Sillamäel töödeldakse ümber üle miljoni aku aastas

ECOMETAL AS

Eksportöör 2008Tõnis Kaasik

Ida-Virumaal tegutsev Ecometal kogub tänavu lähiregioonist kokku 20 000 tonni vanu akusid ning toodab neist 12 000 tonni pliid.

Viis aastat tagasi tegevust alustanud Ecometal on suurepärane näide mõnest jäätmekäitlusõpikust, andes terminile „taaskasutus“ sügava tähenduse. Vanad akud, mis on loodusele ohtlikud, lähevad Ecometali abiga 90% ulatuses taaskasutusse. Ettevõtte põhilised tooted on plii ja pliisulamid, mis peaaegu kogu ulatuses Sillamäe tehasest “kullakangidena“ Euroopa akutööstusele tagasi müüakse. Äri on stabiilne ja kuna plii hind on maailmaturul viimastel aastatel kõva hüppe teinud, on Sillamäe meestel põhjust rahuloluks.

Ecometali nõukogu esimees ja üks omanikest Tõnis Kaasik ütleb, et idee Eestis akusid ümber töötlema hakata tekkis juba kümmekond aastat tagasi. Kuna selleks oli vaja saada keskkonna kompleksluba - ja Ecometal oli üks esimesi uusi tootmisi, mis sellise loa Eestis sai - võttis tehase käivitamine aega aastaid. „Olen eluaeg keskkonnakaitsega tegelenud ning jäätmekäitlus on tõusev trend,“ ütleb Kaasik. „Kuna jäätmete kogumine siin toimis ning vanu akusid transporditi Lätist ja Leedust läbi Eesti Hispaania ja Suurbritannia tehastesse, mõtlesime et miks neid laevaga nii kaugele vedada, kui võiks nad ka Eestis ümber töödelda.“

Regiooni vaieldamatult moodsaima ja keskkonnasõbralikum akude töötlemise tehase asukohaks valiti Sillamäel endised Silmeti hooned, seda tänu sobiliku infrastruktuuri ja tööstusele orienteeritud inimeste tõttu. Kokku jõuab vanametalli kogumisvõrkude kaudu tänavu Sillamäele 20 000 tonni akusid. Neist lõviosa Soomest ja Lätist. Neis riikides selliseid tehaseid pole. Ecometal töötleb ümber ka kõik Eesti vanad akud, kogudes neid jäätmekäitlejatelt, autoremonditöökodadelt ja isegi eraisikutelt. Eesti akud moodustavad firma käitlemismahust viiendiku.

Kaasik räägib, et ka Leedust oleks võimalik akusid Eestisse tuua, kuid leedukatel lubatakse miskipärast vanade akude mure lahendamiseks kasutada eelmisest sajandist pärinevat „kirvemeetodit“ – nad saevad vanad akud tükkideks nii et hape lendab! „Muidugi ei saa olla selline olukord mõistlik, et on üks Euroopa Liit, aga erinevad nõuded – ühes riigis on investeeringuks tehas, teises saag ja nad peavad omavahel konkureerima,“ ütleb Kaasik.
Soome akujäätmetest jõuab Ecometali tehasesse umbes pool, ülejäänu müüvad soomlased ümbertöötlemiseks Saksamaale. Mullu alustas Ecometal ka Rootsist akude ostmist, ehkki seal on suur töötlemise tehas olemas. Siia jõuavad mitte ainult autoakud, vaid ka näiteks arvutiakud, telefoniakud jm. Näiteks üks Ungari suuremaid arvutifirmasid saadab oma vanad akud Sillamäele.

Ümbertöötamise tulemusena saadud 12 000 tonni pliid ja pliisulameid ning 1000 tonni polüpropüleeni ehk aku kattematerjali müüb Ecometal valdavalt Euroopa akutööstustele tagasi. Osa pliist läheb näiteks Poola akutootjale Jenox.

Ära kasutatakse nii elektrolüüt kui plastik. Akuplaatide erinevatest materjalidest toodetud isolatsioonikihid on kõrge kütteväärtusega ja jõuavad alternatiivkütusena Kunda tsemenditehase ahjudesse. Naatriumsulfaati on Ecometalil praegu lubatud vesilahusena merre lasta, kuid firma tahab tulevikus sellegi ära kasutada. Hetkel ehitatakse 40 miljoni kroonist tehase laiendust, kus saaks aasta lõpus hakata naatriumsulfaati kristalliseerima ja seda müüma paberi-, tekstiili- ja kodukeemiatööstustele. Väike osa pliid sisaldavat šlakki, mis sulatusahjudest koguneb, ladestatakse Vaivarasse ohtlike jäätmete matmispaika.

“Meil läks õnneks, et saime 2003. aastal plii maailmaturu hinnatõusu liikuma hakkavale vedurile,” märgib Kaasik. Ehkki tänavu on selle metalli hind kaks korda langenud, makstakse tema eest endiselt hinda, mis teeb akude töötlemise äri kasumlikuks. Eestis toodetu lisandub maailma niiöelda sekundaarse plii turule, mis moodustab enam kui 60% maailma plii kogutoodangust. Enamikes Lääne-Euroopa riikides ning USAs kogutakse kokku ja taaskasutatakse enam kui 90% kasutatud autoakudest.

Kaasiku sõnul plaanitakse tulevikus toodetele rohkem lisandväärtust anda. Selle asemel, et müüa pliid kangidena, võib temast toota näiteks jahtidele kiile või röntgenikabinettidele õhukesi pliiplaate. Veel tehakse pliist mujal katuseplekki, kaableid jm.

Vana aku on ühtlasi nii ohtlik jääde kui ka likviidne kaup, mille eest makstakse head raha. Seetõttu neid metsaääres enam ei vedele. Samuti käib akudega mõnel pool vilgas must äri. Näiteks Lõuna-Eestist veetakse neid Lätti, kus riik subsideerib nende kogumist. ”Läti mustlased käivad mikrobussidega prügimägedel akusid kokku ostmas, makstes tänu subsiidiumile kõrgemat hinda. Need akud jõuavad lõpuks aga ikkagi meieni,” räägib Kaasik.