Noor ettevõte, kes ei karda ambitsioonikaid projekte

KAAMOS KINNISVARA OÜ

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2008Priit Uustulnd

Kinnisvara on paljude inimeste lemmikteema, sel alal peavad ennast paljud spetsialistideks – alustades maakleritest ja koduperenaistest ning lõpetades bussijuhtidega. Kinnisvara on üks tegevusalasid, kus viimaste aastatega on konkurents aina karmimaks muutunud. Seda enam on püsimine sel keerulisel ja tihtipeale kõikuval turul, raskemaks muutunud. Kaamos Kinnisvaral on see õnnestunud. Priit Uustulnd, Kaamos Kinnisvara juht, tunnistab, et kuigi ta ise sattus kinnisvarasse puhtalt juhuse tõttu, pole ettevõtte turulpüsimine kindlasti soodsast juhusest sõltunud. „Majanduskasvu aeglustumine on kõigile ettevõtetele mõjunud, seda ei saa kuidagi eitada. Majanduse hetkeolukorrast ja meie tegevusala spetsiifikast lähtuvalt kaalusime eelnevalt erinevate projektide alustamist ning kaardistasime riskid, mis ühe või teise objektiga kaasneda võivad. Tegevusstrateegiaks oli ärikinnisvara arendamine ja finantsplaanis kindlasti likviidsuse säilitamine, et karmimas majanduskliimas oleks vabam mänguruum. Samuti suutsime ennatlikult hoiduda arendustegevusest, mis tänasel päeval oleks ärile tervikuna kindlasti oma mõju avaldanud,“ räägib Uustulnd.

Kinnisvaraturul üllatas firmajuhti see, et eelmise aasta teises kvartalis toimus elukondliku kinnisvaraturu muutus justkui päevapealt ning mõjutas paljusid tegijaid.

Möödunud aastal alustati Tammsaare Ärikeskuse ehitamist, arendamist ja välja üürimist ning Pärnus Jalaka 10 korterelamu arendamist. Müüdi edukalt enda seni suurim arendatud projekt K-Rautakesko. Kahel Kaamos Kinnisvara maaüksusel (üks Riia lähedal ning teine Tallinnas Kadaka teel), kehtestati detailplaneeringud. Lõpetati Männisalu korterelamute projekt, müüdi ära Pärnumaal Audru vallas paiknevad Valmose tehnopargi kinnistud ja Tartumaal Ülenurme vallas asuv suuremahuline elamuprojekt. Samamoodi jätkus ka elamukruntide müümine Viimsis, Mäekuninga elurajoonis.

Kinnisvaraturg pole languses


Priit Uustulnd kasutab praeguse kinnisvaraturu iseloomustamiseks pigem väljendit tasakaalustumine või normaliseerumine. Ta on veendunud, et kui kliendipoolne nõudlus on olemas ning seda toetab katalüsaatorina toimiv odav laenuraha, toimib turg mitte väärtuse, vaid hinna põhimõttel. Tänasel hetkel on jõutud sinnamaani, et terad on hakanud sõkaldest eralduma. Hästi läheb projektidel, mis on põhjalikult, kuni viimse detailini läbi mõeldud, mis on eristatavad ja kus hind on paigas. Konkurents on karmim ja sellest võidab ainult klient.

„Kindlasti on täna klienti raskem leida kui kaks või kolm aastat tagasi, tööd peab rohkem tegema. Töökus on Kaamos Kinnisvara meeskonna edukuse peamiseks võtmeks, üritasime mitte kaasa minna odavate lahenduste ja mugavate asjaoludega kiire rikastumise laineharjal.“

Eriliselt uhke on Uustulnd Eesti suurima büroohoone, Tammsaare Ärikeskuse arendamise alustamise ja nimekate üürnikega üürilepingute sõlmimise üle, kes omakorda väärtustavad loodud keskkonda kõrgelt. Projekt ise õnnestus tänu töötava kontseptsiooni leidmisele, mille eelduseks oli suurepärane meeskonnatöö. „Me üritasime kinnisvaraturu üldise eufooriaga kaasa minemata säilitada oma kindla visiooni ja nägemuse: panustada kvaliteeti,“ räägib ettevõtte juht. Tammsaare Ärikeskus ongi ettevõtte eelmise aasta kõige suurem investeering. Selle üle, kas projekti raha paigutada või mitte, analüüsiti üsna pikalt. Lõpuks jõuti äratundmisele, et just sellist büroomaja on Tallinnasse vaja. „Oleme turul suhteliselt noor ettevõte ja arvestades seda, kui ambitsioonika projektiga on tegu, oli tegemist äärmiselt julge sammuga,“ räägib Uustulnd.

Meeskond on kõige suurem tugevus

Firmajuht nendib kindlalt, et Kaamose meeskond on nende suurim tugevus. „Oleme kõik meeskonnamängijad ja olulised strateegilised otsused on meeskonna intensiivse töö tulemus. Väga oluline roll on olnud Kaamos Ehituse loomisel ja kahe ettevõtte vahelisel efektiivsel koostööl. Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele terviklikke arendus- ja ehitusalaseid lahendusi.“
Kaamose põhimõtteks on, et kui ettevõttel läheb hästi, läheb hästi ka selle töötajal. Juhtivtöötajad on vääriliselt tasustatud ning boonuspakett on üles ehitatud vastavalt tulemustele.

Meeskonna loomisel on lähtutud esiteks inimeste professionaalsetest oskustest ning teiseks isikuomadustest, mis mõlemad on sünergia tekkimiseks üliolulised.

Kindel visioon ja selgepiiriline juhtimine

Kaamos Kinnisvara visiooniks on olla üks parimatest kinnisvaraarendusettevõtetest Eestis. Tänu õigeaegselt teostatud investeeringutele, loodab ettevõte, et tööd jätkub Eestis 5-10 aastaks. Seni ongi firma olnud oma investeeringutes suhteliselt Eestikeskne, kuigi on investeeritud ka Bulgaariasse ja Lätti. Tulevikus soovib ettevõte pigem Eestist välja kasvada ja tegutseda välisturgudel.

Lai haare ja suured plaanid nõuavad terviku nägemist ning esmaklassilist juhtimist. Hea ettevõtte juht peab muuhulgas olema suurepärane meeskonnamängija. „Oluline on ka enesejuhtimine ning oskus delegeerida: parima otsuse sündimiseks on vajalikke tegureid niivõrd palju, et kõiki üksi analüüsida ei jõua. Seepärast on tähtis koondada enda ümber tugev meeskond. Vähemtähtsam pole ka tasemel eneseväljendus- ja kuulamisoskus. Meie töö spetsiifikat arvestades on aga kõige olulisemad kogemused ja niiöelda turutunnetus, sest meil õpivad inimesed palju just töö käigus.“

Riigi ülesannetest rääkides, arvab Uustulnd, et Eesti ettevõtluse edu nurgakiviks on olnud meie maksupoliitika ning tänases situatsioonis, ei tohiks sellest suunast kõrvale kanduda.

„Teisalt võiks aga nii riik kui kohalikud omavalitsused täita endale seadusega ette nähtud kohustusi, mitte delegeerida neid eraettevõtetele. Eriti täna, kus kasumimarginaalid ettevõtluses on vähenenud ja mingi ettenägematu lisatöö kohaliku omavalituse poolt võib ettevõtjale osutuda vägagi ülejõu käivaks. Ideaalis peaks riik rasva koguma majanduskasvu ajal ja kõik suuremahulised tööd ja hanked tuleks riigi ja kohalike omavalitsuste poolt tellida sisse majanduslanguse või majanduskasvu aeglustumise ajal. Rõhutan veelkord, et see on ideaal, mille poole püüelda.“

Pikemas perspektiivis peab Uustulnd majanduskasvu aeglustumist Eestile ainult kasulikuks. See paneb inimesed mõtlema ja igaüht parema eesmärgi nimel rohkem pingutama. Lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik.