VKG mehed leidsid lõpuks Eesti Nokia

VKG OIL AS

Innovaator 2008Jaanus Purga

„Eesti Nokia on põlevkivi“, ütlevad Kohtla-Järvel tegutseva Viru Keemia Grupi (VKG) põlevkivikeemikud. Ilma naljata.

VKG kasutab tänavu 1,8 miljonit tonni põlevkivi. Kui vaadata, mida kõike ta sellest teha oskab ja suudab, pole kahtlustki – kauaotsitud Eesti Nokia on lõpuks leitud. “Räägitakse, et Eesti on innovaatiline riik, et siin elab terve hunnik geeniuseid,” ütleb VKG arendusjuht Jaanus Purga. “Aga patente antakse siin aastas välja vaid umbes viis. Ja meie saime neist mullu kolm. Pole paha, ütleks Mati Alaver!”

Kuid millega VKG mehed siis rabavad?
On üldteada, et põlevkiviga kütab Eesti Energia Narva Elektrijaamade katlaid, et meil oleks kodus elekter. VKG on aastaid põlevkivist ennekõike õliprodukte tootnud, seda kokku üle 220 000 tonni aastas. Õli moodustab ettevõtte 1,8 miljardi kroonisest käibest üle poole ja läheb enamasti ekspordiks. Arvestades energia hinnarallit maailmaturul, on äri jätkuvalt kasumlik ja stabiilne. Isegi kui jõudsalt kerkinud kütuse hind on nüüd pisut järgi andnud, tugevneb “energiavaluuta” USA dollar.

Nii tuleb Purgal tunnistada, et kui Tallinnas soiutakse majandusseisaku üle, ei teata Kohtla-Järvel sellest midagi. Selle asemel kerkib VKG õuel uhiuus ja maailma üks moodsamaid õlitehaseid, kuhu investeeritakse üle miljardi krooni. Tehas peab tööle hakkama juba järgmisel aastal, kasvatades ettevõtte õlitoodangut kolmandiku võrra.

Purga: “Oleme tehase tehnoloogiat nii palju täiendanud, et ei tea, kuidas see üldse tööle läheb. 2009. aasta kevadel istume, pöidlad pihus, et sealt midagi tuleks!”
Et õlitööstuses valmib vähesel määral ka bituumen, koks ja pigi pole samuti enam suurem uudis. Nagu seegi, et VKG tütarettevõtted toodavad ja müüvad soojust, elektrit ning gaasi, varustades sellega Kohtla-Järve tööstust ja elanikkonda. Tõeline innovatsioon aga käivitus kontsernis eelmisest aastast, mil hakati valmistama kõrge puhtusastmega kemikaale. Valmistamise tehnoloogia sündis VKG arendusosakonnas, selle põhiautor on Anatoli Tsepelevits.

Kui õlitonn maksab turul hetkel ligi 7000 krooni, siis selliste kemikaalide tonni eest võib küsida üle poole miljoni. Alates möödunud sügisest toodab ja müüb VKG 2-metüül-resortsiini maailma kosmeetika- ja parkainetetööstusele. Tõsi, väikestes kogustes: kui eelmisel aastal ja tänavu suudab firma toota vaid kuni kümme tonni, siis järgmisel aastal laiendatakse tootmist 30 tonnini. Purga ütleb, et ka 500 kilogrammi on sellel turul arvestatav müügikogus, sest maailmas nõutakse 2-metüül-resortsiini alla 100 tonni aastas. “Üle 30 tonni oleks meie puhul juba supertulemus!”

Põlevkivifenoole Made in Kohtla-Järve on seni müüdud kolme suunda: Indiasse, kus need jõuavad pruunide juuksevärvide koostisesse, ning USAsse ja Suurbritanniasse, kus nende abil loomanahku värvitakse. Omal ajal tootis VKG aastakümneid vaiku Nõukogude rehvitööstusele. Siis tulid uued ajad ja vana kvaliteet lääne turu jaoks enam ei kõlvanud. Nüüd tahab firma põlevkivile veelgi väärtust juurde anda, püüdes saada jalga maailma rehvitööstuse ukse vahele. Selleks on aastaid juba flirditud maailma suurima resortsiini ja rehvivaikude tootja USA firma Indspec Chemical Corporationiga, kelle klientideks on viis suurimat rehvitootjat Goodyear´i ja Michelin´iga eesotsas. Purga räägib, et Indspec´i on püütud veenda, et Eestis oleks VKG abiga soodsam toota vaiku Euroopa ja Aasia turgude tarvis. Kui alguses näitasid ameeriklased eestlastele selle jutu peale viisakalt ust, siis mida aeg edasi, seda enam nägid nad asjal jumet. Seda enam, et Eesti tooraine baasil toodetud vaigud osutusid kvaliteedilt igati konkurentsivõimeliseks.

“Ühest küljest nad, suslikud, võtsid meie toorainel vaikudele ise patendi. Teisest küljest on hea, et me nendega koostöös maailma rehvitööstuse ukse vahelt sisse saame. Nüüd saame siin valmis teha Euroopa ja Aasia autokummivaigud, meie põlevkivi toorainel, ameeriklaste retsepti alusel. Kas saab olla veel paremat piiriülest koostööd?” räägib Purga.

Põlevkivi töödeldes jääb teatavasti kuni pool järgi tuha ja poolkoksina, mille tõhusa kasutuse üle on aegade algusest pead vaevatud. Tuhka ladestatakse mägedesse, kuid VKG mehed on nutikamad – nad tahavad 2011. aastaks püsti panna 2,5 miljardi kroonise tsemenditehase. “Uurisime nii segude kui ka plokkide tegemise võimalusi, kuid ainsaks Euroopa nõuetele vastavaks materjaliks, mida on võimalik poolkoksist ja põlevkivituhast suurtes kogustes toota, osutus tsement,” ütleb Purga. Hetkel tegelevad kolm maailma parimat tsemenditootmise tehnoloogia tarnijat VKG ambitsioonide realiseerimisega. Ja see polegi niisama lihtne, sest põlevkivitoore tuleb kivistumiseks teiste ainetega kokku segada.

Sellega VKG plaanid aga ei piirdu. Neil on veel üks ambitsioonikas idee varuks – hakata tootma diiselkütust, mis oleks kvaliteedilt sobilik autodes kasutamiseks. Suur osa Eestis toodetavatest põlevkiviõlidest kõlbab kütuse rafineerimiseks, viimistleda tuleb veel vajalik tehnoloogia, millega hetkel jõudsalt tegeletakse. “Kuue aasta pärast võiksime toota 350 000 tonni diiselkütust, millega kataksime ära pea terve Eesti vajaduse,” kuulutab Purga. “Kui räägitakse Eesti ekspordipotentsiaali vildakusest, siis olge lahked: tsemenditehas annaks praegusele lisaks veel miljardi ekspordikäivet ning rafineerimistehas viiks diiselkütuse ekspordi ja impordi saldo nulli!”