Tallinna Sadam muutuste tuultes

TALLINNA SADAM AS

Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2008Ain Kaljurand

Eelmine aasta polnud Tallinna Sadama jaoks üldsegi väga kerge aasta. Üldine majanduskasvu langus andis samuti tunda, kuid just konkreetselt ida poolt tuleva transiidi järsk vähenemine pani ettevõtte teistmoodi tegutsema. Ka sadamat läbivate reisijate arv vähenes eelmisel aastal pisut, ilmselt languse tõttu turismisektoris.

“Vaatamata sellele, et olime juba varem arvestanud võimalusega, et transiitkauba mahud idast läände lähitulevikus vähenevad, oli eelmise aasta järsk kaubamahu langus kindlasti ettevõttele parajaks väljakutseks. Sisuliselt tuli plaanid, mis meil olid tehtud veidi pikema aja peale, tuua nüüd oluliselt kiiremini realiseerimisele. Sadama arenduses aga ei juhtu asjad üleöö ning on selge, et oma tegevuse ümberorienteerumiseks ja vajaliku infrastruktuuri arendamiseks kulub aega ning teatava madalseisuga peame oma tegevuses kindlasti arvestama,“ räägib sadama juht Ain Kaljurand. Õnneks pöörduvad tuuled mitte ainult merel, vaid ka sadamas ning kuna ettevõtte tegevus ja tulu ei sõltu ainult transiidist, vaid oluliseks tuluallikaks on ka reisijate teenindamine, siis väikeseks kergendustundeks on sel aastal sadamal põhjust küll – reisijate arv näitab jälle jõudsat tõusutrendi.

Kehv majandussituatsioon sunnib plaane ellu viima

Kui mõnedki ettevõtted tõmbavad kehvast majandusseisust tulenevalt oma plaane koomale ja eriti suuri kordaminekuid prognoosida ei julge, siis sadamas on vastupidi. Oma plaane on isegi forsseeritud, et uuenenud turusituatsioonis võimalikult kiiresti ümberorienteeruda ning sellega endale regioonis konkurentsieelis luua. “Põhiliselt puudutab see just suurenevate konteinervoogude ning uute sõiduautode teenindamist suunaga läänest itta. Nõudlus mõlema kaubagrupi teenindamiseks suureneb kiiresti ning olemasolevad võimalused Läänemere idakalda sadamates hakkavad end ammendama. Kiire tegutsemisega on siin meie võimalus õigel ajal nn "jalg ukse vahele saada." Õnneks on Tallinna Sadamal veel ruumi laieneda, mida ei saa öelda paljude meie konkurentide kohta. Lisades siia veel meie looduslikud ja geograafilised eelised, oleme tulevikku vaadates ikka üsna lootusrikkad,“ on Kaljurand optimistlik.

Tallinna Sadam – Ningbo Sadam

Koostöö Tallinna Sadama ja Hiina vahel pole enam ammu uudis. Eelmise aasta kõige suuremaks õnnestumiseks peabki sadam koostöö jõulist arenemist Hiinaga ja ennekõike Ningbo sadamaga, mis kulmineerus koostöökokkuleppe allkirjastamisega selle aasta jaanuaris. Sadama juht nendib, et selle nimel on aastaid palju vaeva nähtud ning olgugi, et allkirjastatud lepe on alles üheks vahefinišiks lõpliku reaalse koostööni jõudmisel, on see oluline edasiminek nende suhetes. Vähemoluline saavutus pole ka see, et sadam suutis siiski eelmise aasta kokkuvõttes suhteliselt edukalt üle elada ning ei pidanud oma plaanides radikaalseid muudatusi tegema. Koostöö hiinlastega arenebki plaanipäraselt. “Praegu on siin olukorraga tutvumas kaks spetsialisti Ningbost, varsti saabuvad siia ka Ningbo sadama juhid, kellega saame loodetavasti juba järgmised teetähised meie edasises koostöös maha märkida.”

Kaljurand´i sõnul on see õnnestunud vaid tänu ühtsele meeskonnatööle ning järje- ja sihikindlale tegevusele. “Meeskonnatöö on kogu meie tegevuse aluseks. Meil töötavad oma ala tõelised spetsialistid, kellel on motivatsiooni ja pühendumust ühise asja nimel pingutada. Struktuuri järgi on meil kaks juhatuse liiget, kellele mõlemale allub kaks divisjoni, mis omakorda jagunevad osakondadeks. Juhised tegevuseks liiguvad vastavat käsuliini pidi. Otsuste ettevalmistamisel on aga kõigil asjaosalistel võimalus oma sisend anda ja nii see enamasti ka toimub. Keskastme juhtide ja juhtkonna tasemel on meie meeskond täna hästi komplekteeritud. On muidugi kohti, kus tööjõu kokkutõmbamise vajadust esineb, kuid loodame, et see jääb minimaalseks.”

Investeeringud ja uued plaanid

Eelmisel aastal nõudis kõige rohkem investeeringuid Vanasadama kaide rekonstrueerimine. Suuri rahapaigutusi tehti ka uute reisijategaleriide ning rampide ehitusse, et omalt poolt valmis olla teenindama käesoleval aastal uusi liinile tulevaid laevu. Praegu on suurematest projektidest käimas Muuga konteinerterminali ala laiendamine ning Paldiski lõunasadama uute kaide ja territooriumide ehitamine.

Kaljurand loodab, et selle aastanumbri sees jõutakse ka hiinlastega jälle samm lähemale lõpliku koostöölepingu sõlmimisele. “Tänu kaubavoogude vähenemisele on meil tekkinud vabu ressursse, mida saaks ära kasutada. Selles suunas töötame samuti aktiivselt. Käesolev aasta on toonud täiesti uue kvaliteedi reisijateveo osas, kus liinile on lühikese vahega tulnud kolm tuliuut laeva, millest kaks on suured ja kiired ja mis võivad sõita Helsingi vahet aastaringselt. Nende teenindamiseks oli ka sadamal vaja teha palju tööd vajalike rajatiste ehitamise näol. Vaadates aga suurt kasvu reisijate arvus, võib juba praegu öelda, et astutud on õiged sammud,” on sadama juht kindel.

Tallinna Sadama uus algus

Kui ajaloos tagasi vaadata, peab Kaljurand ettevõtte jaoks kõige raskemateks aastateks ikka algusaastaid, seda aega, kui vana süsteem lagunes ja uut ei olnud veel jõutud üles ehitada. “Tallinna Sadam ei ole saanud Läänemere suurimaks sadamaks üleöö ega lihtsalt niisama kingitusena. Mõnes mõttes on meil ka täna käes uus algus, st meie senine tegevus ida-lääne suunalise transiidi teenindajana on vanal kujul ilmselt läbi ja me peame oma tegevust oluliselt ümber vaatama, kuid seda siiski hoopis teiselt pinnalt kui 90ndate alguses.“

Tallinna Sadamal on oma kindel visioon anda mereäärsele ruumile suurim võimalik väärtus, ehk teisisõnu Tallinna Sadam kasutab kõiki võimalusi, et võtta enda omandis olev mereäärne ruum kasutusele parimal majanduslikku kasu tooval viisil. Ain Kaljurand ei unusta mainida, et seda tehakse loomulikult arvestades kõige rangemate keskkonna- ja looduskaitsetingimustega. „Ja kui täna veel Tallinna Sadam kaupu ei käitle, laevu ei oma ja kinnisvaraarendusega ei tegele, siis ei pruugi see igaveseks nii jääda,“ on sadama juht üsna veendunud.