Ericsson Eesti AS

Etevõtluse Auhind 2010 
Välisinvestor 2010

Veiko Sepp

Veiko Sepp:
Erinevad inimtüübid ei lase mugavaks muutuda


Veiko Sepp on Ericsson Eesti juhataja
ning Ericssoni Läti ja Leedu tütarfirmade juht


Rääkides Ericsson Eesti juhtimisest, tuleb rääkida kindlasti meeskonnatööst. Meie põhimeeskond on juba päris kaua koos tegutsenud, samad juhatuse liikmed on ametis juba 2000. aastate algusest. Meie juhatuses on neli liiget: Andrus Durejko, inseneritaustaga ja teenustes väga tugev; Seth Lackman, finantstaustaga, väga hea müügi- ja arendusvõimega ning eelmisel aastal liitus tehase juht Jonas Ygeby, kel on väga hea tootmiskogemus.

Minu meelest on tähtis, et tiimis oleksid koos erinevate oskuste ja taustaga inimesed, et su elu juhina liialt mugavaks ei läheks.


Ericssonis on maatriksjuhtimine. Eri valdkondade inimesed on jagunenud eri riikide vahel ning see, kas sinu ülemus asub samas riigis või ei, sõltub sellest, millega sa tegeled. Seega meil pole sellist korda nagu hierarhilise mudeli puhul, kus ülemus ütleb hommikul, mida teha. Igal inimesel endal on vaja aru saada, mis on tema roll, mida millises järjekorras teha ning milliste vahenditega, et hakkama saada. Abi võib mõistagi küsida ja saada, aga initsiatiiv peab tulema töötajalt eneselt.

Ericsson Eesti AS alustas 1996. aastal. Üheksakümnendate alguses põhines äri paljuski isiklikul intsiatiivil, soolotegemist oli märksa rohkem. Nende aastate jooksul on Ericsson Eesti müügi ja teenuste pool kasvanud 170 inimeseni, kusjuures üle 100 inimese pakub teenuseid Ericssoni klientidele väljaspool Eestit. Möödunud aastal, kui Ericsson ostis Elcoteqilt Tallinna tehase, lisandus veel 1240 inimest.

Areng ongi minu töös motiveeriv pool, mis ei lase paigal seista. Uued valdkonnad on võimaldanud ühe firma sees aastaid areneda, ilma et oleks tekkinud rutiini. Kuigi ise kõike vedada ei jõua, peab end kurssi viima uute valdkonda­dega, tagama, et palgatud inimesed oleksid ikka õiged , ning otsima tasakaalu oma tööaja ja isikliku aja, pere ja harrastuste vahel. Lapsed kasvavad suureks — on vaja leida nende jaoks aega, seda ju tagasi ei keera. Sel aastal oli erakordselt hea purjetamissuvi — tulime Forte meeskonnaga Muhu väina regatil Eesti meistriks ning maailmameistrivõistlustel saavutasime 3. koha.

2009. aasta suurim muutus meie jaoks oli Ericssoni Tallinna tehase käivitamine, nii et tegemist oli eriti pingelise aastaga. Tehase areng on jätkunud hoogsalt, sel aastal alustasime IV põlvkonna tugijaamade valmistamist ning lisaks moodulite tootmisele käivitasime tugijaamade lõppkooste. Ekspordimahud on tänu sellele pidevalt kasvanud, Tallinna tehas tarnib võrguseadmeid Ericssoni klientidele Euroopasse, Aafrikasse ja Põhja Ameerikasse.


ERICSSON EESTI

Sellest ajast peale, kui Ericssoni meistrid aastal 1876 esimese telefoni valmistasid, on firma olnud uute tehnoloogiate eestvedajaks. Nii ka mobiilsides.


Praeguseks on maailmas rohkem kui 5 miljardit mobiilikasutajat. Ericsson on keskendunud võrguseadmete valmistami­sele, mis tänapäeval võimaldavad nii telefoni- kui ka andmesidet, üha olulisemaks muutub mobiilne internet.

Ericsson Eesti müüb ja hooldab Ericssoni seadmeid Eestis, sellele on lisandunud teenuste eksport, sh võrkude planeerimine, ehitamine ja haldamine ning süsteemiintegratsioon.

2009. aastal investeeris Ericsson Eesti tehasesse Lasnamäel ning käivitas 4G-võrguseadmete tootmise.

www.ericsson.com/ee/

Ettevõtluse Auhind 2010 nominendid
Välisinvestor 2010 nominendid


Ericssoni Tallinna tehase avamine 1. august 2009
Fotol (vasakult):
JAN WASSÉNIUS, Ericsson, Business Unit Networks äriüksuse juht;
VEIKO SEPP, Ericsson Eesti AS,juhatuse esimees;
JUHAN PARTS, majandus- ja kommunikatsiooniminister;
MIKAEL BÄCKSTRÖM, Ericssoni Põhjamaade ja Baltikumi äriüksuse juht

Ericsson Eesti

 

 

  

 

 

 

 

Wendre AS

Eksportöör 2010

Peter Hunt

Peter Hunt:
Annan juhtidele ikka päris vvabad käed


Peter Hunt on Wendre asutaja ja nõukogu esimees

Pooldan demokraatlikku juhtimist ja delegeerimist nii palju kui võimalik. Annan juhtidele ikka päris vabad käed. Kui juht kõik tööülesanded detailse täpsusega kätte annab, siis minu arvates asi ei toimi.

Olen selle poolt, et igal inimesel oleks meie ettevõttes võimalus oma arvamust avaldada. Ideed ja mõtted, kuidas asju paremaks teha, tulevad ju ikka inimestelt, kes konkreetse asjaga kokku puutuvad. Näiteks sel teemal, kuidas teha tootmisprotsess efektiivsemaks, oskavad väga palju kaasa rääkida just need inimesed, kes otseselt masinatega töötavad. Samas peavad olema paigas käitumisreeglid ja raamistik, et töötajate distsipliini ettevõttes kõrgel hoida.


Olen juht, kes katsub luua ettevõttes sellist kliimat ja kultuuri, kus kõik inimesed tunnevad ennast süsteemi olulise osana, alates koristajast kuni direktorini. See võtab kindlasti aega ja kas see on meil õnnestunud, oskavad tei­sed meie inimesed ehk paremini öelda.

Kuna meie ettevõtte müügist on eksport 95%, ei ole siseturg meile nii oluline. Samas on viimasel paaril aastal muidugi rasked ajad olnud ka Euroopa turul, kuid meie oleme odavama hinna segmendis ja just raskel ajal on olnud võitjad odavama segmendiga seotud kaubaketid. Meie müük ei ole langenud ega kasvanud, vaid püsinud samal tasemel. Nüüdsest edasi näeme pigem tõusu. Ettevõte on kasu­mis, kuid siin saime küll väikese tagasi­löögi. Ühelt poolt surusid kliendid — Euroopa suuremad mööbli- ja jaekaubandusketid — hinda alla, teisalt oli mitmeid valuutakursi muutumisega seotud kulusid.

Teiseks, oleme investeerinud palju tehnoloogiasse, mis on suutnud efektiivsust parendada. Investeeringu maht on olnud päris suur ja see on aidanud meil võita turuosa. Efektiivsus on ka edaspidi meie fookuses, eriti praegu, mil ma pole kindel, kas majanduses ikka läheb kõik ülesmäge.

Kolmandaks, paindlikkus ja riskivõtmine. Oleme väga paindlikud, julgeme muuta strateegiat kui vaja. Me pidevalt muudame ja parandame oma strateegiat, mis on eriti oluline tänasel internetiajastul.

Riske võttes ei tohi olla küll väga agressiivne, kuid tuleb julgeda riskida ja kiiresti otsustada, see on väga oluline osa meie edust.


WENDRE

Wendre on kodutekstiilitooteid (tekid, padjad, madratsid jms) valmistav ettevõte, üks Euroopa suurimaid vooditekstiilitootjaid, kelle klientideks on kodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid üle maailma. Wendre kuulub kontserni Trading House Scandinavia AB, mille peakorter asub Rootsis. Wendrel on Eestis kaks tehast (Pärnus ja Vändras), tehas Poolas ning müügiesindus Saksamaal. Ettevõttes on üle 650 töötaja.

Wendre konkurentsieelisteks on tekstiilitööstuse võimaluste ja klientide vajaduste suurepärane tundmine, rahvusvaheline know-how, detailideni läbimõeldud tootearendus ning maailmatasemel tooraine kasutamine.

Ettevõte on investeerinud uude tehnoloogiasse üle 8,5 miljoni krooni ning loonud uusi tooteid. Ettevõtte lisaväärtus on kaks korda suurem sektori keskmisest lisaväärtusest.


www.wendre.ee

Eksportöör 2010 nominendid

Wendre

 

 

 

 

 

 

Polarwerk OÜ

Aasta areneja 2010

Margo Jäger

Margo Jäger:
Oskame teha plaane, mida on võimalik täita


Margo Jäger on Polarwerk juhatuse liige


Raudteid remontiva ja ehitava Polarwerki juht Margo Jäger kehitab küsimuse peale, kuidas kriis nende tegevust on mõjutanud, õlgu ja nendib, et ega eriti mõjutanud polegi.

„Raudtee valdkonda pole majanduskriis eriti puudutanud. Eks väiksemaid ümberkorraldusi tuleb teha pidevalt, aga oluliste muudatuste vajadust pole kriis esile kutsunud. Oleme kogu aeg lihtsalt rahulikult tööd teinud. Tõsi, marginaalid on alla läinud, aga samas on masu tagasi toonud inimesed, kes on nõus tööd tegema ning ka oskavad seda. Raudtee on ju üks ohtlikumaid kohti, kus töötada, ning igaüht siia ametisse lasta ei saa.”

Ettevõttes on põhikohaga palgal ligi paarkümmend inimest, aga kuna raudteede ehitamine on teadupärast hooajaline töö, kasvab suviti töötajate arv kolmekümne kanti.


2006. aastal loodud Polarwerki juht mäletab hästi aega, mil enamik ettevõtjaid pidi tunnistama, et tööjõud on muutunud väga kalliks. Nüüd on palgatase alla läinud ning töötajad aru saanud, et nõudmistega ei saa liiale minna. Inimeste suhtumine on muutunud ning enam ei esitata tööandjale ultimatiivseid nõudmisi.

Kui palgateema juba jutuks tuli, mainib Marko Jäger, et üks tema juhtimispõhimõtetest on maksta inimestele turuhinda. Kõige tähtsam on aga lubadustest kinni pidada. „Kui midagi lubad, pead seda ka tegema. Usun, et suudan teha plaane, mida on võimalik täita. Näiteks riigihangete puhul on kuupäevadest kinnipidamine väga oluline ning väiksemad ettevõtted ei pruugi sellega hakkama saada. Meie oleme igal aastal mõnel riigihankel osalenud ning kui oleme võitjaks kuulutatud ja töö endale saanud, oleme lubatu õigeks ajaks ära teinud,” kinnitab ta.

2009. aastat võib Polarwerki jaoks pidada olulise arenguhüppe aastaks. Kui Marko Jäger koos koostööpartneriga 2006. aastal Polarwerki asutas, plaaniti rahulikult allhangete tegemisele keskenduda, kuid varsti leiti, et pole mõtet 15 aasta jooksul raudteeehituses omandatud teadmisi vaka all hoida. Nii võetigi 2009. aastal ette suur projekt, tehes peatöövõtjana Tartu-Valga vahelise raudteelõigu kapitaalremondi. „Võtsime vana raudtee üles ja panime uue maha — see oli juba organiseerimise mõttes meie väikesele firmale suur ja keeruline töö. Senistest kindlasti suurim ja raskeim.”

Aga tänu sellele ületas Polarwerki müügitulu mullu 20 miljoni krooni piiri. Ka 2011. aasta paistab praegu üsna kena tulevat.


POLARWERK

Polarwerk OÜ on 2006. aasta augustis loodud ettevõte, mis pakub ehitus-, remondi- ja hooldusteenuseid raudteedel selleks, et tagada ohutu ja turvaline raudteeliiklus Eestis. Alates ettevõtte loomisest on pidevalt laiendatud pakutavate teenuste valikut, arenetud on ettevõtteks, kes lisaks allhanketeenuse pakkumisele suudab edukalt konkureerida ka avalikes hangetes peatöövõtjana.

Polarwerk

Aasta areneja 2010 nominendid

 

Maarja-Magdaleena Gild MTÜ

Turismi uuendaja 2010

Maarja-Magdaleena Gild

Maarja-Magdaleena Gild:
Me oleme perenaised, mitte juhid


Maarja-Magdaleena Gild


Pärnus tegutsev käsitöö- ja tarbekunstikeskus Maarja-Magda­leena Gild ei ole kindlasti klassikaline ettevõte. 2007. aastal loodud MTÜs pole alluvaid ja ülemusi, maja tegevust veavad kaks perenaist, Herdis Elmend ning Kadri Rebane. Ning käsitöö­meistreid, kes ühtse meeskonnana Pärnu vanalinnas Uuel tänaval asuvas gildi majas tegutsevad, on üle 30.

Herdis Elmend, kes Maarja-Magdaleena Gildi algusest peale vedanud, möönab, et väga suuri kogemusi tal juhtimises ei ole, aga selge on olnud, et inimestega peab väga palju rääkima. „Rääkimine on oluline, et ei tekiks vääritimõistmisi. Juhtimises tuleb lähtuda lihtsatest inimlikest väärtustest, nagu ausus, otsekohesus, sõbralikkus, ise eeskujuks olemine — see meie majas toimib ning kollektiiv suhtleb omavahel meelsasti.“

2009. aasta oli Maarja-Magdaleena Gildile verstapost, millest sai alguse uus arenguperiood. Kui seni olid gildi käsitöömeistrid oma loomingule elu andnud kas kodus või mööda Pärnut laiali asunud ateljeedes, siis mullu võtsid Herdis Elmend ja Kadri Rebane vastu julge otsuse rentida Pärnu linnalt Uuel tänaval asuv suur maja ning teha sellest gildile kodu. Majanduskriis neid ei heidutanud, sest algkapitali peale iga kunstniku käsitööoskuste ning materjalide ei olnud, seega polnud ka suurt midagi kaotada.

Naised möönavad, et praegu on isegi hirmutav mõelda, kui väheste kogemustega nad olid, kui oma maja tegemise mullu käsile võtsid, kuid kogukonna heatahtlik surve oli seljataga ning nii see otsus sündis. Herdis Elmend ja Kadri Rebane võrdlevad gildi arenemist lapse kasvamisega — kasvab mühinal ning lapsevanemad-perenaised saavad iga päev õppida midagi uut.

Tänaseks tegutseb Maarja-Magdaleena Gildi majas 19 käsitöökoda ning lisaks veel klaasikoda linnamüüris, 500-aastases Punases Tornis. „Inimesi on meil üle 30 ning lisaks neile veel hulk vabatahtlikke, kes on meiega liitunud kogemuse saamiseks, sest korraldame ka erinevaid käsitöö- ja kunstiüritusi,” räägib Herdis Elmend.

Naiste hinnangul eristab Maarja-Magda­leena Gildi teistest Eesti käsitöö- ja tarbekunstikeskustest asjaolu, et kokku on tulnud ühesuguse mõtteviisiga inimesed, kellele on gildist saanud omamoodi elu­stiilikeskus. Käsitööle ja tarbekunstile on ajapikku lisandunud ka muusika ning taluturu pidamine — nii see lumepall tasapisi veeredes kasvab.

Lisaks on tee Uue tänava majja leidnud ka paljud turistid nii Eestist kui ka välismaalt. „Me oleme turistidele reklaaminud võimalust, et Pärnus saab lisaks rannas ja kohvikus aja veetmisele ka aktiivselt tegutseda. Tundub, et just perega puhkajad otsivad selliseid võimalusi,” kinnitab Herdis Elmend ning lisab, et kuigi nad maja külastatavust ei mõõda, on vähemalt suvi olnud huviliste poolest vägagi elav.


MAARJA-MAGDALEENA GILD

Maarja-Magdaleena Gild — see tähendab eeskätt head Eesti tarbekunsti ja hingega tehtud käsitööd. Gild ühendab ärksa mõtteviisiga Pärnu tarbekunstnikke, nüüdseks juba oma ala tunnustatud meistreid.

2007. aastal registreeriti oma tegevus MTÜ vormis ning kui seni olid mõttekaaslased kohtunud peamiselt üksteise kodudes, siis 2009. aasta kevadsuvest rentis gild toreda hoone Pärnu südalinnas Uus tänav 5, mis asub ajaloolise Steineri Aia kõrval. Majas tegutseb 19 käsitöökoda ning lisaks veel klaasikoda linnamüüris, 500-aastases Punases Tornis.

Nime on ühendus saanud Pärnu teadaolevalt vanima käsitööliste gildi eeskujul.

Üks gildi võlusid on just selles, et iga käsitööline mitte ainult ei tee oma tavapäraseid toimetusi, vaid tööprotsessi on võimalik avatud töökodade põhimõttel kõigil huvilistel jälgida, seda aasta ringi viis päeva nädalas (puhkepäevad on pühapäev ja esmaspäev).

www.maarjamagdaleenagild.ee

Maarja-Magdaleena Gild

Turismi uuendaja 2010 nominendid

 

Massi Miliano AS

Innovaator 2010

Heikki Haldre

Heikki Haldre:
Keskenduge sellele, mis muudab maailma


Heikki Haldre on Massi Miliano juhataja


Mõtlemine väikestest ideedest võtab täpselt sama palju energiat kui mõtlemine suurtest ideedest. Sellepärast soovitan mõelda kõigepealt suurtest asjadest ja keskenduda nendele, mis muudavad maailma. Uut alustades küsin endalt, kas see on idee, mis jääb Eesti piiresse — või on sellel potentsiaali areneda millekski suuremaks.

Kui ma maailmas Fits.me ideega ringi käisin ja nõuandjaid otsisin, siis ühel hetkel avastasin, et pea kõik innovaatilised tehnoloogia start-up’id leiutavad lihtsalt n-ö natuke paremat Twitterit. Leiutatakse vana idee väikest edasiarendust, mitte ideed, mis maailma suurelt edasi keeraks.


Olles ise olnud nö sariettevõtja, võin öelda, et tõeliselt lennukad ideed tulevad vaid iseenda kogemusest. On võimatu välja mõelda uut ideed, mis sind isiklikult ei puuduta.

Fits.me’l on selge ajalugu. Asutasin omal ajal firma Netikuller, mis on edukalt maha müüdud, ja Hoochi Mama poe, mis müüs Eesti moedisainerite loomingut. Tänu sellele on mulle väga selged mõlemad valdkonnad, nii interneti- kui ka moeäri.

Eestis on kombeks hoida enda uut ideed saladuses. See on vale! Ükskõik kui algusjärgus uus mõte on, aitavad teised inimesed seda suuremaks ehitada. Hinda kõrgelt kõiki, kes viitsivad sinu ükskõik kui hullumeelset ideed kuulata ning kritiseerida. Kuula kriitikat ja muuda enda idee paremaks.

Häid ideid on maailmas palju, häid inimesi vähe — Fits.me’s on koos inimesed, kellest igaüks on särav täht. Ootan, et inimesed, kellega üheskoos uut luua, on alati paremad, tublimad ja targemad kõikidest teistest — kaasa arvatud minust endast.

Teha asju, mis varem tehtud, kuid efektiivsemalt ja odavamalt ei ole paha. Võib aga teha ka uusi asju — neid, mida varem pole tehtud, või teha vanu asju uue nurga alt. Loodan, et jään alati tegema midagi uut, mis kütkestab ja paneb mind proovile.


Innovatsioon on tegelikult parim ravim majanduslanguse vastu. Kuid innovatsioon on kasulik ettevõttele ning inimestele ainult siis, kui see tuuakse kommertskasutusse. Seniks, kuni innovatsioon on leiutaja sahtlis, ei ole sellel väärtust ega maailmal sellest kasu. Seega on vähemalt sama tähtis kui tootearendus ka organisatsiooni ehitamine ja müük. Tänu müügile aitavad kliendid arendada toodet kiiremini ja paremaks.

Fits.me saab oma klientidele — suurtele internetirõivapoodidele — lubada suuremat müüki ning olulist kulude kokkuhoidu. Internetist ostetud rõivaid tagastatakse peamiselt selle tõttu, et inimene on saanud suuruse, mis ei sobi. Tagastus aga on poe jaoks väga kallis, kuna rõivaste müük on hooajaline ning tagastus jõuab müüki tagasi liiga hilja. Fits.me aitab osta õige suuruse. Majanduslangus on tähtsustanud kulude kokkuhoidu ning aitab Fits.me müüki.

Majanduslangus aitas Fits.me’d ka investeeringu leidmisel — kuigi vabu vahendeid on turul vähem, muutuvad sellises olukorras tehnoloogiale keskenduvad ettevõtted investeerijatele huvitavamaks.


MASSI MILIANO

2009. aastal tõi OÜ Massi Miliano esimesena maailmas turule virtuaalse proovikabiini, mis võimaldab internetist riideid ostes kontrollida nende selgasobivust ja istuvust juba enne ostu sooritamist. Massi Miliano proovikabiinis kasutatakse kujumuutvat mannekeeni, kelle seljas pildistatakse riiete kõiki suuruseid kõikvõimalike kehakujude järgi. Nimetatud kontseptsiooni võimaldamiseks on Massi Miliano arendustöös koos Tartu Ülikooliga välja töötanud kujumuutva unikaalse robotmannekeeni, mis lubab lühikese aja jooksul teha pildid rõivaeseme istuvusest tuhandete erinevate kehakujude seljas.

Toodet testiti 2009. aasta sügisel Eestis. Quelle.ee veebipoes üleval olnud proovikabiin vähendas tagastusi 28% ning tõstis virtuaalse proovikabiiniga toodete müüki 3,1 korda. 2010. aasta maikuus avas Fits.me esimese virtuaalse proovikabiini Suurbritannia luksussärkide tootja Hawes and Curtise veebipoes.

fits.me

Massi Miliano

Innovaator 2010 nominendid

Balteco AS

Disaini rakendaja 2010

Marko Pählapuu

Marko Pählapuu:
Arenduse pealt me Baltecos kokku ei hoia


Marko Pählapuu on Balteco juhataja


Balteco tegevust mõjutab ehitusturu seis vägagi otseselt. Viimastel aastatel on paraku meie põhiturud Venemaal ja Ukrainas kokku kuivanud, ka Leedu turg kiratseb. Läti turg kukkus sisuliselt kokku, viimaseks piisaks karikasse oli sealse edasimüüja pankrotistumine. Ka meie Hollandi edasimüüja sattus majandusraskustesse.

Venemaal läks mets põlema, ostmine langes. Ukrainas tekkis valimiste eel poliitiline ebastabiilsus, ostmine langes. Anname endale aru, et tegemist pole esmatarbekaubaga ning seda mõjutavad välised tegurid väga kõvasti.

Oleme pidanud oma tegevust kõvasti koomale tõmbama. Tööjõudu oleme vähendanud kolmandiku võrra, tehases on neljapäevane töönädal, palgad oleme viiendiku võrra alla toonud. 

Aga see, mille pealt me ei ole vaatamata kõigele kokku hoidnud, on arendustegevus. Ka praegusel ajal oleme suutnud endise tempo säilitada ning tuua aastas välja 3–5 uut või uuendatud toodet.

Ehkki Balteco on tuntud oma aurusaunade poolest, moodustavad 80% meie tooteist liht- ja massaaživannid. Ja kuigi vannitööstuses ei käi uute mudelite väljatoomine sama hullus tempos nagu autotööstuses, suunavad moevoolud ka meie tegevust. Kui 4–5 aastat tagasi domineeris skandinaavialik disan, siis nüüd on voolujoonelisus tagasi. Ning materjalidest on akrüüli kõrvale üha rohkem tulemas valatud kivimassist vannid. 

Et ree peal püsida, tuleb neid trende mõistagi jälgida ja järgida. Igal aastal käime Itaalias Bologna messil, samuti Frankfurdi messil. Tänu sellele oleme kursis, mis suunas asjad liiguvad, ehkki süvenemas on trend, et üha vähem tulevad Euroopa juhtivad tootjad neil messidel uute toodetega välja, vältimaks nn Hiina fenomeni. See tähendab olukorda, kus Hiina tehased uudset tootedisaini kibekähku jäljendama hakkavad. 

Aga neil suurtel messidel on meil teine eesmärk — olla väljas ka oma kaubaga, et endale Lääne-Euroopas turgu leida. Ehkki see pole lihtne ülesanne — vanad brändid on ees ning suured riigid, nagu Itaalia, Saksamaa, Hispaania jt, on väga protektsionistlikud. Neis riikides on toodete disainile kehtestanud mitmed lisaklausleid, et uute tegijate tulekut sõna otseses mõttes takistada. 

Välisturud on meile endiselt väga olulised, 70% meie tooteist läheb ekspordiks. Meil on väga eksootilisi kliente Egiptuses, Nigeerias, Surinamis, aga need on olnud üksikud suured tehingud, meile on oluline pidev müük. 

Samas jääb alati küsimuseks, millega läbi murda välisturul, kus esimesed 2-3 kohta on hõivanud juba tuntud brändid. Silma paistmiseks pead nuputama midagi uut. Aga santenhika müük on samas väga konservatiivne sektor. Peab olema maaletooja, kes organiseerib laialiveo ja järelteeninduse.

Lätis oleme lahendanud müügi ilma edasi­müüjasalongita. Tänu EASi toele on meil seal palgal oma müügiesindaja. Nii et kui see toimib, siis võibolla läheme seda teed ka nii mõneski teises riigis.

Aeg näitab, milline mudel kõige paremini töötab.


BALTECO

Balteco on 1990. aastal loodud ning Eesti erakapitalil põhinev tootmisettevõte. Põhitegevuseks on vannide, massaaživannide, dušikabiinide, aurusaunade ja minibasseinide tootmine ning turustamine.
Tänaseks on Baltecost kujunenud Põhja-Euroopa suurim vannitootja.

Tooteid eksporditakse enam kui 20 riiki. Hea kvaliteedi ja disainiga massaaživannidest on saanud kogu tööstusharu standard. Alates disainijuhi Aivar Habakuke liitumisest ettevõttega on võimalik olnud jälgida järjest tugevama disainistrateegia väljatöötamist ning rakendamist. Uued mudelid on unikaalse disainiga ning innovatiivsest materjalist.

www.balteco.ee

Balteco

Disaini rakendaja 2010 nominendid