Bo Henriksson: kui oleksin peaminister, soojendaksin suhteid Venemaaga

ABB AS

Välisinvestor 2009

Bo HenrikssonABB Baltikumi tegevjuht Bo Henriksson usub, et vaatamata kõigele on Eesti jätkuvalt atraktiivne majanduskeskkond. Ainult et veelgi enam tuleks panustada innovatsiooni ja haridusse ning soojendada suhteid Venemaaga.

ABB võtab konkursilt Ettevõtluse Auhind tiitleid igal aastal. Mida need tiitlit teile ütlevad?

Seda, et ettevõtte omanikel ja juhtidel on jätkuvalt usku Eestisse investeerimisse ning et meil on tublid töötajad – head oskustöölised, võimekad spetsialistid ja insenerid ning suutlikud juhid, kes loovad piisavalt lisaväärtust. ABB on investeerinud 17 aasta jooksul Eestisse üle miljardi krooni, sellest suurema osa viimase seitsme aasta jooksul. Toodame Eestis neljas tehases, kus töötab kokku tuhatkond inimest.

Ärilehe Financial Times iga-aastases FT Global 500 edetabelis, mis järjestab ettevõtted vastavalt turuväärtusele, paikneb ABB kontsern 123. kohal 32 miljardi dollari suuruse turuväärtusega ning juhib tööstustehnoloogia valdkonnas. Tabelis eespool oleva 122 ettevõtte hulgas pole Eesti turul võrreldavat tootmis- või arendustegevust kellelgi.

Kuidas on ABB tegevust Eestis mõjutanud majanduskriis ja Toompeal ette võetud järsud seadusemuudatused?
Meid mõjutab enim maailmaturul toimuv – ligi 70% käibest on seotud ekspordiga. Meie eraklientide investeeringud on suurel määral sõltuvuses rahaturu tasakaalust. Osa neist on oma investeeringud edasi lükanud. Stabiilsem on olukord ülekande- ja jaotusvõrgu rajamisega seonduvas ärisektoris. Vähendasime tänavu mõnevõrra tootmist. 2008. aasta rekordilist tulemust (käive 2,6 miljardit krooni) tänavu ega ka järgmisel aastal ilmselt ei korda. Kuid 2010. aastast peaks olukord stabiliseeruma. Ilmselt jäävad tänavu väiksemaks ka meie investeeringud, mis eelmisel aastal ulatusid 260 miljoni kroonini. Ma ei usu, et Toompeal toimuv suudaks rikkuda majanduskeskkonda nii, et see meie tegevust mõjutama hakkaks. ABBd sunniks siin oma tehased kokku pakkima vaid poliitiline maavärin, demokraatia asendumine totalitarismiga. Olukord, kus riik otsustaks ABB natsionaliseerida. Aga võib-olla ka mitte, sest kontsern toimib edukalt erinevate riigikordade ja majandusmudelite tingimuses.

Kui saaksid praegu olla Eesti peaminister, millised viis otsust esmajärjekorras teeksid?

Majanduskeskkonna muutmiseks soojendaksin suhteid Venemaaga. See tooks palju uusi võimalusi. Vaataksin üle ka senise hariduspoliitika, panustades rohkem insenertehnilistesse erialadesse. Toetaksin veelgi rohkem innovatsiooni ja eksporti, pakkudes ekspordisoodustusi. Eksport on Eesti põhilisi majandusvedureid. Samuti otsiksin rohkem kompromisse, millega tekiks suurem poliitiline stabiilsus.

Kas usud, et Eesti on ka tulevikus jätkuvalt atraktiivne majanduskeskkond?
Kindlasti vähemalt sama atraktiivne kui seni ja seda tänu paindlikule majanduspoliitikale ning avatud ärikliimale. Valitsussektor pole takistanud majanduse arengut, majandusvabaduse indikaatorid püsivad kõrged. Meile on oluline ka soodne majandusgeograafiline asend ning lähedus oluliste turgudega. Eesti tööjõuturul on täna palju valikuid, võimaldades operatiivselt muutustele reageerida. Eesti töötajatel on hea kvalifikatsioon ja oskusteave, Läänemere regioonis ka teatav kulueelis. Tõsist ohtu kujutab tööjõu kõrge maksustamine - üks kõrgemaid Euroopas. Sellega peaks valitsus tegelema, vastasel juhul saab Eestist peagi kõrge hinnatasemega riik, kes ei suuda konkureerida.

ABB on mammutkontsern. Milline on selle hierarhias Eesti üksuse roll ja tähtsus?
ABB tegutseb ligi sajas riigis ehk sisuliselt pooltes maailma riikides. Kontsernis töötab 120 000 inimest. Eesti moodustab sellest murdosa. Kuid ABB eesmärgi, mille kohaselt on oluline saavutada tugev positsioon kõikidel turgudel, kus tegutseme, oleme täitnud. Tänu meie suurele ekspordi osakaalule, oleme kontsernis tugevamal positsioonil. Esile tõstaksin elektrimasinate tehase ja tööstuselektroonika tehase, kus toodetakse globaalselt arvestatav osa tuulegeneraatoritest ja sagedusmuunduritest maailma juhtivatele tuulikutootjatele ja tuuleparkide arendajatele.

Millest lähtub ABB jõulisem suunavõtt taastuvasse energeetikasse?
Meie visioonist olla maailma juhtivaid energeetikaettevõtteid ning aidata klientidel tõhusamalt ja jätkusuutlikumal moel elektrienergiat kasutada. Prognooside kohaselt tõuseb elektritarbimine 2030. aastaks praeguselt tasemelt ligi 100% Samas on energiasäästu potentsiaal tohutu. Kaod võivad ulatuda kuni 80%. ABB tehnoloogiad vähendavad kadusid kuni 30%. Kõige rohelisem energia ongi säästetud energia. Taastuvenergeetikas on ABB esindatud nii hüdro-, tuule-, päikese- kui laineenergias. Näiteks Hiinas Kolme Kuru Tammi projektis ehitas ABB välja võrguühenduse, USA tuulenergiaettevõttele tarnis trafod, päikeseenergiajaamale Hispaanias käivitusvalmis lahendused, Portugali laineenergiafirmale spetsiaalselt kohandatud generaatorid. Taastuvenergia potentsiaal on tohutu ning selle osakaalu suurenemise protsessis ei saa laiemalt võttes olla kaotajaid.

Mis on ABB jaoks veel oluline?
Meie peamine konkurentsieelis on innovaatilisus. ABB kontsern on viimastel aastatel investeerinud teadus- ja arendustegevusse enam kui miljard dollarit aastas. Uute toodete ja lahenduste kallal töötab ligi 6000 teadlast ja inseneri, koostöös 70 ülikooliga. Näiteks Hiinas nuputas ABB välja, kuidas kanda hüdroenergiat 2000kilomeetrise vahemaa taha. Indias, kus taheti parandada 53 miljoni tarbijaga elektrivõrgu töökindlust, ehitas ABB välja nii-öelda nutika võrgu, mis reguleerib koormust reaalajas. ABB on loonud mitmeid murrangulisi tehnoloogiaid, mis nihutavad seniseid arusaamu tehnoloogiate piiridest. Hiljuti valmis näiteks jaotla, mis lubab rohkem kui miljonivoldist elektrienergiat. See on uus pingetaseme rekord. Meie toodete olulisust on tavatarbijale raske seletada. Mõiste sagedusmuundur ütleb ilmselt vähe. Aga võtkem võrdluseks auto käiguvahetussüsteem. Kui näiteks poleks võimalik käike vahetada ning juht suruks gaasi pidevalt põhja, lõppeks see halvasti. Sama lugu on elektrimootoritega. Tavalised lisaseadmeteta mootorid töötavad alati täisvõimsusel, kuid kuni 70% mootorite energiast saab salvestada, varieerides mootori kiirust tegelikust energiavajadusest lähtuvalt. Täna on vaid 5% mootoritest maailmas varustatud energiasäästlike sagedusmuunduritega.