Stabiilselt reisijaid teenindades

TALLINK GRUPP AS

Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2008
Konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2008Andres Hunt


Andres Hunt: „Arenguks on ruumi küll!“

Pealtnäha võib tunduda, et Tallinkis on saabunud stabiilne ajastu. Viimase pooleteise aasta jooksul on liinile juurde tulnud kolm uut laeva, uus müügisüsteem on töös ja reisijate arv kasvab. Ometi räägib Tallinki juhatuse liige Andres Hunt, et nii suures ettevõttes pole kunagi võimalik rahulikult vaadata, kuidas elu kulgeb. Hunt on Tallinkis töötanud juba viimased 10 aastat ja tema sõnul ei ole olnud sellist aega, et istuks maha ja puhkaks...

„Kaks aastat võiks nüüd võib-olla rahulikumalt võtta, aga pikemas perspektiivis on plaan edasi laieneda. See pole võimatu - kui võtta kaart ette, siis tegelikkuses on ruumi küll. Me oleme siin regioonis saavutanud positsiooni, kus pole enam edasi minna, turuosa on juba nii suur. Konkurente üles osta ka ei saa, see ei lähe omakorda konkurentsireeglitega kokku. Mis saab Peterburist? – see on küsimus! Me oleme korra proovinud sinna turule siseneda, aga see suri juba eos bürokraatlike viisareeglite taha. Tänapäeval on reisimine nii lihtne, et sa ei kujuta ette, et pead ootama kaks kuud viisat ja näiteks oma passi ära andma,“ räägib ettevõtte üks juhtidest.

Ralliva kütusehinna tuultes

„Eelmise aasta numbritega jäime rahule, aga meie majandusaasta on veidi teistsugune, kui tavaliselt ja kestab augustist kuni augustini. Praegu me nii häid numbreid enam ei looda, sest valitseb suur teadmatus järjest ülespoole liikuva kütusehinna osas. Kui seda erinevust poleks, siis suudaksime sama taset hoida, aga me ei osanud ette näha, et see nii jõhkraks läheb,“ on Hunt murelik.

Lihtne arvutus näitab, et kui võrrelda selle aasta 9 kuud eelmise aasta sama perioodiga, siis on kütusekulu 600 miljonit krooni suurem. „See on väga suur summa,“ tunnistab Hunt.

Loomulikult annab ka laevu ökonoomsemaks ehitada, mootoritehased arvestavad sellega juba täna, aga see vahe pole nii kardinaalne, kui bensiini ja diiselmootoriga auto vahel. „Kui laev sõidab iga päev, siis see erinevus annab muidugi tunda. Missuguseid kütuseid kasutatakse, see on ka iseasi: tihtipeale kasutatakse vanemates laevades abimootorites kallimat diiselkütust ja peamootorites laevakütust, uuemad laevad on aga võimalik ehitada nii, et nad sõidavad vaid laevakütusega.“ Piletihinda tõsta ei saa, sest konkurents seda ei luba ja nii tuleb kaotused lihtsalt vastu võtta ja loota, et kütusehind stabiliseerub. Hunt räägib, et nad on proovinud lisada piletihinnale kütuselisa, aga konkurents on tihe ja oluliselt pole sellest midagi muutunud. See, et 300 krooniga saab Helsingisse sõita, on reaalsus juba pikka aega. Just hiljuti oli ta vaadanud, et 1997. aastal oli Tallinki kiirlaeva pileti hind 400 krooni. Konkurents on seega teinud oma pikka ja korralikku tööd.

Üleminek uuele müügisüsteemile

Suur osa eelmisest aastast läks ettevalmistusteks ühise müügi- ja broneerimissüsteemi käimapanemiseks koos Silja Line´iga. Sellega kaasnesid suured üleminekukulud ja lõpuks, eelmise aasta oktoobris, läks see edukalt käima. Tallink võttis süsteemi Silja Line´ilt üle, aga loomulikult olid ka siin omad takistused ning kohe ei laabunud kõik nii kiirelt, kui ettevõte oleks soovinud. „Kuna tegemist on online-süsteemiga ja päevas väljub meil peaaegu 20 000 reisijat, siis see on üsna suur koormus. Meie koostööpartnerid polnud veel uue süsteemiga ka harjunud ja seetõttu olid meil sügisel reisijanumbrid veidi väiksemad, aga üldiselt võib öelda, et ühinemisprotsess Silja Line´iga on hästi korda läinud,“ nendib Hunt.

Hunt vaatab numbreid ja ütleb, et sel aastal sõidab Tallinki laevadega kindlasti rohkem kui 7 miljonit reisijat. Seni pole veel ühelgi aastal see arv vähenemise märke näidanud. Sellises olukorras on loomulik, et pidevalt tuleb potentsiaalsele laevareisijale pakkuda uusi elamusi. Uus elamus on ka uus laev ja lisaks viimastele nagu „Star“, „Superstar“ ja „Baltic Princess“, on ehitamisel veel üks – aastal 2009 liinile tulev alus. Kokku on Tallinkil vetes seilamas nüüd 19 laeva. „Järgmistel aastatel saab keskenduda rohkem müügile ja laevade opereerimisele. Samuti on muutunud olukord laevaehituses. Ehitusperioodid on läinud palju pikemaks ja hind kõrgemaks. Pärast 2001. aasta septembri terroriakte tekkis laevaehituses paus, tellimusi oli vähe. Nüüd on ehitusbuum tagasi ja kui varem sai uue laeva kätte kahe aastaga, siis praegu on see veninud peaaegu kolme aasta peale. Õnneks oleme jõudnud kõik liinid uute laevadega katta ja otsest vajadust rohkemate laevade järgi praegu pole.“

Jutuajamisest Andres Hundiga selgub, et uus laev mõjutab reisijate arvu puhtalt uudishimust – inimene tahab lihtsalt tulla uut reisimisvõimalust vaatama. Teatud mõttes pakutakse kahesugust toodet: üks on kiire transport - kaks tundi ja kohal. Hoopis teine asi on ajaviitmine. Tallinn-Stockholmi liinil on puhast ajaviitmist rohkem ja ajalugu näitab, et ajaviitjaid jätkub. Loomulikult peab reisijale ka midagi pakkuma. Hunt on kindel, et see ei sõltu vaid Tallinki ilusatest laevadest, vaid ka sellest, mis näiteks Tallinnas toimub. Kui eelmisel aastal meie pealinnas hinnad üsna järsku tõusid, siis andis see kohe reisijate arvus tunda. Põhjus oli siin üsna lihtne – Tallinki soomlasest põhiklient on väga hinnatundlik ja hakkas järgi mõtlema, kas tasub ikka Tallinnasse aega veetma ja kauba järele tulla. Andres Hunt nendib, et siin tuleb leida mingisuguseid muid võimalusi, kuidas klienti kohale meelitada. Nii on ettevõttel juba kolm hotelli, mida nad opereerivad ja turist teab täpselt, mida ta saab ning kokkuvõttes on nii teenuse pakkuja kui tarbija rahul.

Alates 2002. aastast, kui liinile tuli Tallinki esimene uus laev „Romantika“, hakkas ettevõte pakkuma lahendust, kus laevas endas on olemas nii palju teenuseid, kui võimalik. „Reisija peab saama tööd teha, puhata, tantsida, restoranides ja saunas käia – kõik võimalused peavad olemas olema. Laev on ju suletud ruum, sealt lahkuda ei saa ning tuleb arvestada sellega, et sul on seal koos erinevate huvidega kliendid. Meie laevad on muutunud samamoodi nagu näiteks lennujaam - laevad ise on suuremad, kaubanduspinnad suurenevad. Vastavalt vajadusele ehitame suvel konverentsiruumid ümber hoopis lastemaailmadeks ja pärast tagasi. Oluline on multifunktsionaalsus.“

Katsumused tööjõu rindel

Teen intervjuud Andres Hundiga ajal, kui käivad väga rasked läbirääkimised. Ametiühingud nõuavad palgatõusu ja on jõutud niikaugele, et tuleb minna riikliku lepitaja juurde. Hunt ütleb, et nad püüavad läbi rääkida nii palju, kui võimalik. „Merel peavadki palgad kõrgemad olema kui maal ja seda nad ka on, aga me peame lähtuma Eesti majandussituatsioonist ja me näeme, kuhu saame minna ja kuhu mitte. Igal juhul püüame kompromissini jõuda.“

Ettevõtte üks juhtidest tunnistab, et tööjõuturul on olukord sel aastal rahunenud, palgatõusu suur buum on läbi ja kaadri voolavus peatunud. Jooksmist erinevate suuremate palkadega töökohtade vahel enam eriti nähe ei ole. Tööjõukulutuste paratamatu tõusu kõrval pole ettevõte kindlasti loobunud suurtest turundusplaanidest ja selles osas tehakse tööd edasi.

Müügi- ja marketingitööd püütakse teha efektiivsemalt, kaasatakse ka partnereid – koostööd on tehtud teiste firmadega ja see aitab kulusid jagada. Tallinna reklaamimine tuleb kasuks kõigile, see pole ainult ühe ettevõtte huvi. Hunt loodab, et ka selle aasta miinuspoolel kõikuv majanduskasv Tallinki väga otseselt ei mõjuta, kuna ettevõte on pigem suunatud väljapoole ja põhiklient on siiski eksportklient. „Seni, kuni suudame Tallinnat atraktiivseks teha, on kõik hästi.“