Laia haardega edukaks

MAINOR AS

Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2008Ants Pilving

Mainor on eriline ettevõte, kui mõelda kasvõi selle peale, kui paljudel ettevõtetel Eestis on ühte gruppi suudetud koondada haridus, kinnisvara ja puidutööstus. Lisaks sellele kuulub Mainori alla metallitöötlusettevõte Dvigatel Regital ning kanda on kinnitatud ka keskkonnakaitse ja tuuleparkide vallas... Mitte just paljud pole sellega hakkama saanud. Paar aastat tagasi investeeriti näiteks nelja puidutööstusettevõttesse üsna palju ja nüüd on näha, et väikefirmad toodavad kvaliteetset nišitoodangut, on konkurentsivõimelised ning nende käive on pidevas kasvamises. Mainori juhatuse liige Ants Pilving räägib uhkusega, et viimase paari aasta jooksul on kindlalt näha, et kõik Mainori alla kuuluvad ettevõtted on käibe poolest pidevalt üles liikunud - sel aastal kasvas käive igas valdkonnas vähemalt neljandiku võrra. „See on muidugi juhtunud nii, sest tegime investeeringuid väga õigel ajal ja nüüd on meil selge konkurentsieelis. Meil on näiteks ka metallitööstusettevõte, kel on tekkinud stabiilsed partnerid ning kes on ennast kahe-kolme aastaga tõestanud. Turul on kõige tähtsamad kaks faktorit: kvaliteet ja tähtajad. Vaatame ka järgmist aastat väga optimistlikult. Optimism on meil sisse programmeeritud - suured investeeringud on tehtud, turud on olemas ja kasv on kindlasti tulemas. Kokkuvõttes näeme, et toodang kasvab kindlasti 20%, kui mitte rohkem,“ on Pilving kindel.

Ülemiste City suurprojekt

Üks suurimaid kinnisvaraprojekte, mis Mainori täielikult endasse on haaranud, on Ülemiste City Tallinnas. Mainor on Ülemiste City (ÜC) tuumikomanik, kes osaleb ÜC arengustrateegia väljatöötamises ja projekti rahastamise korraldamises. ÜC kontseptsiooni ehk Targa Äri Linna töötab välja ja viib ellu Ülemiste City tugev meeskond, keda juhib ÜC juhatuse esimees Gunnar Kobin.

Ülemiste City on just viimase kahe aastaga väga agressiivselt edasi arenenud - eelmisel aastal investeeriti Ülemiste City´sse 457 miljonit krooni. Kokku haldab ettevõte seal ca 33 hektarit territooriumi koos tööstus- ja büroohoonetega Ülemiste kaubanduskeskuse ja Tallinna Lennujaama naabruses.

Sel aastal on tegevus olnud veidi tagasihoidlikum, pigem tegeletakse projekteerimisega, et lisaks olemasolevatele vastvalminud büroohoonetele juurde ehitada veel kaks kümnekorruselist hoonet. Ehitatakse ka laia ampluaaga teenindusmaja, kus saaksid oma ruumid näiteks lasteaiad, treeningukohad, meditsiiniasutused. Samuti kerkib juurde üks väiksem büroohoone. Kopp lüüakse maasse tõenäoliselt juba kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses – millises järjekorras, sõltub täpsest finantseerimisskeemist. Piirkonna arendamist on kiirendanud mõne aasta tagune otsus enne hoonete ehitamist ja renoveerimist välja ehitada teed ja kaasaegsed kommunikatsioonid – see võimaldas edasi minna kiires tempos ja ära kasutada suhteliselt head turuolukorda.

„Ülemiste City on õigel ajal tegutsenud, turg oli paar aastat tagasi büroohoonete vallas päris hea. Majad saadi õigel ajal valmis. Nüüd ma näen, et väike probleem võib tekkida selles, et kaks büroohoonet, mis valmis said, on põhiliselt välja müüdud ja võib tekkida auk, kus meil pole potentsiaalsele kliendile midagi pakkuda. Ühe büroohoone ehitamine võtab umbes poolteist aastat aega. Eelnevalt olid pinnad ka ette müüdud, aga nüüd on seda keerulisem teha, sest kliendil on valikuvõimalusi rohkem,“ kinnitab Mainori juhatuse liige.

Eelmisi büroohooneid on Ülemiste City ehitanud ankurrentnike huvisid silmas pidades. Ka pankadepoolne finantseerimine on lihtsam, kui on ette näidata kindlad hoonesse tulijad. Mõni aasta tagasi oli suureks probleemiks Ülemiste liikluskorraldus, paljud ettevõtted ei julgenud esialgu oma kontorit uude kohta üle tuua, kartes, et ligipääs sinna võib olla raskendatud. Tegelikkust saab siiski palju rõõmsamates toonides näha. Liikluse ümberkorraldamine Tartu maantee, Suur-Sõjamäe tänaval ja Järvevana tee ristmikul, Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimine ja Smuuli tee silla ehitamine on olukorda paremaks muutnud. Lähitulevikus planeeritakse ehitada ülesõit Suur-Sõjamäe tänavalt otse Järvevana teele.

Kliendid on aga juba praegu öelnud, et kuigi liikluskorraldus on endiselt probleemiks, ollakse siiski ligipääsuga üsna rahul ja juurdepääs pole sugugi kehvem, kui Tallinna teistes piirkondades.

Kas kinnisvaraturu langus annab tunda?

Pilving nendib, et ka neil on kliente raskem leida. Tema arvates ei tasuks aga praegust olukorda üle dramatiseerida ja kõike mustades värvides näidata. „Meil on ka Kuhlbarsi kinnistu ja seal tõepoolest on rentnike liikumine päris suur – erinevad väikefirmad kolivad välja ja vahetuvad. Mainori enda tegevuse eelis on see, et meil on lai tegevusampluaa, me pole seotud ainult kinnisvaraga. Ülemiste City eeliseks on tasuta parkimine. Siia luuakse Targa Äri Linna, kuhu koondatakse innovaatilised ettevõtted ja inimesed, pakutakse mitmekülgseid teenuseid, mille nimekiri pidevalt pikeneb. Ülemiste linnakus on ka tootmis- ja laohooneid. Vanast ajast on siia jäänud tugevad kraanapargid ning tõstekraanade olemasolu seob meie kliente. Metallitööstusettevõtetel läheb siin Ülemistel samuti hästi, ei ehitata ainult büroopindu, ka näiteks ML Arvutite tootmishoone on siin täiesti uus. Siin on edasi areneda palju,“ räägib Pilving. Mees loodab, et võib-olla 10-15 aastaga suudetakse büroopinnad täis ehitada – kokkuvõttes on ettevõttel 1 miljon ruutmeetrit hoonestusõigust ja vastavalt nõudlusele ka tegutsetakse - kui keegi tuleb ja soovib tootmispinda, siis ollakse valmis seda pakkuma.

Elumajasid pole Ülemiste linnakusse tahetud ehitada, sest algusest peale on ettevõttel põhimõte, et kõik jääb Ülemiste City varaks ja korteriomandeid müüma ei hakata. Pilvingu sõnul teeks see omandisuhted väga keeruliseks ja piirkond ei saaks enam vabalt areneda. Kohapeal elamise tingimused tulevikus kindlasti aga luuakse, kas ehitatakse välja üürimiseks kortermajad või hoopis hotell- see on tulevikuküsimus.

Ülemiste ajalugu

Mainori seotusel Ülemiste piirkonnaga on pikk ajalugu. See kõik algas 1991. aastal, kui territooriumil asus Dvigatel. Augustikuus, kui Eestis olid keerulised ajad, töötas Ants Pilving Tööstuse- ja energeetikaministeeriumis. „Meile öeldi, et minge ja võtke Dvigatel üle. Sisuliselt oli see tootmisettevõte, ega tal sõjatehase hõngu enam polnud, siin toodeti kraanasid, suuri agregaate keemiliseks puhastuseks, piimatööstusele jne. Orienteeritud oldi Vene turule ja siis hakkas see ära kukkuma, kuid mõned tootjad jäid siiski alles. Taheti Lääne turule minna ning tehti ühisettevõtteid soomlastega. Ega sellest midagi eriti välja ei tulnud, aga kogemus ikkagi tekkis.“ Mainor lülitus aktiivselt 1995. aastal, kui Dvigatel erastati ning paar aastat tagasi ostis Mainor välja palju väiksemaid omanikke ja kontrollpakett läks neile üle. Tänu selgemale omanike struktuurile, on firmal ka pankadega läbirääkimised kergemaks läinud ja finantseerimine lihtsamaks muutunud. Aktiivne ehitus algaski Ülemiste piirkonnas siis, kui enamus aktsiatest koondus Mainori kätte.

Ants Pilving rõhutab, et kuigi ruumi Ülemistel edasiarenemiseks on, ei saa seda teha kõike vana ära hävitades. Lagedal maal on küll lihtsam ja odavam tegutseda, kuid see oleks poolik mõtlemine. „Ülemiste City`s tahetakse luua uut nägu, väärtust ja keskkonda, kuid mitte nii, et pannakse püsti vaid klaasseinad. Püütakse säilitada olemasolevat keskkonda ja hoonestust nii palju kui võimalik,“ räägib Pilving.

Tõepoolest, kui Ülemiste City´sse sisse astuda, on kohe tunda ajaloolist hõngu. Alles on jäetud vanad paekivist seinad, hooned on nendega kooskõlas edasi arendatud, näides ühtlasi nii kaasaegsed kui ajaloolised.

Tuleb osata leida uusi tegevusalasid

Mainor on püüdnud oma tegevuses alati teistest veidi eespool olla. Nii sündis mõte hakata tegelema tuuleenergeetikaga ning selles valdkonnas püüab Mainor väga hoogsalt edasi minna. Töös on väiketuulikute projekt, neid on planeeritud ehitada nii, et ka väiksemad talumajad saaksid ise endale energiat toota. Mainor võtab ühe osanikuna osa ka tuuleparkide arendamisest Hiiumaal ja mujal Eestis. Ettevõttel on tütarfirma Dvigatel Energeetika - varasem energeetikatšehh, mis Ülemiste territooriumit elektri, gaasi ja vee varustamisega tagas ning mida nüüd püütakse laiendada selleks, et büroohoonete tarvis elektri ja soojuse koostootmisjaam ehitada ja osaleda tuuleenergeetika projektides.

Alles hiljuti otsustas ettevõte siseneda keskkonnakaitse valdkonda. Selle tarbeks loodi ühisfirma soomlastega, kelle poolt on knowhow keskkonnakaitse uuringute alal. Paar esimest tellimust on ettevõte juba saanud ning Pilving hindab uut ettevõtmist väga perspektiivikaks. Eesti turul tegeletakse eelkõige sadevete puhastussüsteemidega.

Mainor vaatab väga teraselt ka ettevõtte börsile viimise suunas. See plaan oli ettevõttel juba eelmisel aastal, kuid turgude languse tõttu otsustati ettevõtmises paus teha. Ettevalmistused on tehtud põhjalikult ning praegu ootab otsus paremaid aegu. Kas aktsiaturule viiakse vaid Ülemiste City või kogu Mainor Grupp, on otsustamise küsimus. Välistatud pole kumbki variant.

Kindlasti üllatab ettevõte ka edaspidi uute tegevusaladega, ideede puudust pole märgata. Juhatuse liige Ants Pilving on kindel, et põhiline ettevõtte tegevuses ongi see, et tuleb olla väga laialt tegev ning otsida uusi ideid ja mõtteid – siis tuleb ka edu.