VKG Oil miljarditehas lubab põlevkivi suuremat väärtustamist

VKG Oil AS

Ettevõtluse Auhind 2009
Eksportöör 2009


Nikolai PetrovitšNeil päevil on Kohtla-Järve ootusärevuses – VKG Oil käivitab peagi uhiuue 1,1 miljardit krooni maksva põlevkiviõlitehase.

2008. aasta sügisel, kui majanduskriis juba Eesti ettevõtteid laastas, väitis Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga selles samas aastaraamatus, et Kohta-Järvele pole kriis veel jõudnud. Ta rääkis mitmetest uutest ideedest, näiteks tsemendi ja diiselkütuse tootmisest.

Nüüd, aasta hiljem, on olukord muutunud. Nii mõnigi plaan on ajutiselt külmutatud, et tütarfirma VKG Oil saaks majandusbuumi tipus alustatud õlitehase ehituse tähtajaks lõpetada. Paari kuu pärast töötab see testimiseks aherainel, seejärel põlevkivil.

Kodus võid omal remondi pooleli jätta. Lükkad edasi, pole hullu. Kuid sellist ehitust nagu õlitehas lihtsalt ei saa peatada,“ ütleb VKG Oili juhatuse esimees Nikolai Petrovitš.
Hiidprojekti on kaasatud ligi sada firmat ja pooltuhat inimest mitmest erinevast riigist – lisaks Eestile Soomest, Saksamaalt, Venemaalt, Šveitsist jm. Petrovitš: „Kujuta nüüd pilti, et see masinavärk jääb korraga seisma kasvõi nädalaks… töörütmi taastamine oleks praktiliselt võimatu!“ Kindlasti peab tehase käivitamine jääma tema sõnul ka sügisesse, mitte talvise pakase kätte.

Viimasel aastal on VKG Oilil olnud mitu muret. „Eelmise aasta sügisest kuni tänavu kevadeni oli väga raske - viie kuuga teenisime umbes 28 miljonit krooni puhaskahjumit,“ tunnistab Petrovitš. Põhiline mure on nafta madal hind. Eelmise aasta alguse tasemelt 140 dollarit barreli eest kukkus tänavu vahepeal 40 dollari peale ja siis pisut kerkis. Sellest sõltub otseselt, kui palju firma saab küsida oma põlevkiviõli eest, mis segatakse naftamasuudiga ja leiab kasutust laevakütusena.

Lisaks on olnud suuri probleeme toormega. Eesti Energia otsustas oma Narva Elektrijaama ajutiselt sulgeda ning sellega seoses vähenes põlevkivi tarnimine VKGle. „Meil polnud millestki õli teha ning tehas seisis praktiliselt pool kuud,“ ütleb Petrovitš.

Olukord, kus sisuliselt konkurent Eesti Energia tarnib VKGle toorainet, peab Petrovitši sõnul lõppema, ning ettevõttel tuleb 2012. aastal käivitada oma kaevandus. Vastasel juhul oleks tõsiselt häiritud uue uhke õlitehase varustatus. Venemaalt põlevkivi ostmise teeb keerukaks selle logistika ning kahe riigi vahelised suhted.

Nagu sellest kõigest veel vähe oleks - midagi rõõmustavad pole VKGle pakkunud ka koksi, bituumeni ja pigi turud. Ukrainas ja Venemaal näiteks kukkus koksi tarbimine ja sellega ka hind viimasel aastal kümme korda. Nii hullusti, et vahepeal polnud koksi mõtet toota. Tõsi, viimastel kuudel on naaberriikide metallurgiatööstus hakanud kosuma.

Mitmendat aastat panustab ettevõte ka tulevikusuunda – kallihinnaliste põlevkivifenoolide tootmisse (põlevkivi on ju „Eesti Nokia“). Üks fenoolidest – Honeyol näeb välja nagu mesi. Teine – 2- ja 5-metüülresortsiin nagu suhkur. Neid on müüdud mõne tonni kaupa Jaapani ja Saksa autotootjatele, näiteks Lexuse mürasummutusmattidesse, samuti India ja teiste riikide juuksevärvitootjatele. Viimaseid põnevaid uudiseid on see, et suure tõenäosusega hakkab Kohtla-Järvelt 2-metüülresortsiini ostma üks väga tuntud keemiatööstushiiglane.

Fenoolide ärisse võiks jõuliselt veel kümneid miljoneid kroone investeerida, sest nende kemikaalide kasutusvaldkond aina laieneb. Aga praegu pole kõigeks raha. Usk uue õlitehase tulevikku on VKG meestel suur. Sest projekti on kaasatud parim võimalik meeskond.

Petrovitš ütleb, et kui nafta hind jääb tasemele 50 dollarit barrel, tasub õlitehas ära. „Saame leiva, või ja selle peale hästi õhukese vorstiviilu,“ muigab ta. Kui hind on madalam, läheb raskeks.

Kui peaks juhtuma, et maailmamajandus kosub ja nafta hind sööstab üles, võib tulevikus Kohtla-Järvel toota pool miljonit tonni õli praeguse umbes 240 000 tonni asemel.

Pole ka ime, et VKG Oil tõusis Ettevõtluse Auhinna võitjaks läbi Eksportööri tiitli.

 

Buumiettevõte, kes ei läinud ahneks

Flow Service OÜ

Aasta Areneja 2009


Liisi LaanetToiduainetööstusi teenindav Flow Service purjetas buumi ajal oma klientide eduga kaasa. Aga ei läinud ahneks.

Erinevalt paljudest teistest majandusbuumi ajal väga kiiresti kasvanud Eesti ettevõtetest, kes on võtnud liigseid riske, end üle investeerinud ja täna raskustes, suutis Flow Service säilitada kaine mõistuse. Ja suundub nüüd jõulisemalt ka Läti turule.

Firma, mis loodi alles paar aastat tagasi, tegeleb Eesti, Läti ja Soome toiduainetööstustele seadmete valmistamise, paigaldamise ja hooldusega. Samuti sedalaadi seadmete kolimisega. Flow püsiklientideks on suured tegijad, peamiselt piima- ja õlletööstused. Näiteks Olvi kontserni ettevõtted A. Le Coq Tartu Õlletehas ning Läti Cesu Alus. Samuti Coca-Cola HBC ning Tere kontserni ettevõtted. Viimase aja suuremaid kliente on Maag Piimatööstus.

Flow Service’i tegevjuht Liisi Laanet ütleb, et firma teeb „võtmed kätte“ töid. Korraldab kõik ära alates seadme või lahenduse projekteerimisest, lõpetades automaatikatööde, käivitamise ja hooldusega. Kui keegi peaks näiteks vajama villimistšehhi seadmete ühendamist, ventilatsiooni kaabeldust, pärmi säilitus- ja kasvatusruumi seadmete montaaži, pesuliini pumpade vahetust, juustuvannide kaante vahetust või lihalaadimisliini ümberehitust, siis Flow on õige koht, kuhu pöörduda. Või kui on vaja pudelipesumasin Hollandis demonteerida ja Eestisse kolida, nagu soovis Coca-Cola, aitab samuti Flow kõik ära korraldada. Kolitud on näiteks ka õllekeet Lätist Cesisest Saksamaale. Võetud see juppideks, pandud auto peale, viidud Saksamaale ja seal jälle kokku monteeritud.

„Üritame pakkuda kvaliteetseid ja võimalikult terviklikke lahendusi
,“ ütleb Laanet. Kliendile pakutakse välja erinevad võimalikud lahendused – kallimad ja odavamad, efektiivsemad ja vähemefektiivsemad. Flow kontorilaual on paras virn erinevaid tootekatalooge. „Klient ütleb, mida tahab. Meie leiame lahenduse, pakume välja variandid ja teeme valmis,“ ütleb Laanet.

Peamiseks koostööpartneriks on maailma üks juhtivaid toiduainetööstuste erilahenduse pakkujaid Rootsi suurkontsern Alfa Laval, keda Eestis ja Lätis esindatakse. Vähehaaval tegeleb Flow ka tootmisega, valmistades Tallinnas torukollektoreid, väiksemaid mahuteid jms.

Mis on selles äris kõige olulisem? „Usaldusväärsus,“ ütleb Laanet. Kui teed kliendile töö eest ebamõistlikult suure arve, otsib ta järgmine kord partneriks kellegi teise. Samuti peavad kõik seadmed laitmatult töötama, et tootja ei kaotaks raha. Aga suurim risk? „See, et kuna tööd on projektipõhised, siis järgmist projekti ei pruugi tulla.“ Pikalt etteplaneeritud projektid võivad ootamatult muutuda või hoopis ära jääda. Olenevalt sellest, kuidas tööstustel plaanid õnnestuvad. Seni on ettevõte elanud vaid majanduskasvu ajajärgul. Nüüd tuleb kohaneda uue olukorraga.

Meie kasv on osaliselt tingitud sellest, et klientidel on hästi läinud. Nad on saanud palju investeerida. Kui neil läheb hästi, läheb ka meil hästi ja vastupidi,“ ütleb ta. Erilist töömahu langust pole ettevõte seni kogenud. Laaneti arvates on põhjuseks see, et toiduaineid ei jäta keegi ostmata, olgu olud millised tahes.

Flow üks värskemaid plaane on minna jõulisemalt Läti turule. Läti majandus on küll sügavas kriisis, kuid just see ongi Laaneti sõnul parim aeg. Suuri riske pole lõunas siiski plaanis võtta.

Flow Service’is töötab paarkümmend inimest, neist lõviosa lukksepad ja keevitajad. Kõik töötajad on oma ala spetsialistid, kes osalevad tihti koolitustel ja käivad rahvusvahelistel messidel end uusimate lahendustega kursis hoidmas.

Flow Service’i tehtud tööd:
Norfolier AS - Oksüdaiseri ja ventilatsiooni kaabeldus
Värska Vesi AS - Uue villimistsehhi seadmete ühendamine, veekäitlus süsteemide ja torulaudade ehitus, mikserite paigaldus
Cesu Alus - Matrix 8-le mõõdutankile, karastusjookide mikseri ümberehitus, siirupi jagamissõlm, uue CIP liini ehitus ja vanade rekonstrueerimine, Käärkeldri laiendus 8 uut käärtanki koos vana osa rekonstrueerimisega, GEA õlleseparaatori paigaldus, PET liinile uue etikettija montaaž, Konveierite muudatused ja rullradade paigaldus klaaspudeli villimisliinil, Pärmi säilitus ja kasvatusruumi seadmete montaaž
A. Le Coq Tartu Õlletehas AS - mikseri kolimine ja montaaž, uue PET liini paigaldus, transportöörradade paigaldus, kupaaži ümberehitus
Kalev Paide Tootmisüksus - CIP liini ehitus
Coca-Cola HBC AS - Klaaspudeli pesuliin pumpade vahetus
Delimeat OÜ - Lihalaadimisliini ümberehitus, platvormid
Steelmans OY - Valio Lapinlahti juustuvannide kaante vahetus
Pärnu Õlu AS - veekollektori ja käärtankide jahutussüsteemi rekonstrueerimine
IMCO - Idealplasti kolimine Rootsist Tallinna koos paigaldusega
Põltsamaa Feliks - Pastööri ja pesukeskuse montaaž
Põlva Piim - Pastööri ühendustorustikud, mikseri ühendustorustikud, mahutite ühendamine
Saarek AS - Keedukatla ja konteinerite villimise seadmete ühendamine, pesukeskuse torustikud
A Le Coq Tartu Õlletehas - Uue logistikakeskuse sisseseade
Coca-Cola HBC Eesti AS - Pudelipesumasina demontaaž ja transport Hollandist; uue CIP keskuse ehitus
Cesu Alus - Uue keedu montaaž
Bayerische Löwenbrauerei Passau - Keedu kolimine Cesisest Passausse
Maag Piimatööstus AS - CIP keskuse ehitus ja kodujuustu tootmisliini montaaž ning käivitamine

 

Narva Muuseumis taastatakse 17. sajandi eluolu

Narva Muuseum

Turismi Uuendaja 2009

Andres ToodeNarva Muuseumil on suured plaanid teha ajalugu elavaks. Muuhulgas plaanitakse kivikirvestega valmis ehitada muistne laev ning rajada Gutenbergi trükipress. Põnevatest ettevõtmistest linnusemüüride vahel räägib Narva Muuseumi direktor Andres Toode.

Mis on Narva Muuseum?
Oleme linnamuuseum, mäluasutus, mis tegeleb Narva ja ümbruskonna kultuuri ja ajaloo säilitamisega. Ekspositsioon on kõikides linnamuuseumites enam-vähem sarnane, sest Eesti ajalugu on ühtemoodi kulgenud. Aga meil on pisut laiem tähendus, sest meile toob turiste linnus. Oleme väga heas asukohas, sest turismitransiit Tallinna ja Peterburi vahel kulgeb meie ukse eest läbi. Seetõttu alustasime ajaloolise eksperimentaalkeskuse arendamist. Eesmärk on taaselustada 17. sajand – Narva kuldaeg.

Milles seisneb ajaloo taastamine?
Me ei hakka tegema mulaaže - tooma saekaatrist hunniku laudu, need puidukruvidega kokku panema ja ütlema, et näe, see on sajanditevanune kuur. Kõik peab olema käsitsi tehtud ja kvaliteetne. Viimase 60 aasta jooksul on Narva linnuses õnnestunud taastada konvendihoone kolm u-kujulist hoonetiiba – lõuna-, lääne- ja põhjatiib. Selleks, et täna midagi teha ja EList raha saada, ei piisa lihtsalt sellest, et tahad midagi korda teha. Küsitakse: „Mis on see uus kvaliteet, mida tahate saavutada?“ Otsisime ideid Skandinaaviamaadest. Taanlased on Euroopas ajalookeskuste alal revolutsionäärid. See, kuhu nemad 1960-ndatel aastatel alguse saanud sihipärase tööga jõudnud on, annab meilegi kaugema sihi. Näiteks arheoloogilistel väljakaevamistel leidsid taanlased maa seest tolleaegse elamu söestunud palgijupid. Nad ehitasid erinevaid hooneid ja onne, katsid erineva katusematerjaliga, panid nad põlema ja katsid mullaga. 20 aastat hiljem kaevasid välja ning tegid keemilisi analüüse, milline on kõige lähem sellele, mis arheoloogid leidsid. Samuti on lähiajaloos uuritud noolehaavasid. Riputatud poolik seakere üles, pandud talle rõngassärk selga ja lastud erinevate nooltega. Et näha, milliseid auke erinevad relvad tekitasid. Ajalookeskuse idee ongi ajaloo läbi mängimine, eksperimentide tegemine, mõne uue või unustatud vana teadmise avastamine.

Milliseid eksperimente on Narvas tehtud?
Valmistame neid ette. Olemas on keskkond, kus neid läbi viia. Eesmärk on liikuda järjest ajastule lähemale. Et tekiks ajamasin: astud sisse ja saad aimu, mismoodi tol ajal asjad välja nägid. See pakub näiteks koolilastele hea alternatiivi õpikuharidusele. Sel aastal oleme ehitanud haabjast (muistne laev). Proovime teha veel varasemat paadivormi - ruhet. Ja seda kivikirvestega, mis saab muidugi olema meeletu töö! Lisaks on meil destilleerimisprojekt. Kohalikud on läinud elevusse, et muuseum hakkab viina tegema. Ei, me ei hakka viina tegema. Me ei tea, kuidas tolleaegsed ahjud töötasid ja milliseid retsepte kasutati. Aga 17. sajandil loodi alus praeguse aja kange alkoholi kultuurile.
Samuti tahame teha trükipressi. Gutenberg elas küll kõvasti varem kui 17. sajandil, ent raamatud said rohkem kättesaadavamaks just siis. Kõikide eksperimentide tulemus peaks jääma turistide kasutada.

Ja eesmärk on seda kõike turistidele müüa?
Seda kindlasti. Aga tahame ka saada uusi teadmisi ja oskusi. Projektidele peaksid järgnema seminarid ja teadustrükised. Me ei taha teha lihtsalt tivolit ja tsirkust, tahame rohkem süvitsi minna.

Kes on Narva muuseumi külastajad?
Seal aastal suurenes siseturismi osakaal. Aga üldiselt käivad meil suured turismigrupid, kes sõidavad Tallinna ja Peterburi vahet. Palju on Aasia turiste, eriti jaapanlasi. Aastas müüme ligi 30 000 piletit. 85% müügist teeme suvel. Meie eelarve on 12 miljonit krooni, millest ligi kaks miljonit teenime ise. Muuseum on eelkõige mäluasutus ja me ei pea ise ots-otsaga kokku tulema. Aga kui meil õnnestub külastajate kaudu raha juurde teenida, on see ju suurepärane.

Mida turistidele praegu pakute?
Sel aastal tegime korda ürdiaia, õigemini Rootsi botaanik Carl Linne aia. Tema propageeris 18. sajandil ideed väärtustada mõisaid ja linnusevaremeid ilusate taimedega. Aeda kasutatakse haridusprogrammides, samuti on turistidel siin, mida vaadata. Põhjaõuel töötab suviti 17. sajandi apteek, kus müüakse ravimtaimi, leotisi ja tõmmiseid. Nemadki saavad aeda kasutada. Põhjaõuel toimus meil sel suvel praktiliselt igal nädalavahetusel temaatiline üritus. Seal on viie töökojaga käsitööala. Oleme keelanud müüa plastmassi ja muid vidinaid. Kõik, mida müüakse, peab vastama ajastule. Selles suhtes on siinsed suveniirid unikaalsed, mitte nagu need, mida müüakse Tallinnas Raekoja platsil. Turist saab koos piletiga mündi, mille üks pool kujutab 17 . sajandil Narvas vermitud münti ning teine pool põhjaõue vappi. Mündi saab vahetada ükskõik millises meie töökojas suveniiri või teenuse vastu. Soovitame alati teenust - seal on sepp, pottsepp, apteeker, puunikerdaja ja niplispits. Meie puhul on eriline see, et meie ei maksa käsitöölistele palka ja nemad ei maksa meile renti. Nad on meil kui ettevõtjad, aga ei saa tegeleda ainult suveniiride müügiga, vaid peavad pakkuma turistidele ka teenuseid. Mündid ostab muuseum kuu lõpus tagasi. Mündi eest makstud summa tehakse sisuliselt pooleks – osa jääb muuseumile, osa käsitöölisele. Nende müntide eest, mis lähevad turistidega kaotsi, kogume raha ühiskassasse. Sealt makstakse tublimatele töökodadele iga kuu preemiat. Tegu on erakordselt motiveeriva koostöömudeliga.

Kuidas käsitöömeistrid põhjaõuele valite?
Alguses polnud meil üldse valikut, sest kohalik ettevõtlusaktiivsus on madal. Sepp on siiani tööl Lõuna-Eestist. Keraamik oli ka, järgmisel aastal tuleb Tallinnast. Keegi ise ära läinud pole. Ainult ühe pidime välja vahetama, sest ta hakkas müüma mingeid Leedu ja Poola kulinaid.

Kas väga hullumeelseid ideid on teil ka?

Üks idee on, mida muinsuskaitse peab üsna hulluks. Meie arvates peaks Põhjaõuest kujunema 17. sajandi käsitööliste kvartal. See tähendaks ka tolleaegseid maju. Muinsuskaitse tõlgendab plaane kui majaehitust. Meie arvates oleks tegu ekspositsiooniga, mille võtaksime maha kui Põhjaõu peaks tegevuse lõpetama. Vanad hooned jäävad ellu vaid siis, kui neil on mingi funktsioon. Kui linnuses inimesi ei käiks, ei raatsiks keegi ka selle säilitamisse raha panna.

Millised ajalookeskused Taanis on Narva Muuseumile eeskujuks?

Eelkõige Lejre, kus on taastatud kiviaeg, pronksaeg ja rauaaeg. Neil on üks külastajate sihtgrupp koolilapsed, sest Taani haridusministeerium toetab aktiivõpet. Lapsed õpivad muuhulgas jahvatatud jahust putru tegema. Aga nad pole sellega harjunud, sest söövad kodus vaid hamburgereid ja friikartuleid, mida kiviajal ei olnud. Kui koju lähevad, nõuavad vanematelt putru ja vanematel on suur mure – lapsed hakkavad normaalselt toituma! Samuti tapetakse Taani ajalookeskustes kanu. Ei tea, mismoodi see Euroopa Liidus võimalik on ja turistid teevad ka suured silmad, aga mingeid negatiivseid mõjusid sel pole. Taanlased muudavad ajaloo elavaks. See on ka meie eesmärk Narvas.
 

Modesat pakub internetti hävituslennukisse või kiirrongi

Modesat Communications OÜ

Innovaator 2009

Tarmo PihlAasta Innovaatori tiitel läheb Modesatile teenitult. Esimesena maailmas lahendas firma tehnoloogilise väljakutse edastada lairibainternetti 1200 km tunnis liikuvale lennukile.

Modesat on Eesti üks ambitsioonikamaid tehnoloogiafirmasid, mis patenteeris tõhusa modemitehnoloogia raadio- ja traatsidelahendusteks ning murrab sellega nüüd välisturgudele. Firma juhatuse esimees Peep Põldsamm ja ärijuht Tarmo Pihl nimetavad ettevõtet tüüpiliseks arendusfirmaks, kes on tegelenud teadus- või rakendusuuringuga ning selle tulemusena leidnud tehnoloogilise lahenduse, mida püüab nüüd turustada.

Midagi tüüpilist pole aga nime PilotSync kandvas raadiosidelahenduses. See on ühtaegu nii lihtne kui ka geniaalne. Selle autorid on Modesati Valgevene raadiosideteadlased ja insenerid, kes nõukogude ajal radari- ja raketisüsteeme arendasid. Eestlased võtsid tehnoloogiale vajalikud patendid ja läksid sellega maailmaturule.

PilotSync on revolutsiooniline raadiokanali sünkroniseerimise lahendus, mis teeb sidekanali palju efektiivsemaks ning kasutuskindlamaks. Lubab suuremat andmekiirust ning töökindlust. Ning kõigele lisaks on veel soodsam.

Vihm, lume- ja lehesadu võivad mõjutada mobiililevi Eestis, sest signaalid võivad hajuda, peegelduda, muul moel häiritud saada. Küll aga ei mõjuta need Modesati tehnoloogial põhinevat sidet.

„Ajal, mil inimesed muutuvad aina mobiilsemaks ja soovivad olla online’is igal pool ja iga kell, muutuvad sidekanali läbilaskevõime ning töökindlus aina olulisemaks,“ ütleb Põldsamm.

Modesati ihaldatava turu võib jagada kolmeks. Põhiturg on telekom. Maailmas müüdi 2008. aastal 1,9 miljonit raadiolinki ja see number kasvab prognooside järgi tempos 20–30% aastas. Lõviosa 3G ja 4G mobiilioperaatoritest peavad 2–3 aastaga põhjalikult uuendama oma võrke, et olla võimelised pakkuma mobiilset lairiba internetti. Näiteks Eesti mobiilioperaatorid panevad klientidele mobiilse interneti andmemahupiiranguid, et võrgus ei tekiks ülekoormus.

Trend, kus mobiil saab peamiseks multimeediumivahendiks arvuti ees ning kodused interneti püsiühendused vahetatakse mobiilse interneti vastu, on prognoositav kõikjal. See aga eeldab võrkude töökindluse ja läbilaskevõime kasvu.

Teine segment on satelliitside, täpsemini lairibainternet kiiresti liikuvatesse objektidesse, nagu lennukid, laevad jms.

Kolmas turufookus on militaarvaldkond, kus valitseb nõudlus rasketes tingimustes toimivate tehnoloogiate järele. Siin on huvitav teema salastatud side. Modesat pakub siingi head alternatiivi praegusele keerulisele raadioside krüpteerimislahendusele – sagedushüpluse tehnoloogia võimaldab muuta kandesagedust 10 000 korda sekundis, et pealtkuulaja ei suuda eetris mingit sidet tuvastada.

Seal, kus paljud on katsetustega liiva jooksnud, võivad Modesati mehed kinnitada: neil on olemas tehnoloogiline lahendus, kuidas edastada laiaribalist televisioonisignaali väga kiiresti liikuvale terminalile, näiteks 1200 km/h liikuvale reisilennukile, rääkimata 300 km/h kihutavast kiirrongist.

Modesati tooteportfellist leiab rea erinevaid modemeid, alates raadiosidemodemitest, lõpetades satelliitside-, kaabel- ning Etherneti modemitega. Turul kinnitati kanda mullu sügisel. Senine areng on Põldsammi sõnul olnud plaanipärane. Oluliselt on paranenud arusaamine turu ja klientide vajadusest ning nõudmistest.

Läbirääkimisi peetakse kümnete firmadega üle maailma - Itaaliast, Hiinast, USAst, Suurbritanniast, Saksamaalt, Kanadast, Indiast, Iisraelist ja mujalt. Paljud neist on suured börsiettevõtted. Aktiivset müüki pole Modesatil vaja olnud teha juba alates kevadest, sest läbirääkimispartnerid omavad tervelt 85% turust!

Ettevõte ei otsi kliente Eestist ega regioonist, sest siin neid lihtsalt pole. Sihikul on suurimad võimalikud tegijad, peamiselt kaabelmodemite ja raadiolinkide tootjad. Näiteks Huawei, Ericssoni, Nokia Siemens Networksi, Alcatel-Lucenti jpt suuremad võrguseadmete tootjad. Satelliit- ja mobiilside poolelt näiteks ViaSat, iDirect ning lennukitootjad Boeing ja Saab. Aga need on vaid osa potentsiaalsest klientuurist.

Viimaseid suuremaid verstaposte firma jaoks oli partneri kaudu esinduse loomine Iisraeli. Tänu sellele arendatakse koostööd ühe Iisraeli sõjatööstusettevõttega satelliitside vallas. Sellest koostööst on Põldsammi sõnul juba koorunud ka uus tehnoloogiline lahendus ja Modesati järjekordne patenditaotlus.

Paljud nimekad ettevõtted on Eesti firma vastu juba huvi üles näidanud. Kui Boeingut paelus live-televisiooni saamine õhus oleva lennuki pardale üle interneti, siis Saab tundis huvi, kuidas tõhusama traadita kommunikatsiooniga vähendada kaablite arvu lennukis. Sellega langeks õhusõiduki kaal ent paraneks ökonoomsus.

Läbimurded nõuavad aga pingutust ja kannatust. Ei ole lihtne pääseda mõne suure seadmetootja „portfelli“. Põldsamm ütleb, et selles äris on sisseostud ja tarneahelad nii välja kujunenud, et ühe tehnoloogiatarnija vahetamine kogu ahelas peab olema hästi põhjendatud ning võtab aastaid. Seega on Modesati jaoks tõeline arenguhüpe ilmselt alles ees.

Lisaks Eestile on firmal esindused veel Valgevenes, Venemaal, Iisraelis ja USAs Silicon Valleys.

 

Bo Henriksson: kui oleksin peaminister, soojendaksin suhteid Venemaaga

ABB AS

Välisinvestor 2009

Bo HenrikssonABB Baltikumi tegevjuht Bo Henriksson usub, et vaatamata kõigele on Eesti jätkuvalt atraktiivne majanduskeskkond. Ainult et veelgi enam tuleks panustada innovatsiooni ja haridusse ning soojendada suhteid Venemaaga.

ABB võtab konkursilt Ettevõtluse Auhind tiitleid igal aastal. Mida need tiitlit teile ütlevad?

Seda, et ettevõtte omanikel ja juhtidel on jätkuvalt usku Eestisse investeerimisse ning et meil on tublid töötajad – head oskustöölised, võimekad spetsialistid ja insenerid ning suutlikud juhid, kes loovad piisavalt lisaväärtust. ABB on investeerinud 17 aasta jooksul Eestisse üle miljardi krooni, sellest suurema osa viimase seitsme aasta jooksul. Toodame Eestis neljas tehases, kus töötab kokku tuhatkond inimest.

Ärilehe Financial Times iga-aastases FT Global 500 edetabelis, mis järjestab ettevõtted vastavalt turuväärtusele, paikneb ABB kontsern 123. kohal 32 miljardi dollari suuruse turuväärtusega ning juhib tööstustehnoloogia valdkonnas. Tabelis eespool oleva 122 ettevõtte hulgas pole Eesti turul võrreldavat tootmis- või arendustegevust kellelgi.

Kuidas on ABB tegevust Eestis mõjutanud majanduskriis ja Toompeal ette võetud järsud seadusemuudatused?
Meid mõjutab enim maailmaturul toimuv – ligi 70% käibest on seotud ekspordiga. Meie eraklientide investeeringud on suurel määral sõltuvuses rahaturu tasakaalust. Osa neist on oma investeeringud edasi lükanud. Stabiilsem on olukord ülekande- ja jaotusvõrgu rajamisega seonduvas ärisektoris. Vähendasime tänavu mõnevõrra tootmist. 2008. aasta rekordilist tulemust (käive 2,6 miljardit krooni) tänavu ega ka järgmisel aastal ilmselt ei korda. Kuid 2010. aastast peaks olukord stabiliseeruma. Ilmselt jäävad tänavu väiksemaks ka meie investeeringud, mis eelmisel aastal ulatusid 260 miljoni kroonini. Ma ei usu, et Toompeal toimuv suudaks rikkuda majanduskeskkonda nii, et see meie tegevust mõjutama hakkaks. ABBd sunniks siin oma tehased kokku pakkima vaid poliitiline maavärin, demokraatia asendumine totalitarismiga. Olukord, kus riik otsustaks ABB natsionaliseerida. Aga võib-olla ka mitte, sest kontsern toimib edukalt erinevate riigikordade ja majandusmudelite tingimuses.

Kui saaksid praegu olla Eesti peaminister, millised viis otsust esmajärjekorras teeksid?

Majanduskeskkonna muutmiseks soojendaksin suhteid Venemaaga. See tooks palju uusi võimalusi. Vaataksin üle ka senise hariduspoliitika, panustades rohkem insenertehnilistesse erialadesse. Toetaksin veelgi rohkem innovatsiooni ja eksporti, pakkudes ekspordisoodustusi. Eksport on Eesti põhilisi majandusvedureid. Samuti otsiksin rohkem kompromisse, millega tekiks suurem poliitiline stabiilsus.

Kas usud, et Eesti on ka tulevikus jätkuvalt atraktiivne majanduskeskkond?
Kindlasti vähemalt sama atraktiivne kui seni ja seda tänu paindlikule majanduspoliitikale ning avatud ärikliimale. Valitsussektor pole takistanud majanduse arengut, majandusvabaduse indikaatorid püsivad kõrged. Meile on oluline ka soodne majandusgeograafiline asend ning lähedus oluliste turgudega. Eesti tööjõuturul on täna palju valikuid, võimaldades operatiivselt muutustele reageerida. Eesti töötajatel on hea kvalifikatsioon ja oskusteave, Läänemere regioonis ka teatav kulueelis. Tõsist ohtu kujutab tööjõu kõrge maksustamine - üks kõrgemaid Euroopas. Sellega peaks valitsus tegelema, vastasel juhul saab Eestist peagi kõrge hinnatasemega riik, kes ei suuda konkureerida.

ABB on mammutkontsern. Milline on selle hierarhias Eesti üksuse roll ja tähtsus?
ABB tegutseb ligi sajas riigis ehk sisuliselt pooltes maailma riikides. Kontsernis töötab 120 000 inimest. Eesti moodustab sellest murdosa. Kuid ABB eesmärgi, mille kohaselt on oluline saavutada tugev positsioon kõikidel turgudel, kus tegutseme, oleme täitnud. Tänu meie suurele ekspordi osakaalule, oleme kontsernis tugevamal positsioonil. Esile tõstaksin elektrimasinate tehase ja tööstuselektroonika tehase, kus toodetakse globaalselt arvestatav osa tuulegeneraatoritest ja sagedusmuunduritest maailma juhtivatele tuulikutootjatele ja tuuleparkide arendajatele.

Millest lähtub ABB jõulisem suunavõtt taastuvasse energeetikasse?
Meie visioonist olla maailma juhtivaid energeetikaettevõtteid ning aidata klientidel tõhusamalt ja jätkusuutlikumal moel elektrienergiat kasutada. Prognooside kohaselt tõuseb elektritarbimine 2030. aastaks praeguselt tasemelt ligi 100% Samas on energiasäästu potentsiaal tohutu. Kaod võivad ulatuda kuni 80%. ABB tehnoloogiad vähendavad kadusid kuni 30%. Kõige rohelisem energia ongi säästetud energia. Taastuvenergeetikas on ABB esindatud nii hüdro-, tuule-, päikese- kui laineenergias. Näiteks Hiinas Kolme Kuru Tammi projektis ehitas ABB välja võrguühenduse, USA tuulenergiaettevõttele tarnis trafod, päikeseenergiajaamale Hispaanias käivitusvalmis lahendused, Portugali laineenergiafirmale spetsiaalselt kohandatud generaatorid. Taastuvenergia potentsiaal on tohutu ning selle osakaalu suurenemise protsessis ei saa laiemalt võttes olla kaotajaid.

Mis on ABB jaoks veel oluline?
Meie peamine konkurentsieelis on innovaatilisus. ABB kontsern on viimastel aastatel investeerinud teadus- ja arendustegevusse enam kui miljard dollarit aastas. Uute toodete ja lahenduste kallal töötab ligi 6000 teadlast ja inseneri, koostöös 70 ülikooliga. Näiteks Hiinas nuputas ABB välja, kuidas kanda hüdroenergiat 2000kilomeetrise vahemaa taha. Indias, kus taheti parandada 53 miljoni tarbijaga elektrivõrgu töökindlust, ehitas ABB välja nii-öelda nutika võrgu, mis reguleerib koormust reaalajas. ABB on loonud mitmeid murrangulisi tehnoloogiaid, mis nihutavad seniseid arusaamu tehnoloogiate piiridest. Hiljuti valmis näiteks jaotla, mis lubab rohkem kui miljonivoldist elektrienergiat. See on uus pingetaseme rekord. Meie toodete olulisust on tavatarbijale raske seletada. Mõiste sagedusmuundur ütleb ilmselt vähe. Aga võtkem võrdluseks auto käiguvahetussüsteem. Kui näiteks poleks võimalik käike vahetada ning juht suruks gaasi pidevalt põhja, lõppeks see halvasti. Sama lugu on elektrimootoritega. Tavalised lisaseadmeteta mootorid töötavad alati täisvõimsusel, kuid kuni 70% mootorite energiast saab salvestada, varieerides mootori kiirust tegelikust energiavajadusest lähtuvalt. Täna on vaid 5% mootoritest maailmas varustatud energiasäästlike sagedusmuunduritega.