Artiklid võitjatega


 

 

Fortumo OÜ

Ettevõtluse Auhind 2011
Eksportöör 2011

 
Rain Rannu:
edukas on ettevõte, mis on kasumilik ja mille kliendid ning töötajad on rahul

Rain Rannu on Fortumo OÜ kaasasutaja ja juhatuse liige

Hetkel kasutatakse mobiilimakseid peamiselt virtuaalsete kaupade ja mõnede teenuste, näiteks mobiiliparkimise eest maksmiseks. Turg liigub selles suunas, et järgmises etapis saab aina enamate teenuste eest mobiiliga maksta ja sealt edasi juba ka füüsiliste kaupade eest. Ning seejärel tuleb juba telepaatiline makse ning mobiili polegi enam vaja!

Meie alal pole viie aasta plaanide tegemine tavaliselt väga otstarbekas, sest turuolukord muutub kiiresti. Fortumo on maailma mastaabis väga väike ettevõte ja meil on hästi paindlik organisatsioon. Seetõttu suudame uutest võimalustest kiiresti kinni hakata.

Erinevalt paljudest IT ettevõtetest ei katsu me eksportida projekte ega töötunde. Projekti välismaale müümisel saabub ühekordne tulu, mis mõnel juhul võib olla märkimisväärne, aga mis ei kandu kuidagi edasi järgmisesse aastasse. Me katsume pigem luua hästi skaleeruvaid tooteid ja teenuseid, millel on lojaalsed püsikliendid üle maailma, kes toovad tulu iga kuu, aastast aastasse.

Usume, et edukas on selline ettevõte, mis realiseerib oma potentsiaali, kasvab iga-aastaselt, on kasumlik ja samas pakub oma Usume, et edukas on selline ettevõte, mis realiseerib oma potentsiaali, kasvab iga-aastaselt, on kasumlik ja samas pakub oma teenuseid selliselt, et kliendid ja töötajad on rahul. Fortumo on üks väheseid IT ettevõtteid, mis rakendab vaba tööaega. Vabadus ja paindlikkus on meie jaoks väga olulised, isegi siis, kui see tähendab väikest kadu efektiivsuses. Oleme aru saanud, et Eesti IT tööturul on Fortumo-suguse firma jaoks selgelt oma koht olemas. Samuti meeldib meie inimestele võimalus tegeleda asjadega, millel on mõju ka väljapool Eestit.


Fortumo on 2007. aastal Eesti juhtivast mobiiliteenuste firmast Mobi Solutions välja kasvanud ettevõte, mis tegeleb rahvusvahelise mobiilimaksete platvormi arendamisega. Fortumo teenus on hetkel saadaval 58 riigis Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aafrikas. Firma kontorid asuvad Tartus ja Silicon Valleys USAs. Fortumo teenus võimaldab mobiilimängude, sotsiaalvõrgustike ja muude internetiteenuste pakkujatel paremini oma kasutajaid maksustada.

Fortumo klientideks on mängude ja internetiteenuste arendajad, nagu Angry Birds, Digital Chocolate, Badoo, TopEleven, Travian jt. Kliendid hindavad Fortumo teenuse laia geograafilist katvust ja võimalust teenida tulu tärkavatel turgudelt, kus paljudel inimestel puudub võimalus krediitkaardi või pangalingiga maksta.

Fortumo teenusega saab liituda iga arendaja, sõltumata asukohast ja suurusest. Liitumine on Fortumo veebileheküljel www.fortumo.com tasuta ja enamiku teenuste püstiseadmiseks piisab minimaalsetest tehnilistest oskustest. Fortumo teenib tulu
vahendustasudest ja üle 95% ettevõtte käibest tuleb välisturgudelt. Fortumo teenus on võitnud mitmeid auhindu nii Eestis kui mujal.

www.fortumo.com

Eksportöör 2011 nominendid


 

ABB AS

Välisinvestor 2011

 
Bo Henriksson:
järjest enam tuleb tähelepanu pöörata taastuvenergia valdkonnale

Bo Henriksson on ABB Balti riikide juht.

Me oleme osa ABBst, ülemaailmsest tehnoloogialiidrist energeetika ja automaatika valdkonnas, kelle kliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. Samuti aitavad ABB tehnoloogiad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid.

Meie võtmesõna on säästev tehnoloogiline areng. Arvan, et viie aasta pärast on meie tooted muutunud veelgi paremaks, efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Tuhanded ABB insenerid ja teadlased üle kogu maailma töötavad selle nimel iga päev. Lisaks investeerib ABB Grupp igal aastal üle miljardi dollari uurimis- ja arendustegevusse, teadus- ja arendustegevusega on kontsernis hõivatud igapäevaselt 6000 inimest. Koostööd tehakse 70 ülikooliga, kaasa arvatud Tallinna Tehnikaülikool.

ABB uurimis- ja arendustegevuse programmid keskenduvad sageli teedrajavatele lahendustele taastuvate energiaallikate elektrivõrku integreerimise, elektrivõrgu tõhususe, töökindluse ja paindlikkuse parandamise, tööstusettevõtete energiatõhususe ja tootlikkuse parandamise ning tehaste töökindluse, paindlikkuse ja tootlikkuse optimeerimise valdkondades. Eelmise aasta innovaatiliste lahenduste heaks näiteks on uut tüüpi keevitusrobot, alalisvoolu kiirlaadija elektriautodele ja päikeseenergia vaheldi. Sugugi ei saa alahinnata ka meil Eesti ABBs tehtud ettepanekuid Inspiro süsteemi kaudu.

ABB pöörab järjest enam tähelepanu taastuvenergia sektorile. Sellest annavad tunnistust kas või viimase kahe aasta jooksul omandatud 16 ettevõtet, millest suur osa on nii- või naapidi seotud taastuvenergia valdkonnaga.

Maailma juhtiva energeetika- ja automaatikatehnoloogia kontserni osana on meil olemas väga tugev kasvustrateegia, mis peegeldub ka meie tegevustes Eestis ja Balti riikides. Muidugi on strateegiliste eesmärkide täitumine seotud üldise majandusliku olukorraga, mis positiivsete arengute korral tähendab meile ärivõimaluste laiendamist Balti riikides nii tootmise kui inseneritöö osas. Kindlasti peame tõstma tootlikkust ning inseneritöö osakaalu, et jätkuvalt konkurentsis püsida.

Usun, et meie tegevusvaldkonnad viie aasta jooksul väga oluliselt ei muutu ning me tegevus jaotub ka siis kolme peamise valdkonna vahel: tootmine (tuulegeneraatorid, sagedusmuundurid, alaldid, elektrikilbid, komplektalajaamad, põhiliselt Eestis ja ekspordiks); müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingetooted, automaatikaprojektid, robotid) ning korrashoiuteenused tööstusklientidele.

Loogiliselt võttes peaks tulevikus järjest rohkem lisanduma tooteid ja teenuseid, mis on seotud taastuvenergia valdkonnaga.



ABB AS kuulub rahvusvahelisse tehnoloogiagruppi ABB, mis tegutseb Eestis 1992. aastast. Ettevõtte põhitegevus on energeetika ja automaatika valdkonnas. Pakutakse keskpinge-, madalpinge- ja automaatikatooteid, teostatakse automaatika- ja elektrifitseerimisprojekte tööstuses, elektrijaamades ja infrastruktuuris, tarnitakse terviklahendusi ja seadmete pakette, et täita klientide vajadusi efektiivse ning usaldusväärse elektrivarustuse järele. Ka hoiab ABB korras tööstusettevõtete tootmisseadmeid ja tootmise abiseadmeid. Peamiselt koduturule toodab ettevõte elektrijaotuskilpe, ekspordiks tuulegeneraatoreid ja mitmesuguseid komponente nii tuulegeneraatoritele kui ka muudele elektrimasinatele, madalapingelisi sagedusmuundureid ning komplektalajaamu.

Lisaks tavapärastele ostu-müügitehingutele teostab ABB ka komplekssete projektide juhtimist nn võtmed kätte põhimõttel. Lähtudes eelkõige kliendi huvist ja vajadusest sisaldavad projektid nii seadmeid, süsteeme ja/või teenindust kui ka allhankeid muudest valdkondadest.
ABB ASil on Eestis peakontor Jüris, müügiüksus Tallinnas, madalpingesüsteemide tehas Keilas, elektrimasinate ja tööstuselektroonika tehased Jüris, komplektalajaamade tehas Maardus ning korrashoiukeskused mitmel pool Eestis.

ABB kontsern annab tööd 130 000le inimesele enam kui 100 riigis. 19 aasta jooksul on ABB tegevus kasvanud proportsionaalselt Eesti majanduse üldise arenguga ning omandanud kindla koha siinsel tööstus- ja majandusmaastikul. Kui 1992. aastal andis ABB Eestis tööd kümnele inimesele, siis 2010. aastal töötas ettevõttes juba 1040 inimest. ABB müügitulu on nende aastate jooksul Eestis kasvanud ligi 32 000 eurolt (500 000 kroonilt) 115 miljardi euroni (1,8 miljardi kroonini). 2008. aastal tunnustas EAS väljapaistvate tulemuste eest ABB-d aasta ettevõtte ja aasta välisinvestori tiitliga, viimane aunimetus võideti lausa kolm aastat järjest: 2007, 2008, 2009.

www.abb.ee

Välisinvestor 2011 nominendid



 

Maanteemuuseum

Turismi Uuendaja 2011
 

 
Mairo Rääsk:
staatiline püsinäitus Eestis ei tööta

Mairo Rääsk on Maanteemuuseumi juhataja

Muuseumikülastajad ootavad kaasaegselt muuseumilt originaalsemat lähenemist, kui seda on tavapärane näitusesaal. Muuseumidest võidavad need, kes selle originaalsuse üles leiavad ja seda ka rakendada suudavad.

Arvan, et Eesti muuseumid on teinud päris head tööd, et originaalsust välja mängida. Kindlasti on siin oma roll Eesti väiksusel ehk külastajate vähesusel, sest erinevalt lääne muuseumidest meil staatiliste püsinäitustega ära ei ela – inimesed hakkavad kolme aasta pärast uusi asju küsima.

Maanteemuuseumi edule on väga palju kaasa aidanud maanteeameti tugi, nii sisuline kui moraalne. Meil on alati olnud kasutada nende üle-eestiline ametivõrgustik – saame teede ja liikluse temaatikaga seonduvale infole ligi. See on meile väga väärtuslik. Teiseks on meie edu taga oma meeskond, mis koosneb erinevate eluvaldkondade inimestest. See on väga oluline, sest algtõuge idee osas, mida muuseumis uut teha, peaks tulema kohast, kus sellega igapäevaselt tegeletakse. Maanteemuuseumi töötajad on väga head oma eriala tundjad ning tööle pühendunud.

Tee ajalugu tundub peale vaadates üheplaaniline, kuid koostöös arhitektide ja näitusekujundajatega on meie inimesed on suutnud tekitada üsna tavapäratu muuseumikeskkonna. Oleme vaadanud teede temaatikat laiemalt kui pelgalt maantee ning asetanud selle keskmesse inimese. Meie ekspositsioon ongi inimesekeskselt üles ehitatud ning pakub seeläbi vaatajale nii emotsiooni kui ka teadmist. Ideede kõrval on oluline ka rahaline pool. Näiteks meie kõige uuem arendus, TEEAEG, sai valmis suuresti tänu EL rahadele.
Pingutame kõvasti, et oleksime viie aasta pärast veelgi populaarsem ja tuntum. Loodame nii kohalikele korduvkülastajatele kui ka välisturistidele, kes on reeglina väga üllatunud, kui leiavad suhteliselt vähe tuntud Eestimaa piirkonnas, suurlinnadest eemal, sellise arhitektuuri ja sisuga koha.

Järgmise sammuna plaanime kaasajastada oma masinahalli ning rajada selle rekonstrueerimise käigus uue kaasaegse näitusekeskkonna, mis on pühendatud autoajastule ehk 20. sajandile. Kasvatame ka teedealast andmepanka, talletades, kogudes ja uurides infot. Meie teadmistega saavad kõik huvilised tutvuda peagi ilmuvas teede ajaloo üldkäsitluses. See kõik on suur töö, kuid loodame sellega lähemate aastate jooksul valmis saada.


Mööda vana Tartu-Võru postiteed sõites võib juhtuda, et kohtute kahehobuse-postitõllaga, vana Saureri bussi või Eestis toodetud eksklusiivse elektriautoga. Olete jõudnud 1863. aastast pärit Varbuse hobupostijaamas asuvasse maanteemuuseumisse, mis Maanteeameti eestvedamisel kajastab Eesti teede ajalugu juba 11 aastat ja seda üsna iseäralisel moel.
Lisaks postijaamas asuvale püsinäitusele Eesti teede ajaloost on siia ehitatud üsna ainulaadne vabaõhunäitus – ligi 14 000 ruutmeetri suurusel pinnal laiuv „Teeaeg“, millega tutvumiseks soovitab muuseum isegi terve päeva võtta. Territooriumil liiguvad nii ajale jalgu jäänud kui ka tulevikusõiduvahendid, näha saab tänastel teedel ajalooks saanud liiklusmärke, kohata Tartust Riiga jalgsi matkavat Kristjan Jaak Petersoni või uurida tee-ehituse saladusi paljastavaid teekatendite ristlõikeid. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel 2,94 miljonit eurot (46 miljonit krooni) maksma läinud ja arvukate turismi- ja arhitektuuriauhindadega pärjatud „Teeaeg“ sisaldab ka liikluslinnakut, kus autojuhina saavad päris ehedat neljarattalist meenutavates elektriautodes kätt proovida nii lapsed kui täiskasvanud. Julgemad võivad proovida ajaloolist suurerattalist jalgratast.

Ainulaadne reaktsioonikiiruse mõõtja võimaldab ennast proovile panna eri kattega teedel ja mitmesugustes sõiduoludes ning saada teadmisi sellest, kuivõrd oluline on arvestada ilmastiku- ja teetingimustega igapäevases liikluses.

Maanteemuuseumis saab tutvuda ka suurte tee-ehitus- ja hooldusmasinatega otse neile omases töökeskkonnas (lapsed saavad ka miniekskavaatoriga kaevata). Palju nostalgiat ja äratundmisrõõmu tekitab 1960. aastate bensiinijaamahoone koopia koos selle juurde kuuluva tankuriga. Bensiinijaama ukse kõrval seisab gaseeritud vee aparaat.
Lisaks näitustele korraldab see Lõuna-Eesti muuseum suviti ka üritusi nii peredele kui vanatehnika-, ajaloo- ja käsitööhuvilistele ning külastab aastaringselt ise mitmeid messe ja laatasid üle kogu Eesti.

www.muuseum.mnt.ee

Turismi Uuendaja 2011 nominendid




ZeroTurnaround OÜ

Innovaator 2011

 
Jevgeni Kabanov:
innovatsiooni ergutab inimeste inspireerimine, mitte manageerimine

Jevgeni Kabanov on ZeroTurnaroundi asutaja ja tehnoloogiajuht

See, kui kaugel võiks ZeroTurnaround oma arengus olla viie aasta pärast, on tõeliselt raske küsimus. ZeroTurnaround kasvab pidevalt – juba praeguseks on see kasvanud rohkem, kui oskasime mõni aeg tagasi ennustada. Ja mingit lõppu kasvule pole näha, seega võib julgelt uskuda, et järgmise viie aasta jooksul kasvame igal aastal vähemalt kahekordselt.

Mida me saame ennustamatusest hoolimata teha, on arendada oma potentsiaali. IT on valdkond, mis kasvab ja muutub tohutult, ja ma arvan, et viie aasta pärast on see hoopis teistsugune kui tänapäeval. Kogu IT eesmärk on ju inimkonna efektiivsust mingil määral tõsta ja me kõik anname sellesse oma väikese osa. Kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt muutub kõik ja see on väga põnev. Kui me suudame kasvu jätkata, siis mingil hetkel võib ZeroTurnaroundist kasvada miljoni dollari ettevõte. Kasvupotentsiaal selleks on meil olemas. Kindlasti tahame me ZeroTurnaroundis selles osalised olla, anda oma panuse, et maailma veidi paremaks muuta.
Mingil määral ma kardan ettevõtete väga suureks kasvamist, sest siis oleme me probleemi ees: kuidas hoida ka kümme korda suuremana alles sama suunda, ühiseid eesmärke ja ühtset ettekujutust sellest, kuhu me liigume? Praegu käib meil ettevõttes näiteks monitooring, statistika kogumine, et kõik oleksid teadlikud, mis seisus me hetkel oleme. Ja kui midagi halvasti on, siis kõik pingutavad, et olukord paraneks. Me oleme vaba organisatsioon – siin võivad kõik initsiatiivi näidata ja asju paremaks muuta.

Muidugi ei looda me vaid mingile üleüldisele protsessile või trendile, vaid teeme ka ise palju ära – valime ettevõttesse head inimesed ning usaldame neid. Ettevõtet juhtides on minu stiil inspireerida, mitte manageerida. Ma ei nimetaks seda ka demokraatiaks, vaid põhimõtteks, et kui inimestel on palju infot käes, siis on neil ka rohkem võimalusi. Vabavaraprojektidega töötamisel toimib see hästi. Ma ei ütle, et see jääbki nii, aga praegu see töötab, ergutades innovatsiooni paremini.

Mulle meeldib see, mis Eestis praegu toimub – me oleme suured start-up ettevõtted, praegu tuleb kolmas tarkvaralaine ja ma ootan huviga, mis juhtuma hakkab. Tartus on tekkinud justkui oma Silicon Valley. See tähendab, et Eestis on terve mõistuse ja võimu alge olemas ja mul on huvitav jälgida, kui suured ja tuntud me viie aasta pärast oleme.


ZeroTurnaround alustas tegevust 2007. aastal kaheinimeselise start-up-ettevõttena, pakkudes Java programmeerijatele mõeldud toodet JRebel. Tänaseks töötab ettevõttes üle 20 inimese nii Tallinnas, Tartus, Prahas kui USAs. Kõigest mõne aastaga on jõutud vallutada 35% maailma riikidest, tänaseks on ZeroTurnaround müünud üle 18 000 JRebeli litsentsi, klientideks on teiste seas ka näiteks Apple, IBM, Cisco, HP, LinkedIn, Bank of America, Siemens, Twitter ja Foursquare. JRebeli tähtsust turul kinnitas tänavu saadud JAX Innovation Award 2011 innovatiivseima Java tehnoloogia kategoorias.

JRebel on Java arendajatele suunatud programm, mida on kerge üles seada ja mida kasutades võib võita keskmiselt viis nädalat arendamisaega aastas. Arvestades suurettevõtete arenguvajadusi on iga võidetud sekund oluline. Põhimõtteliselt ehitavad ZeroTurnaroundi programmeerijad produktiivsustööriistu, mis säästavad oluliselt arendajate meeskondade aega ning raha, lausa keskmiselt 17%. Hetkel puudub Tartus välja mõeldud Jrebel tootele konkurents.

Tulevikusiht on ZeroTurnaroundil JRebeli kasutajate hulka kümnekordistada ning tugevamalt olla esindatud USA turul, sel aastal lansseeritud toote LiveRebel müük edukalt käima saada ning samal ajal pidevalt kahekordistada meeskonda, võttes veel 2011. aastal appi kümme-kakskümmend Java inseneri ning lisaks müügi- ja turundusinimesi. Jätkatakse Java tehnoloogia konverentsidega GeekOut, mille Eesti arendajate kogukond sel aastal soojalt vastu võttis.

www.zeroturnaround.com

Innovaator 2011 nominendid


 

Krimelte OÜ

Disaini Rakendaja 2011
 

 
Alar Salum:
meile on edu toonud dialoog kliendiga

Alar Salum on Krimelte OÜ tegevjuht 

Tänaseks maailma viie suurema ehitusvahutootja hulka rebinud Krimelte edu põhineb paindlikkusel ja kiirusel, millega reageerime turumuutustele, ning personaalsetel ja pikaajalistel kliendisuhetel.

Kliendid on meie edu saavutamisel suurt rolli mänginud, teeme nendega igapäevaselt tihedat koostööd ja peame dialoogi uute toodete turuletoomisel ning olemasolevate täiustamisel.

Praegu on Krimelte tuntud peamiselt ehitusvahu tootjana, järgnevatel aastatel tahame aga oluliselt kasvatada ka teiste tootegruppide müüki: hermeetikud, tihendid, liimid, pinnatöötlusvahendid ja betoonilisandid. Oleme viimasel ajal nende valdkondade tootearendusse palju panustanud. Lisaks käib ühekomponentsete polüuretaanvahtude (OCF) osas tervikuna usin töö alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste ning spetsiifiliste kasutusvaldkondadega vahtude arendamiseks. Tahame olla jätkuvalt turuliidrid innovaatiliste toodete väljatöötamisel – meie GoldGun oli üks esimesi tooteid oma segmendis, kliendid on patenteeritud EasyGun aplikaatori hästi vastu võtnud ning on märgata, et ka meie konkurendid on turule toomas analoogseid tooteid. Tootearenduse märksõna on kindlasti keskkonnasäästlikkus, kuna fossiilsed energiaallikad suure tõenäosusega kallinevad ja võitlus globaalse kliimasoojenemise vastu ning CO2 vähendamise eest tõuseb järjest enam päevakorda.

Ehitusvaldkond on viimase aastakümnega palju muutunud – tarbijate nõudmised toodete kvaliteedile ja energiasäästlikkuse teadlikkus on tunduvalt kasvanud. Oleme veendunud, et see trend jätkub ja süveneb ka järgnevatel aastatel. Näiteks peavad Euroopa Liidu direktiivi kohaselt aastaks 2020 kõik uusehitised vastama passiivmaja standardile, mis tähendab kindlasti senisest ulatuslikumat ja teadlikumat isoleerivate ja hermetiseerivate ehitusmaterjalide kasutamist. Aastate jooksul on märkimisväärselt laienenud ka hermeetikute ja liimide kasutusvaldkond – spetsiaalselt nende valdkondade jaoks arendatud hermeetikuid ja liime kasutatakse täna nii lennukiehituses kui toiduainetetööstuses ning paljudes teistes eluvaldkondades.

Lisaks jätkab Krimelte ekspordi geograafia laiendamist. Kui täna oleme esindatud 50 turul, siis suures mastaabis on meil võtmata kaks suurt ja kiiresti kasvavat turgu: India ja Hiina. Oleme täna nendel turgudel juba esindatud ning töötame intensiivselt, et sealsetes riikides arvestatavaks turuosaliseks saada, kuid selleni on meil veel pikk tee käia.
2006. aastal turule toodud Penosil bränd on tänaseks jõudnud rahvusvahelise brändi staatusesse. Seda tõendab näiteks see, et Hiinas tehakse Penosili vahtusid järgi. Kui toodet tasub juba globaalselt järele kopeerida, teeb see ühtepidi meie töö keerulisemaks ja lisab uusi teemasid, millega tegeleda, kuid teisalt on see tõestuseks, et oleme teinud tublit tööd.


OÜ Krimelte on Eestis tegutsev vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja. 1994. aastal vahendusfirmana loodud ning neli aastat hiljem Eestis tootmist alustanud ettevõte on kiiresti tõusnud Euroopa juhtivate ühekomponentsete polüuretaanvahtude tootjate sekka. Tänapäeval ekspordib Krimelte oma toodangut ligi 50 riiki.

Kuna ettevõtte eksporditurud ulatuvad troopilisest Brasiiliast pakaselise Kirde-Venemaani, on Krimelte nõuded toodete kvaliteedile eriti kõrged. Kõrget kvaliteeti kinnitab ka professionaalsete lõpptarbijate suur osakaal Krimelte klientide seas. Olulise osa toodangust moodustavad private label’i tooted tuntud brändidele. Krimelte kasuks räägib siin varasem kogemus vahendusfirmast, mis andis tänasele tootjafirmale vajaliku teadmistebaasi, et mõista klientide igapäevaseid vajadusi.

2009. aasta sügisel viis Krimelte kõik müügi- ja tootmisega tegelevad grupi ettevõtted katusbrändi Wolf Group alla. Wolf Group koondab kõiki Krimelte müügi- ja tootmisettevõtteid Eestis ning välismaal, samuti kaubamärke Penosil ja Tempsi. Wolf Groupis töötab kokku 250 inimest.

Ettevõte investeerib igal aastal märkimisväärse osa oma kasumist. 2011. aastal on tootmisprotsesside kiirendamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks plaanis investeerida üle 2 miljoni euro. 2011. aasta alguses koliti Tallinnasse paar aastat tagasi omandatud isepaisuvaid tihendusteipe tootev Taani tehas Exadan. See võimaldas luua uusi töökohti ning kontrollida kohapeal kogu tootmisprotsessi, muutes sedasi tootmist tõhusamaks.
Krimelte konsolideeritud käive oli 2010. aastal 67,5 miljonit eurot. Tänavu seitsme kuuga tegi ettevõte 41,6 miljoni eurose käibe, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 20% rohkem.

www.krimelte.ee
 
Disaini Rakendaja 2011 nominendid


 

LCDVF OÜ

Aasta Areneja 2011

 
Tõnis Liivamägi:
madalad tootearenduskulud on meile võimalus

Tõnis Liivamägi on LCDVF OÜ juhatuse esimees ja asutaja

Tipptasemel professionaalset tehnikat valmistavate ettevõtetega on väga edukalt võimalik konkureerida avatud innovatsiooni ja optimeeritud tootmise põhimõtteid kasutades. Avatud innovatsioon on ka LCDVF üks kõige olulisemaid edufaktoreid.

Sisuliselt oleme tootearenduses kasutanud hulgaliselt avalikku infot foorumitest, eriala veebisaitidelt ja mujalt. Oleme kutsunud entusiaste meie tootearenduses osalema – sisuliselt oleme me saanud tasuta teavet, mille eest firmad maksavad suuri R&D summasid. Madalad tootearenduse püsikulud ei pea tingimata tähendama vähest innovaatilisust või madalat kvaliteeti, pigem tuleb näha selles võimalust.

Foto- ja videotehnika valdkonnas toimuvad lähima viie aasta perspektiivis põnevad muudatused. Heal tasemel fototehnika juba on asjaarmastajatele kättesaadavaks muutunud, sama toimub ka videotehnika osas. Üha enam tekib juurde neid tarbijaid, kes jäävad professionaali ja amatööri vahele, seega suureneb nõudlus toodetele, mis on oma omadustelt tipptasemel, kuid hinnastatud tavatarbija rahakotile sobivamalt.

Tipptehnika muutub tavatarbijale üha enam kättesaadavaks, rolli hakkab mängima pigem inimeste suutlikkus tehnikat kasutada. Üks meid puudutav areng on professionaalse tehnika puhul rendituru kokkutõmbumine – üha enam inimesi/ettevõtteid soetab pigem tehnika ise, nii et turg muutub jällegi hinnatundlikumaks. Ja kuna tarbijatel on üha parem ligipääsu infole, siis ei usaldata enam brände või tooteid pimesi, vaid ülioluliseks muutub kliendisuhete pidev hoidmine, lojaalse kliendibaasi loomine, haldamine ja arendamine.

Üks tendents on kindlasti foto ja video üldise kasutamise jätkuv suurenemine. Nt. nutitelefonide pidev pealetung: iPhone on juba praegu kõige enam kasutatav kaameratüüp maailmas. Seadmed muutuvad kompaktsemaks, seega muutub oma füüsilistelt näitajatelt tõenäoliselt ka foto ja video lisavarustus.

Viie aasta perspektiivist rääkides jätkame kindlasti tootmist seal, kus see on majanduslikult mõttekas, kuigi näeksime meeleldi kogu tootmisportsessi Eestis. Loodame, et siia tekib juurde näiteks tootedisaini- ja insenertehnilist pädevust, mida me peame praegu oma valdkonnas pudelikaelaks. Kindlasti jätkame reklaami- ja müügitegevust otse internetis, sh foorumites ja sotsiaalmeedias.


2011. aastal Tartu parimaks väikeettevõtjaks valitud LCDVF alustas tegevust 2009, aasta hiljem turustas ta oma tooteid juba 21 riiki ja käive ulatus üle 640 000 euro.

Alguse sai ettevõte hobist ja vajadusest – raske peegelkaameraga pikemat aega filmides hakkavad käed väsima, mistõttu ettevõtte üks asutaja, Tõnis Liivamägi mõtles välja plastikust, läätsest ja kummist koosneva torbiku, mis pannakse magnetitega digitaalse peegelkaamera ekraani külge. Kui torbikust sisse vaadata, on kaamera fikseeritud, ei värise nii palju ning filmides jääb tunne, nagu töötaks kaamera, mitte fotoaparaadiga.

Koos kaksikvend Tarmo Liivamägiga müüdi esimese kuuga maha juba 1000 torbikut. Tänaseks on eestlase leiutatud torbikuid müüdud 15 000 tükki 22 riiki üle maailma. Ligikaudu pool toodangust läheb USAsse. Suured tellijad on veel ka Prantsusmaa, Norra ja Inglismaa, torbikuid saab osta pea kõikjalt Euroopast, samuti näiteks Austraaliast, Singapurist ja Jaapanist. Firma kõige kuulsam klient on Valge Maja fotograaf.

www.kinotehnik.com

Aasta Areneja 2011 nominendid