Artiklid võitjatega


 

EMT AS

Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2011
Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT–ettevõte 2011

 

EMT AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 2 720 782/173 890
Müügitulu muutus +87,8%
Puhaskasum 653 358/41 757
Puhaskasumi muutus +127,6%
Omakapitali tootlikkus 71,2%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 5 941/380
Koht üldtabelis 1


Valdo Kalm on EMT juhatuse esimees

VALDO KALM: EMT peaks eksportima viie aasta pärast juba 100 riiki

Kui rääkida sellest, kuhu EMT tahab viie aasta pärast jõuda, siis meie esimene prioriteet on ühe tehnoloogiaettevõtte jaoks veidi ootamatu: tahame nimelt kindlasti olla Eesti kolme parima teenindusettevõtte seas. Oleme Faktum-Ariko uuringu järgi viimasel kuuel-seitsmel aastal võidelnud parima teenindaja tiitli eest suurte pankadega, paaril korral oleme SEBi ja Swedbanka ka edestanud. Hea kontakt lõppkliendiga on ääretult tähtis.

Prioriteediks number kaks on innovatsioon. Sideäris on viis aastat meeletult pikk aeg, seetõttu on praegu võimatu öelda, kelle peas kõige kuumem innovatsioon tekib ja milline see on. Tõenäoliselt on 2016. aastal turul juba järgmine, 5G mobiiltehnoloogia. Võib-olla on siis võimalikud lõhnakõne tüüpi kõned, võib-olla on igapäevaseks saanud mobiili kasutamine lennukeis. Peame juba praegu Estonian Airiga intensiivseid kõnelusi, et mobiilikõned nende lennukeis lähiaastail võimalikuks saaksid.
Meil on tugev arendustiim, kes hoiab uuendustel kätt pulsil. Üks meie viimaseid saavutusi oli koosöös Ensto-Schneideriga elektriautode laadimispost Tallinn-Monte Carlo elektriautode rallil, kus sai mobiiliga mugavalt laadimise eest maksta. Kõik toimis ning nüüd on meil töötav lahendus olemas. Juba on selle vastu tuntud huvi ka väljastpoolt Eestit.

Konkureerime juba praegu otseselt suurte maailmabrändidega, näiteks GoogleVoice’iga. Väljakutsed on kõvad, peame olema väga nutikad. Seepärast peab EMT muutuma tunduvalt rahvusvahelisemaks kui täna – ainult Eestis toimetades enam hakkama ei saa.
EMT tegevus on tegelikult juba praegu globaalne, sest ekspordime Travel SIMi kõnekaarti 70 riiki. Siseneme jõuliselt Hiina ja India turule, fookuses on Lõuna-Ameerika. Viie aasta pärast peaks Travel SIM töötama juba 100 riigis. Ja aastal 2016 peaks Eestis kindlasti tegutsema ka üks TeliaSonera arenduskeskustest.

Tahame veelgi jõulisemalt olla infoühiskonna ja paberivaba Eesti eestvedaja. Meie mobiilivalimiste lahendus on vaid üks hea näide – siin on võimalik viie aastaga veel palju ära teha. Meil on olemas selge plaan, mille järgi me edasi liigume.

Samuti tahame olla koos Elioniga Eesti suurim multimeediaettevõtete grupp. See tähendab, et me ei säilita ainult suurima kõne- ja internetiteenuse pakkuja positsiooni, vaid ka sisu pool muutub üha tähtsamaks. Sest see ettevõte, kes on lõppkliendile lähemal, on pikas perspektiivis võidumees.


EMT on Eesti suurim mobiilioperaator, kuuludes koos sõsarfirmaga Elion Eesti Telekomi kontserni. EMT alustas tegevust 1991. aastal, asutajateks Eesti Telekom, Soome Sonera ja Rootsi Telia.
EMT üheks peaeesmärgiks on hoida turuliidri kohta innovaatiliste lahenduste pakkumisel. 20 tegevusaasta jooksul on toodud esimesena turule mitmeid nüüd juba igapäevaseid lahendusi nagu mobiilne positsioneerimine, MMS-teenused, Mobiil-ID jt. Oluline prioriteet on ka teeninduse kvaliteet. EMT-l on üle 750 000 kliendi.

www.emt.ee

Pärnu Sadam AS

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2011


Pärnu Sadam AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 127 390/8 142
Müügitulu muutus +149,3%
Puhaskasum 49 496/3 163
Puhaskasumi muutus +227,3%
Omakapitali tootlikkus 18,9%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 3 443/220
Koht üldtabelis 58


Mati Einmann on Pärnu Sadama juhatuse liige

MATI EINMANN: me ei saada tagasi kedagi, kes juba kaubaga sadamasse tuleb!

Oleme oma sadamas valmis teenindama iga inimest, kes asjast huvitatud. Rumal oleks ju kauba saatjale ei öelda – oleme ikka alati mingi lahenduse leidnud.

Pärnu Sadam on küll väike, kuid leidnud regionaalse sadamana oma kindla koha – meie kaudu liigub edasi ligi pool Eestist meritsi väljaviidavast ümarpuidust ja 65% turbast, samuti märkimisväärne osa puidugraanulit. Kaup tuleb põhiliselt Edela- ja Lõuna-Eestist.

Pärnu Sadama aastane maht on püsinud stabiilsena 1,7–2 miljoni tonni juures ja kuna me transiidiga ei tegele, siis pole hüppelist kasvu ette näha. Selleks, et kõik soovijad siiski vastu võtta, on plaanis juurde ehitada umbes 10 000 ruutmeetrit kinnist laopinda – sadama territooriumil ruumi selleks on. Ja selleks, et ka suured laevad saaksid sisse sõita, on plaanis süvendada praegust 6-meetrist laevatee sissesõidukanalit 7,5 meetrini.

Lisaks on viie aasta jooksul kavas kolida sadam kesklinnast täielikult ära Vana-Pärnu linnaosa territooriumile, kus me ehitame välja 26 hektari suuruse maatüki.

Meil töötab 37 väljaõppinud inimest, kelle kasutuses on vägagi moodsad masinad. Kaasaja tõstuki kabiinis on isegi mugavam istuda kui mõnes moodsas sõiduautos – oleme korralikku tehnikasse investeerinud, sest see töö ei ole kerge, vahel tuleb rakkes olla ka öösiti ja nädalavahetustel. Kaadri voolavusega meil probleemi siiski ei ole: meil on Pärnu kohta konkurentsivõimelised palgad (1406–1598 eurot kuus) ning me hoolitseme hästi oma töötajate olmetingimuste ja lõuna eest.

Sadamaäris liigub kaup sinna, kus tal on kõige soodsam liikuda. Isegi kui teeksime oma tööd tasuta, ei hakkaks keegi ju sadade kilomeetrite kauguselt meie kaudu kaupa vedama, sest transport on iseenesest kallis. Sellegipoolest tahame oma tööd teha nii kvaliteetselt ja kiiresti kui võimalik, näiteks suudame 5000tihumeetrise puidukaubalaeva ära teenindada 17 tunniga! On juhtunud ka nii, et laevamehed on natuke isegi pahased, sest nad ei jõudnud selle aja sees korralikult Pärnu linnagagi tutvuda!

Nii et oleme mahult Eesti sadamate hulgas küll väikesed, kuid uhked selle üle, et meid on operatsioonide kiiruse poolest eeskujuks toodud nii mõnelegi teisele sadamale.


Pärnu jõe suudmes tegutsev Pärnu Sadam on arvestatava tähtsusega regionaalne sadam Edela- ja Lõuna-Eestis. Suurematest kaubagruppidest veetakse Pärnu kaudu ligi pool Eesti sadamate kaudu eksporditavast ümarpuidust ja 65% turbast, lisaks liigub selle sadama kaudu märkimisväärne osa puidugraanulit. Pärnu Sadamas töötab 30 inimest ning ettevõtte aktsionärid on võrdsetes osades Rein Kilgi valdusfirmale Transcom
kuuluv Pärnu Kaubasadam AS ning Mati Einmannile ja Juhan Pihelbule kuuluv A & O AS.

BLRT Grupp AS

Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte 2011

 
BLRT Grupp AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 4 753 814/303 824
Müügitulu muutus +96,5%
Puhaskasum 655 173/41 873
Puhaskasumi muutus +244,6%
Omakapitali tootlikkus 15,7%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 1 394/89
Koht üldtabelis 2

 

Fjodor Berman on BLRT Grupi juhatuse esimees

FJODOR BERMAN:
edu taga on pidev investeerimine tehnoloogiatesse, seadmetesse ja töötajatesse

Usun, et meie ettevõte kuulub Baltimaade suurimate tööstuskontsernide hulka.
Samal ajal loodan, et lähiajal õnnestub meil veelgi inseneerimis- ja projekteerimisvõimsust arendada ning seeläbi tugevdada oma positsiooni Skandinaavias ja laiendada tegevust Kesk- ning Ida-Euroopas.

Heade seadmete ja spetsialistide olemasolu annab aluse arvata, et me pakume ka tulevikus oma laevaomanikest klientidele n-ö täispaketti: laeva kontseptsiooni ja projekti väljatöötamisest kuni selle ehituse, remondi, moderniseerimise ja utiliseerimiseni. Kindlaid positsioone soovime säilitada ka teistes meie
tegevuse valdkondades: suuremõõtmeliste metallkonstruktsioonide ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmine, masinaehitus, metalli töötlemine, tööstusgaaside tootmine ning transpordi-, sadama- ja stivideerimisteenused.
Jätkame ka metallide, vanametalli ning tööstus- ja meditsiinigaaside müüki.

Pärast Leedus tegutsevate laevaehitustehase Baltija ja Balti Inseneerimiskeskuse
ostmist õnnestus meil korraldada nende tegevust ümber nii, et praegu on nad mõlemad– Western Baltija Shipbuilding ja Western Baltic Engineering – vastavate Baltimaade turgude liidrid. Muutsime ka ettevõtete strateegiaid ning sõlmisime lepinguid mitmete, sealhulgas unikaalsete projektide teostamiseks. Koos Fiskerstrand BLRT-ga ostsime ka Norra laevaprojekteerimise aktsiaseltsi Multi Maritime, mis on üks parimaid kogu Skandinaavias. Seeläbi oleme tugevdanud
oma positsiooni parvlaevade ehituse turul. Ka läheneb lõpule Baltimaade kaasaegseima metalli- ning metallitoodete logistika-ja teeninduskeskuse Lätti rajamise esimene etapp.

Vaatamata finants- ja majanduskriisile ning selle tagajärgedele investeerisime ja investeerime ka edaspidi pidevalt tehnoloogiatesse, seadmetesse ja töötajatesse. Tänu sellele säilitasime töökohti ning saavutasime liidripositsiooni Baltimaade laevaehituse ja metallimüügi turul. Ka järgneval viiel aastal soovime jätkata laevade ehitamist, remontimist ja moderniseerimist. Märgatavat arengut näeme ka masinaehituses, metallkonstruktsioonide tootmises ning metallide töötlemises ja müügis. Kavatseme arendada ka transpordi- ja logistikateenuseid, samuti jätkame aktiivselt oma positsioonide tugevdamist avameretööstuse ja kalakasvatuse turul.


BLRT Grupp, mis asutati 1996. aastal, on Eesti suurim tööstuskontsern, tegutsedes mitmel alal, sh laevaehitus ja -remont, suuremõõtmeliste metallkonstruktsioonide ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmine, metallide müük ja töötlemine, masinaehitus, vanametalli kokkuost, meditsiiniliste ning tööstusgaaside tootmine ja müük, transpordi-, sadama- ja stividoriteenused.

Laevu ehitatakse, remonditakse ja moderniseeritakse neljas riigis: Eestis (Tallinnas), Leedus (Klaipedas), Soomes (Turkus) ja Norras (Alesundis). BLRT Grupi 79 firmat tegutsevad kaheksas riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Venemaal, Poolas, Soomes ja Norras. Eestis annab BLRT Grupp tööd ligi 2000 inimesele, teistes riikides ligi 4000le.

www.blrt.ee

A Le Coq AS

Konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2011 

 
A Le Coq AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 1 086 828/69 461
Müügitulu muutus +106,5%
Puhaskasum 189 756/12 128
Puhaskasumi muutus +120,2%
Omakapitali tootlikkus 20,4%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 3 472/222
Koht üldtabelis 56

Tarmo Noop on A. Le Coq ASi juhatuse esimees

Tarmo Noop:
kui oled enamikus segmentidest saanud 40–50% turuosa, siis on ainus võimalus eksport


Mõnes mõttes on meie valdkond – õlle, karastusjookide ja lahjade alkohoolsete jookide tootmine ning müük – raskesti prognoositav, sest me sõltume suuresti poliitilistest otsustest. Praegu kirjutatakse palju piirangutest alkoholile, sealhulgas lahjale alkoholile, mida meie toodame, ja see kõik võib me tegevust kõvasti mõjutada. Seal, kus on tegemist poliitikaga, on raske midagi ette ennustada – poliitika lähtub kohati populismist ja emotsioonidest. Näiteks põhjustab otsuste vastuvõtmist teinekord see, kui toimub mõni suurem õnnetus ja keegi sõidab kellegi purjus peaga surnuks. Nii et me oleme ohtlikul alal. Seda ohtu oleme aga maandanud sellega, et alkoholi toodang moodustab meie kogutoodangust 50%, teise 50% annavad karastus-, energia-, spordi- ja muud joogid.

Kui aga poliitika kõrvale jätta, siis arvan, et viie aasta pärast on A. Le Coq kindlasti jätkuvalt juhtiv joogitööstus. Üldiselt on meie valdkonnas selline suundumus, et suuremad ettevõtted kasvavad pigem veel suuremaks – neil on lihtsalt rohkem raha ja võimalusi arenemiseks. Teisalt loodan, et lähitulevikus moodustab eksport meie tooteportfellist praeguse kümne protsendi asemel vähemalt veerandi ja et me oleme muutunud palju kõvemaks eksportööriks muutunud. Praegugi on A. Le Coqi ekspordimaht suur, aga Eesti on kahjuks liiga väike riik – kui oled enamikus segmentides saanud 40–50% turuosa, siis on su ainus võimalus eksport.

Mul on tegelikult juba häbi end korrata, aga viimase kümne aasta jooksul oleme me lähtunud täpselt samadest eduteguritest, mida on umbes kümme. Need on endiselt need tootearendus, kvaliteet, kliendisuhted, meeskonnatöö, töötajate motiveerimine, efektiivsus ja nii edasi. Lähtume neist, sõltuvalt igal aastal seatud eesmärkidest. Kuni veel kasvada ja areneda suudame, seni me neid põhimõtteid ei muuda – me ei teinud seda ka masu ajal. Ainus muutus võrreldes varasemaga on suurem rõhuasetus ekspordile.


A. Le Coq on Eesti vanim õlle- ja ühtlasi suurim joogitootja, kelle tootesortimendis on kümme tootekategooriat alates veest, siirupist, mahlast, mahla-, karastus-, energia- ja spordijookidest ning lõpetades lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ning gin long-drinkidega. A. Le Coqi otsesteks eelkäijateks on 1800. aastal asutatud Hesse ja 1826. aastal loodud Schrammi õllevabrikud, millest kujunes aja jooksul suurettevõte AS Tivoli, millele uus omanik andis 1913. aastal nime AS A. Le Coq.

Täna on A. Le Coqi olulisemateks brändideks A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. Ettevõte ekspordib tooteid peamiselt Soome, Rootsi, Taani, Inglismaale, Lätti ja Leetu. Põhilised ekspordiallikad on õlu, siider, long-drink ning mahl.

A.Le Coq kuulub 100% Soome õlletootjale Olvi OYJ-le, mis on Soome suuruselt kolmas õlletootja.

www.alecoq.ee

Eesti Statoil AS

Konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte 2011 
 

 
Eesti Statoil AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 3 074 156/196 474
Müügitulu muutus +115,5%
Puhaskasum 137 893/8 813
Puhaskasumi muutus +267,8%
Omakapitali tootlikkus 5,2%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 6 391/408
Koht üldtabelis 18

 

Helle Kirs-Toiger on ASi Eesti Statoil peadirektor

Helle Kirs-Toiger: selleks et viis aastat edasi liikuda, vaata kümme tagasi

Mootorikütuste-, toidu-, esmatarbekaupade ja teenuste jaekaubandusel on minu hinnangul Eestis tugev kasvupotentsiaal, kui eeldame, et siinse tarbija sissetulek liigub Euroopa Liidu keskmise tarbija sissetulekule lähemale. Seega usun, et viie aasta pärast on Eesti jaekaubanduse valdkond märgatavalt kasvanud. Mootorikütuse valdkonnas hakkab biokütuse osakaal Euroopa Liidu survel ja toetusel lähiajal kasvama. Eesti riigi taastuvenergia tegevuskavast lähtuvalt on plaanis 2020. aastaks suurendada biokütuste osakaalu transpordis 10%ni, kuid praegu seda praktiliselt veel ei kasutata. Millised on täpsed sammud selle eesmärgi poole liikumisel, näeme lähimate aastate jooksul.

Üks asi, mis Statoilis kindlasti ei muutu, on see, et jaekaubandusettevõttena töötame klientide heaks ja eksisteerime vaid tänu neile. Nii praegu kui tulevikus on Statoil paljudele klientidele justkui elu tuiksooneks – kes alustab päeva Statoili kohviga, kes ammutab siit enne teekonna algust endale ja autole energiat, kes vajab öötundidel miskit hädavajalikku…

Teiseks trendiks mootorikütuste valdkonnas on muutumas nn diseliseerumine ehk üha enam on neid tarbijaid, kes otsustavad diiselmootoriga auto kasuks. Tänapäeval on ka väikeautod diiselmootoriga ning nende müratase on täiesti võrreldav bensiinimootoriga. Kui kümme aastat tagasi võis diiselmootor olla natuke aeglasem ja lärmakam, siis nüüdseks ei ole suurt erinevust ning diiselmootor on kütusesäästlikum. Samas on olulise tähtsusega mootorikütuse aktsiis. Kui Eestis on mootoribensiini ja diislikütuse aktsiis enam-vähem sama, siis Skandinaavias maksustatakse mootoribensiini kui eratarbija toodet rohkem. Transpordisektorit, mis kasutab peamiselt diislikütust ja mõjutab sisendina paljusid teisi majandusharusid, püütakse maksustada vähem.

Kui veel tulevikust rääkida, siis toome viie aasta jooksul turule uusi tooteid ja teenuseid, mida kliendid vajavad, aga tahame ka nende ootusi ületada, neid millegagi üllatada. Kindel on see, et ka viie aasta pärast on Statoil ikka alati avatud. Ärilisest aspektist jätkab Statoil Eestis ka edaspidi nii täisteenindus- kui automaatjaamadega. Kindlasti on tulekul uusi jaamu uutes asukohtades. Poekaupade ja teenuste sortiment muutub kiiresti, sest kliendid väärtustavad üha enam aega, mugavust ja parimat kvaliteeti. Statoili pood on mugav ja kvaliteetne ostukoht.

Meie väärtused ei muutu – Statoil on julge, avatud, kirglik ja hooliv ettevõte ning meie väärtushinnangud moodustavad ühe olulisema konkurentsieelise. Oleme tuntud kõrgete eetikastandardite poolest ja usume, et see on pikaajalise ja jätkusuutliku äri alus. Ka soovime pakkuda parimat klienditeenindust – pingutame selle nimel ja tahaks väga loota, et viie aasta pärast on klientide hinnangul parimad töötajad ja teenindajad just Statoilis.

Rahvusvahelise Statoil Fuel & Retail ASA kontserni finantskeskus asutati 2010. aastal Eestisse pärast tihedat konkureerimist teiste asukohtadega. Tahaks loota, et viie aasta pärast oleme suutnud veel uusi kontserni töölõike Eestisse tuua ning seeläbi suurendada investeeringuid Eestisse ja luua kõrge lisandväärtusega töökohti.

Tulevikku on keeruline ette näha, kuid vahel on mõistlik viis või kümme aastat ajas tagasi vaadata, et saaks viis aastat edasi liikuda. Näiteks 2000. aastatel oli tarbija jaoks bensiinijaamast värske toidu ja värskelt jahvatatud ubadest kohvi ostmine harjumatu, praegu on aga kuumad joogid ja kohapeal valmistatud värske toit ülipopulaarsed. Olime selles teerajajad ja näeme, kuidas nüüd teised meid kopeerivad. Muudatused toimuvad iga päev, aga me ei märka seda kohe – ajas tagasi vaadates on suured muudatused paremini näha. Ja mittemuutumine oleks tagasiminek.


1991. aastal asutatud AS Eesti Statoil on rahvusvahelise kontserni Statoil Fuel & Retail ASA tütarettevõte, mille põhitegevuseks on mootorikütuste, toidu- ja esmatarbekaupade ning teenuste jaemüük Eestis. Hetkel teenindab Statoili kaubamärgi all kliente 46 teenindusjaama ja 1-2-3 kaubamärgi all 5 automaatjaama; 24 autopesulaga on ettevõte suurim automaatpesulate kett Eestis. Ettevõte pakub tööd ja eneseteostust rohkem kui 500 inimesele Eestis.

Statoil Fuel & Retail ASA on juhtiv mootorikütuste jaemüüja, kes on selles valdkonnas tegutsenud rohkem kui 100 aastat, omades Skandinaavias, Poolas, Baltikumis ja Venemaal ulatuslikku müügivõrgustikku, kuhu kuulub ligikaudu 2300 teenindusjaama. Lisaks mootorikütustele kuuluvad Statoil Fuel & Retail toodete hulka kütteõlid, laevakütus, lennukikütus, määrdeained ja kemikaalid. Kontsernil on kaheksas Euroopa riigis 16 kütuseterminaali, ligikaudu 400 paakautot ning 50 depood. Ettevõte tarnib lennukikütust 85 lennujaamale kümnes riigis ja toodab 750 määrdeainetoodet, mida müüakse 20 riigis. Statoil Fuel & Retail ASA kontserni finantskeskus asub Tallinnas.

www.statoil.ee

Oilseeds Trade AS

Konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte 2011

 
Oilseeds Trade AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 332 520/21 252
Müügitulu muutus +135,0%
Puhaskasum 13 891/888
Puhaskasumi muutus +1 865,0%
Omakapitali tootlikkus 36,2%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 10 391/664
Koht üldtabelis 4

Veikko Vahar on Oilseeds Trade ASi tegevjuht

Veikko Vahar: äris on tähtis tugev kontroll

Kui lähitulevikku vaadata, näen ma Oilseeds Trade’i viie aasta pärast Baltikumi põllumajanduskontsernina. Arvan, et selleks hetkeks on meil olemas ka mingi turuosa Baltikumis, mida võiksime nimetada märkimisväärseks. See tähendab seda, et loodame viie aasta pärast turul ikkagi tegijad olla, panustades ettevõtte kasvule. Töökeskkonnast rääkides oleme selle aja jooksul kindlasti oma arengusse hulga investeeringuid teinud, ka tahaksin ma loota, et meie ettevõtte töötajad on uhked, et töötavad Oilseeds grupis.

Eesti turg jaguneb minu vaimusilmas viie aasta perspektiivis ühtlasemalt kui praegu. Praegu on turul üks suur ja mõned väiksemad tegijad, siis aga on turg jaotunud võrdsemalt kahe-kolme valdkonna tegija vahel, kelle hulgas Oilseeds Trade loomulikult olla tahab.

Kindlasti tahame järgnevail aastail jätkata ka oma tegevuse sotsiaalse poolega – selle tööga, mida praegu põllumeestega teeme. Nimelt korraldame me iga aasta põllumeestele mitmes Eesti regioonis tasuta seminare, õpetame neid ja viime neid uuendustega kurssi. Tahaksime näha, et põllumees muutub tugevamaks ja iseseisvamaks. Aitama kindlasti ka edaspidi põllumehel krediitide saamisel külvide finantseerimisel, kuigi ta võiks iseseisvamaks muutuda ja finantssuhted pankadega ise korda ajada. Praegu toimib turg nii, et põllumees, kes ostab tarvikuid, müüb oma saagi hiljem samale tarvikumüüjale tagasi. See muudab aga meie äri raskemaks, sest me saame oma raha alles sügisel pärast saagikoristust tagasi. Teisalt on loomulikult ka põllumehel raske, sest ta on ühe vahendajaga liiga seotud ja ei ole vaba oma saagi müügil. Selline situatsioon, ma arvan, muutub, kui põllumees saab iseseisvamaks ja tugevamaks.

Äris lähtun ma isiklikult tugevast kontrolliprintsiibist, kuna olen suhteliselt bürokraatliku taustaga. Meie äris on summad suured ja siin ei saa järeleandmisi teha.



AS Oilseeds Trade asutati 2005. aastal, ettevõtte põhitegevuseks on teravilja ja rapsiseemnete ning põllumajanduslike sisendite vahendamine, klientideks suuremad Balti regiooni sööda- ja õlikultuuride ümbertöötlemisega tegelevad tehased. Lisaks kaupleb ettevõte rapsikoogi ja -toorõliga ning müüb väetist, taimekaitsevahendeid, külviseemet ja põlluharimistarvikuid. Alates 2006. aastast krediteerib Oilseeds Trade vilja ja rapsi kasvatustegevust Eestis, pakkudes põllumeestele võimalust osta külviseemneid, väetist ja tarvikuid saagi müügikohustuse tagatisel.

Praeguseks on Oilseeds Trade haaranud juba ligi 15% Eesti põllumajandusturust. Lisaks jätkuvale tegevusraadiuse laiendamisele Eestis avas ettevõte 2010. aasta sügisel filiaali ka Lätis ja Leedus. 2008. aastal kuulutati Oilseeds Trade kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks Eesti põllumajanduse ja metsanduse sektoris, 2010. aastal saavutati samas kategoorias tubli kolmas koht.

www.oilseeds.ee

Goadventure OÜ

Konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2011

 
GoAdventure OÜ tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 60 619/3 874
Müügitulu muutus +314,7%
Puhaskasum 951/61
Puhaskasumi muutus +108,0%
Omakapitali tootlikkus 29,2%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 1 554/99
Koht üldtabelis 166

 

Oksana Golovina on reisikorraldaja GoAdventure OÜ direktor ja juhatuse liige

Oksana Golovina: Iga inimene on mõnusat puhkust väärt

Turismivaldkond on hästi kiirelt muutuv, sõltudes suuresti maailma üldisest olukorrast – ühelt poolt tekivad juurde aina uued lennufirmad, teisalt langevad mõned konkurentsist välja. Aga on üks trend, mis turismis alati püsib – see on taskukohane ning kvaliteetne võimalus veeta puhkus perega kuuma päikese all ja puhta mere ääres! Selle järele on alati nõudlus, eriti meie ilmastikutingimusi arvestades. Inimene peab saama päikest, puhkust, häid üllatusi ja võimalust vähemalt kord aastas käia seal, kus ei saja ja kus on hea olla. Jah, sihtkohtade ja vormi osas trendid küll muutuvad, aga see põhimõte jääb samaks – inimesed tahavad nädal või rohkemgi koos perega lihtsalt olla ja rahulikult hingata. GoAdventure töötab põhiliselt just selles suunas. Meil on küll ka kaugemad ja luksuslikumad sihtkohad, nt Aasia, aga see on juba seikluse otsijatele, mitte enam perepuhkus, mis toimib hästi just teatud riikides, kus on olemas hea infrastruktuur ja korralik teenindus, mis peredele oluline. Muidugi jälgime ka teisi trende, näiteks ei reisita praegu Eestist perega väga palju USAsse. Aga mul on alust arvata ja loota, et see aegamööda muutub – USA pakub ka ju head peremeelelahutust.

Meie plaan GoAdventure’is on selge. Oleme avanud Läti kontori, mis tegutseb praegu esimest aastat ja edukalt. Järgmisena suuname pilgu Leedule ning Skandinaaviamaadele, eelkõige Soomele. Seejärel vaatame, mis edasi saab. See on praegu meie heakskiidetud perspektiiv, mille nimel töö juba käib.

Lisaks näen, et tulevikus pakume kvaliteetset turismitoodet ka neile, kes eelistavad midagi luksuslikumat. Püüame pakkuda parima hinna ja kvaliteediga teenust, põhirõhu suuname klienditeenindusele ja arvestame inimeste soove. Ning kui kõik plaanipäraselt läheb, siis oleme viie aasta pärast esindatud kõigis kolmes Balti riigis, Skandinaavias ja kaugemalgi. Meil on ka paar IT-lahenduste ja veebipõhiste teenuste osutamise projekti ootel, aga sellest on veel vara rääkida.

Oma tegutsemispõhimõtteid me lähima viie aasta jooksul oluliselt muuta ei plaani. Kasutame endiselt võimalikult kvaliteetseid lennufirmasid ja uusi lennukeid, pakume palju teenuseid, et inimene saaks mugavalt puhkama lennata. Teiseks loome muidugi jätkuvalt kvaliteetseid tooteid ja pakume hotellipuhkust. Meil on praegu kaks oma hotelli Türgis, peagi lisanduvad oma hotellid Egiptuses. Need hotellid ei pruugi olla kallid, aga me püüame korraldada nii, et inimesed saaksid võimalikult väikese raha eest hea puhkuseelamuse, olgu selleks kas toiduvalik või muud pisidetailid. Meie prioriteet praegu ja tulevikus on just inimeste mugavus, nende vajaduste rahuldamine ja kvaliteet. Tahame näidata, et klientidel ei tasu muretseda – ka tšarterreisidel saab igaüks nautida vägagi kvaliteetset teenindust taskukohase raha eest.



2006. aastal reisibüroona asutatud ja alates 2010. aastast ka reisikorraldajana tegutsev GoAdventure OÜ on üks suuremaid reisikorraldajaid Eestis, pakkudes kohalikul turul kõikvõimalikke turismiteenuseid. Alates novembrist 2009 kuulub GoAdventure Vene-Türgi kapitalil põhinevasse rahvusvahelisse kontserni Tourism Holding & Consulting, mille üldkäive on üle 290 miljoni dollari aastas, ka on ettevõttel esindus Lätis.

Reisikorraldaja GoAdventure lennud väljuvad Tallinnast, Riiast, Vilniusest, Moskvast ja Peterburist. Firma korraldab reise Türki, tšarterlendusid Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse ning pakub turismiteenuseid kõigis kolmes Balti riigis.

GoAdventure pakub oma klientidele kvaliteetset ja kompleksset turismiteenust, säästes sealjuures võimalikult palju nende aega ja raha. Suureks väärtuseks on tasemel eestikeelne teenindus sihtkohas, suur valik kvaliteethotelle ning hea hinnatase. Ettevõte on pälvinud mitmeid tunnustusi: Top 50 müügiliider, suurim müüja 2008, turismifirma 2009, samuti preemia „Hind ja kvaliteet“.

www.goadventure.ee

Riigi Kinnisvara AS

Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2011 

 
Riigi kinnisvara AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 511 519/32 692
Müügitulu muutus +91,7%
Puhaskasum 175 597/11 223
Puhaskasumi muutus +788,0%
Omakapitali tootlikkus 9,5%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 6 315/404
Koht üldtabelis 3

 

Jaak Saarniit on Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees

Jaak Saarniit: lähiaastatel kasvab meie kinnisvaraportfell kolm-neli korda

Kui ma viis aastat tagasi Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehena alustasin, võtsime kursi kliendisõbralikkuse suurendamisele – püüame pidevalt lähtuda põhimõttest, et klient on kuningas.

2005. aastal hakkasime läbi viima põhjalikke uuringuid, et välja selgitada klientide rahulolu haldusteenuse ja kliendisuhtlusega. Samuti uurime lepinguliste suhete täpsust ja kliendi lojaalsust. Lojaalsusnäitajat loeme me kõige tähtsamaks – kas klient soovitaks meid või mitte.
Oleme aastatega palju õppinud ja kaadrit kasvatanud, nii et kui esimesel aastal oli kliendi rahulolu üldindeks 49,2 palli, siis viis aastat hiljem juba 83,1 palli. Me peame 73–83pallise taseme saavutamist väga heaks tulemuseks. Eks meilgi juhtub aeg-ajalt äpardusi ja ei saa öelda, et kõik on ideaalne – ikka tuleb ette, et koristaja jääb haigeks ja mõni paberikorv on tühjendamata jäänud. Kuid me peame meeles, et meie ülesanne on pakkuda klientidele head töökeskkonda, samuti tahame ajaga kaasas käia ja paindlikud olla. Näiteks tulime kriisi ajal paljudele klientidele vastu ja vähendasime üüritasu, samuti kahanesid meie endi palgad kümmekond protsenti.

RKASi põhitegevusest, kinnisvara haldamisest ja hooldamisest rääkides on oluline, et riik käivitas 2007. aastal vastu võetud riigi kinnisvara strateegia alusel kinnisvarareformid. Alustasime kinnisvara inventuurist, et hinnata riigi kinnisvara kasutamise efektiivsust ning vara üle vaadata – millist vara oleks vaja korrastada, mida oleks vaja müüa, mida võiks vääristada ehk arendada ja seejärel müüa. Teine siht on kogu hoonestatud kinnisvara, eelkõige büroohoonete üleandmine RKASile. Tänaseks on kõik need protsessid hoo sisse saanud ning pannud aluse meie kiirele kasvule. Haldus- ja hooldustegevuses on meil hästi läinud, väiksemaid negatiivseid üllatusi on küll esinenud keerulisemate objektide, näiteks vanglate haldamisel, kuid tänaseks oleme oma kooliraha maksnud ja riskid maandanud.

RKASi hallata on enam kui 500 hoonet ja üle 6 miljoni ruutmeetri kinnistuid. Neid numbreid vaadates võib meid pidada Eesti suurimaks haldusteenuse pakkujaks, kuid samal ajal oleme olnud ka üks suuremaid tellijaid ehitusturul. Tippsaavutus on näiteks selle sajandi üks suurimaid ehitisi, mis valmis tänavu suvel ja on meie viie aasta töö – Põlvamaal Värska ja Orava vallas asuv kümne rööpapaariga Koidula raudteepiirijaama kompleks, mille arendusala laiub kokku ligi 100 hektaril. Mainimata ei saa jätta ka hoonete energiatõhususe tõstmise projekti ehk nn CO₂ projekti. Riik investeerib sellesse kokku ligi 150 miljonit eurot ning praegu on meil käsil üle saja väiksema ja suurema objekti. Näiteks võin tuua Vanemuise väikese maja Tartus ja Vene Draamateatri maja Tallinnas, ehitushankeid on välja kuulutatud veel mitmekümne objekti peale ning järgmisel aastal tuleb neid tublisti juurde.
Tulevikuplaanides näemegi oma kinnisvaraportfelli kolme-neljakordset kasvu lähiaastatel. Üks suuremaid töid on kindlasti kolmanda kaasaegse suure vangla ehk Tallinna vangla ehitus Rae valda.

Nii et tuleviku märksõnaks on kasv, kuid siin tekib küsimus, kuidas me selle kasvuga hakkama saame – kas meile teenust osutavatel ettevõtetel jagub tööjõudu ning kas hinnad peavad vastu. Praegused hanked näitavad juba ehitushindade tõusu ning tunda on ka üsna olulist tööjõupuudust.


Riigi Kinnisvara AS (RKAS) loodi 2001. aastal, et riigi kinnisvara senisest tõhusamalt hallata. Sajaprotsendiliselt riigile kuuluva ning 105 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte aktsiaid valitseb rahandusministeerium. RKASi nõukogu on kuueliikmeline ning sinna kuuluvad Taavi Rõivas, Arto Aas, Tarmo Porgand, Jüri Eerik, Meelis Niinepuu ja Kalev Kukk.

RKASis on tööl 95 põhikohaga töötajat ja sellele kuuluv kinnisvara paikneb kõikjal üle Eesti, 2011. aasta juuli seisuga oli ettevõtte kinnisvaraportfellis 518 hoonet ja 367 kinnistut.
Jaanuaris 2008 alustas tööd ka RKASile kuuluv hooldusteenust pakkuv tütarfirma OÜ Hooldus Pluss, mis jätkab ja arendab edasi kinnisvara korrashoiu tagamise teenust tehnohoolduse, heakorra ja väikesemahuliste ehitusremonttööde vallas.
Tänavu sai alguse nn CO₂ projekt ehk Eesti suurim hoonete energiatõhususe tõstmise projekt. Kyoto protokolli alusel toimuva CO₂ heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudetakse 2012. aasta lõpuks energiasäästlikumaks 480 hoonet üle terve Eesti. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO₂ hulk.

www.rkas.ee

E.R.S. AS

Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2011

 
E.R.S. AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 1 050 809/67 159
Müügitulu muutus +126,5%
Puhaskasum 142 334/9 097
Puhaskasumi muutus +134,4%
Omakapitali tootlikkus 3175,4%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 4 378/280
Koht üldtabelis 5

 

Sergei Balõbin on ASi E.R.S. juhatuse esimees

Sergei Balõbin: hea tulemuse saab ainult tublide töötajatega


Meile on nii tänavune kui ka möödunud aasta edukad olnud. Piltlikult öeldes: kui reastada tsisternvagunid, mis me aasta jooksul oleme vedanud, siis see rida ulatuks Tallinnast Barcelonani.

Kui see fakt numbrite keelde panna, siis suurenes meie 2010. ja 2011. aasta ekspordikäive 1,9 korda ja kasumi kasv oli samuti rõõmustav – 130%. Selle põhjuseks oli asjaolu, et saime naftasaaduste transiitvedudesse kaasata uusi koostööpartnereid.

Isegi möödunud paari talve väga rasked lumeolud, mis transpordiettevõtteid kahtlemata ei rõõmustanud, ei andnud meie tegevusele erilisi tagasilööke, kuna meil on ametis suure töökogemusega ja kvalifitseeritud oma ala spetsialistid. Rasketes olukordades kaasasime kõikide teenistuste töötajad, seda nii lumekoristusel kui ka teistel töödel.

Meie töötajate arv on paaril viimasel aastal kasvanud, näiteks möödunud aastal võtsime juurde 22 vedurijuhti. See oli tingitud asjaolust, et 2009. aasta juunist teenindame me Narva-Maardu rongiliini, kus varem opereeris teine raudteetransporditeenust pakkuv ettevõte. Võin öelda, et praegu on meil töötajate koosseis komplekteeritud ning tööjõupuudust ei ole.

2010. aastast on E.R.S. ka Eesti Logistikaklastri liige. Logistikaklastri kaudu oleme osalenud õppereisidel ja konverentsidel ning see omakorda on toonud meile õpetlikke ja huvitavaid kohtumisi.

Tulevikusuundadest rääkides on meil kindlasti plaanis kaubaveomahtu suurendada.Samuti tahame uuendada veduriparki, oma jõududega remontida raudteeveeremit ning renoveerida oma raudteeinfrastruktuuril teid. Siiani oleme raudtee korrashoiu ja veeremi remondi teenust sisse ostnud.

Nii et loodetavasti võin viie aasta pärast öelda, et meil on töös kaasaegsed vedurid, uuenenud on ka muu tehnika ning samuti on lõpetatud tootmis-ja olmeruumide renoveerimine. Meie jaoks on oluline ohutu rongiliikluse tagamine ja töötajate heaolu – see on tähtis nii praegu kui ka tulevikus.


AS E.R.S. tegeleb naftatoodete raudteetranspordiga Eesti territooriumil ning raudteemanöövriteenustega terminalide sees ja ümbruses. AS E.R.S. asutati 2003. aastal ASi Vopak E.O.S. tütarettevõttena. Raudteetranspordi ja terminaliteenuste kombineerimine üheks integreeritud logistikateenuseks võimaldab viia terminalides lossitavate raudteetsisternvagunite lossimisaja klientide jaoks minimaalseks.
ASis E.R.S. töötab 2011. aastal 245 inimest.

www.ers.com.ee

Napal AS

Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2011

 
Napal AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 93 799/5 995
Müügitulu muutus +143,9%
Puhaskasum 6 317/404
Puhaskasumi muutus +631,7%
Omakapitali tootlikkus 49,6%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 5 518/353
Koht üldtabelis 15

 

Toomas Laanpere on AS Napal juhatuse esimees

Toomas Laanpere: partnerite mure on meie mure

Me ei nimeta kliente klientideks, vaid partneriteks. Sõbralik partner on meie jaoks kõige olulisem, mingeid nippe ega survet kasutades pole lõpptulemus kunagi hea.
Kui suudame kliendiga sõbraliku partnerlussuhte saavutada, on see meie jaoks parim tulemus. Ma usun, et partnerite jaoks ka, sest Napalist ei ole siiani küll keegi viimase 10 aasta jooksul loobunud. Kes meilt on korra tellinud, on jäänud meie kliendiks, lisaks on ka konkurentide juurest üle tuldud. Küllap on põhjuseks meie suhtumine: me pakume n-ö võtmed kätte teenust, katlamajade ja soojussüsteemide rajamist projekteerimisest kuni käivitamiseni ning hilisemat hooldust ja me pole partnereid kunagi nende muredega üksinda jätnud. Oleme nende käsutuses 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. Selle eest oleme ka kiita saanud, mis teeb enesetunde ikka väga heaks.

Pean tähtsaks heade tingimuste loomist ka oma meeskonnale, et nad ei peaks näiteks tee ääres autot remontima, vaid saaksid ikka katlamajadega tegeleda. Eelmisel aastal võtsime paar uut töötajat juurde, samuti sel aastal, kuid tohutut laienemist plaanis pole. Seega ei saa ma kurta, et sobivaid inimesi ei leiduks. Eks sobivus sõltub rohkem inimesest kui haridusest: kui tal on olemas huvi ja võimed, siis õpetame ta kahe aasta jooksul välja ning diplom polegi väga oluline.

Tulevikust rääkides võib öelda, et Eestis ei ole ette näha märgatavat soojatootmise kasvu. Esiteks seetõttu, et me oleme koos heade kolleegidega väga suurele osale Eesti territooriumist rajanud uusi ja kaasaegseid katlamaju ning kaasaegsus tähendab ökonoomsust ja väga väikeseid ekspluatatsioonikulusid. Teiseks vahetavad kõik, kes vähegi jaksavad, usinasti aknaid ja uksi, pööninguid tehakse korda – ikka selleks, et küttekulud oleksid madalamad. Ka meie partnerid soojatootjad investeerivad väga suuri summasid tootmiskadude vähendamiseks.

Praegu käib aktiivne koostootmisjaamade rajamine. Samuti vajavad meie õnneks Paldiski, Muuga ja Sillamäe terminalid uusi katlamaju, kuna idast tulevate naftatoodete vahelaadimisel tuleb naftasaadusi soojendada. Kusjuures terminalid ei kasuta oma katlamajades enam auru, vaid termaalõli, mis on ökonoomsem. Meil hea meel, et me oleme sellist spetsiifilist poolt juba tükk aega arendanud.

Milline on Napal viie aasta pärast? See on raske küsimus. Hakkame rohkem vaatama Eestist välja. Veidi oleme juba tegutsenud Lätis ja Leedus, aktiivsed läbirääkimised käivad ka kaugemate sihtkohtadega. Erilist huvi tuntakse just meie termaalõli ja aurukatlamajade vastu.


AS Napal on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb katlamajade ja koostootmisjaamade rajamisega, soojusseadmete maaletoomise, paigaldamise ja hooldamisega. Hooldusteenuse pakkumiseks on loodud Napal Service OÜ (18 töötajat). Napalis töötab 2011. aastal 18 inimest, ettevõtte juht ning ainuomanik on Toomas Laanpere.
AS Napal on rajanud kaasaegseid katlamaju kõigile Eesti suurematele soojatootjatele: Fortum Termestile, Dalkiale, Eesti Energiale. Samuti sellistele suurtele ettevõtetele nagu Vopak E.O.S. AS, Alexela Sillamäe, Alexela Paldiski, UPM Kymmene Otepää, Tere AS, Põlva Piim AS jne. 31. detsembril 2010 alustas soojatootmist üks suuremaid keskküttekatlamaju, mis Eestis on viimase 20 aasta jooksul ehitatud – Ahtme 100megavatise võimsusega tipu- ja reservkatlamaja, mis rajati koostöös Nordecon ASiga. Objekti lepingujärgne maksumus oli 8,6 miljonit eurot ning see varustab kaugküttega ligi 1300 objekti.

www.napal.ee

Swedbank AS

Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2011

 
Swedbank AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 10 717 000/684 941
Müügitulu muutus +91,6%
Puhaskasum 500 000/31 956
Puhaskasumi muutus +100,0%
Omakapitali tootlikkus 1,8%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 1 659/106
Koht üldtabelis 7

Priit Perens on Swedbank Eesti peadirektor

Priit Perens: aeg, mil pangast saab elektrit osta, pole kaugel

Kui pankade kõrvale on tekkinud mitmed ettevõtted, kes oma põhitegevuse kõrvalt finantsteenuseid pakuvad, siis pole kaugel aeg, mil pangast saab lisaks finantsteenustele osta ka selliseid teenuseid nagu side, elekter jms. Arvan, et see mõte ei tundugi täna enam nii ulmeline kui viis aastat tagasi.

Meie põhitegevuseks jääb siiski finantsteenus ja selles vallas loodame viie aasta pärast jõuda olukorda, kus kliendid on oma krediidivõimekusest igal ajahetkel teadlikud: neil on tagataskus pakkumine pangalt, juhul kui nad seda vajama peaks. Näiteks kui inimene läheb autot ostma, siis ei pea ta kauplema automüüjaga liisingu tingimuste üle, sest tema krediidivõime on talle juba teada. Teisalt tähendab see ka seda, et klient ei tee otsuseid, mis talle üle jõu käivad. Krediidivõimekus on välja arvutatud ning sisuliselt klient teab, kui palju ja millistel tingimustel ta pangast raha saab.

Panganduses tervikuna muutub samal ajal kindlasti palju. Viie aasta jooksul karmistuvad suure tõenäosusega nõuded kapitaliseeritusele ja likviidsuse juhtimisele, mis vähendab kogu süsteemi finantsvabadust. Kokkuvõttes teeb see raha hinna nõksa kallimaks, kui see praegu on.

Usun, et nii mitmedki teenused kolivad internetipangast mobiili. Seda trendi ongi juba selgelt näha ja seega olemegi astunud mitmeid samme, et nii meie era- kui ärikliendid saaksid lihtsamaid finantsasju ajada korda mobiili kaudu.

Mobiilse ligipääsu võimaldamine on ainult üks näide sellest, et oleme liikunud selgest tootepõhisest organisatsioonist üha kliendikesksemaks. Turul on toodete üliküllus ja kätte on jõudnud faas, kus üha tähtsamaks muutub töö olemasolevate klientidega. Kriisi ajal ilmnes, et inimesed ei saa tihti aru, milliseid kohustusi nad endale laenuga on võtnud. Seetõttu viime klientidega läbi pikemaid vestlusi, mille tulemusena proovime üheskoos välja selgitada nende mõistliku laenukoormuse. Sedapidi saame kliendile teha pakkumise, mis põhineb väga konkreetselt tema vajadustel.

Panganduses üldisemalt on peamine viimase aja muudatus muidugi euro kasutuselevõtt. Kui euroalale sisenemiseni olime me väikese regiooni suur pank, siis nüüd oleme suure regiooni väike kohalik pank. See on positsioneeringu küsimus. Kokkuvõttes oleme me hästi kapitaliseeritud, suuremasse pangagruppi kuuluv väike pank lokaalse koduturuga. Seega puudub meil ka suurem majanduslik seotus potentsiaalsete ohutsoonidega.

Oleme küll väike pank suures regioonis, ent Eesti areng on meile jätkuvalt väga olulisel kohal. Oleme toetanud haridust Noored Kooli programmi kaudu, loonud eraisikute rahaasjade teabekeskuse. Edaspidi soovime koostöös Eesti arvamusliidrite ja ekspertidega üles leida just need valdkonnad, kus meie panus võiks veelgi suuremat ühiskondlikku väärtust luua. Seega, juba täna saab meie käest ka muud kui raha – me pakume pikaajalist suhet koos teadmiste ja pädevusega!


Swedbank on universaalpank, mis tegutseb nii Rootsis, Eestis, Lätis kui ka Leedus. Pangal on kokku 9,4 miljonit eraklienti ja 657 000 äriklienti ning 320 kontorit Rootsis ja 220 Baltimaades. Eestis on Swedbank bilansimahult suurim pank, omades üle riigi 64 kontorit ja enam kui 500 sularahaautomaadi. Swedbanki kaubamärk sündis aastal 2006 Rootsi päritolu FöreningsSparbankeni ja Baltikumi ettevõtte Hansapanga tippjuhtide koostöös.

www.swedbank.ee

AS G4S Eesti

Konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2011

 
G4S AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 774 950/49 528
Müügitulu muutus +91,0%
Puhaskasum 136 621/8 732
Puhaskasumi muutus +72,1%
Omakapitali tootlikkus 12,2%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 293/19
Koht üldtabelis 278

Andrus Ossip on AS G4S Eesti juhatuse esimees

Andrus Ossip: meil on küpsus, mida konkurentidel pole vastu pakkuda

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et turvavaldkonnas ja meie ettevõttes pole viimaste aastate jooksul suuri muudatusi toimunud, on G4S Eesti oma 20 tegutsemisaasta jooksul jõudnud teatava küpsuseni. See on kogemus ja kindlustunne, mida ühelgi teisel turvaettevõttel ei ole võrdluseks tuua.

Siiski arvan, et turvavaldkond seisab lähiajal päris suurte muudatuste lävel ja just eelkõige tehnoloogia arenguga seoses. Kas me viis aastat tagasi oskasime näiteks ette kujutada, et muruniiduk pügab ise aias muru või tolmuimeja suudab ise tuba koristada?

Üks peamisi G4Si tegevusvaldkondadega haakuvaid muudatusi on seotud raha kasutamisega – näeme läbimurret mobiilimaksetes, seda tänu mujal maailmas jõulisi samme tegevale NFCi (near field connection) tehnoloogiale. Kui tehnoloogia arendatakse turvaliseks ja mis peamine, kasutajale mugavaks, siis on see läbimurre vägagi tõenäoline. Seda arvamust kinnitab ka fakt, et juba praegu tehakse ligi 70% Tallinna linna parkimismaksetest mobiiltelefoni vahendusel. Mobiilimaksete kasuks räägib seegi, et telefon on tänapäeval pea igaühel olemas ning alati kõikjal kaasas.

Tänapäeva turvaärist rääkides on oluline märkida, et see on eelkõige inimeste äri – ligikaudu 2/3 kuludest on seotud tööjõu vajadustega. Olen kindel, et viie aasta perspektiivis see tehnoloogia arengu tõttu enam nii ei ole. Näiteks saab valvefunktsioonist lihtsalt üks paljudest igapäevamugavustest, mida inimene oma kodus või kontoris kasutab. Teisalt tingivad järjest vananev ja mitte väga jõudsalt kasvav rahvastik ning tehnika võimas areng selle, et peame hakkama üha rohkem kasutama tehnilisi lahendusi.

Usun, et turvanõuded karmistuvad lähiaastatel veelgi ja lisaks lennujaamade ning sadama turvakontrollile näeme, et need mõjutavad järjest rohkem ka meie muud igapäevast elu. Ka internet peab muutuma turvalisemaks. See kõik tähendab, et tulevikus tuleb meil kõigil arvestada lisakohustuste ja piirangutega, mis peavad ühiskonna suuremat turvalisust tagama.

Kui eraisiku tasemest kõrgemale minna, siis suurenevad iga aastaga riigi siseturvalisuse nõuded ja vajadused – olen kindel, et meil Eestis hakatakse samamoodi nagu mujal maailmas rohkem kasutama turvafirmade võimekust ja ressurssi.

Selle eelduseks, et need muudatused edukalt ellu viia, on toimiv ettevõte. G4Si oluline eelis on pika tööstaažiga inimeste olemasolu – meil on palju neid, kes on ettevõttes töötanud isegi rohkem kui 10 või 15 aastat. See tähendab, et nad teavad, mida neilt oodatakse, nad tunnevad meie klientide soove ning asjad toimivad. Jätkame ka tulevikus panustamist oma inimestesse ning organisatsioonikultuuri tervikuna.

Ainult ausad teod tagavad meie usaldusväärsuse – nii nagu inimsuhetes ikka, muudavad ka kliendi ja ettevõtte dialoogi konstruktiivseks avatus ning ausus. Peame oma tegevuses selgelt jätkama tootearenduslikku suunda ning laiendame haaret ka uute valdkondade arvelt.


AS G4S Eesti on siinne suurim ja vanim turvalahendusi pakkuv ettevõte, kuuludes rahvusvahelisse turvakontserni, mille tütarfirmad asuvad enam kui 120 riigis. G4S Eesti tegevusaladeks on turvateenuste osutamine, sularahakäitlemine ja väärtuste vedu. Eesti Turvaettevõtete Liidu andmetel kuulub G4Sile ligi 50% Eesti turvaturust. G4S Eesti tegevus algas 1991. aasta märtsis, mil asutati Julgestusteenistuse AS ESS. 1998. aastal ostis 65% ESSi aktsiatest rahvusvaheline turvakontsern Falck Group. Kuus aastat hiljem ühines Falck turvakontserniga Securicor, mille tagajärjel tekkis suurima töötajate arvuga turvateenuste pakkuja maailmas. G4S kaubamärgi all tegutsetakse alates 2007. aastast.
 
www.g4s.ee

Fortum Tartu AS

Mitmekülgselt konkurentsivõimeline Ettevõte 2011 

Tiitel „Mitmekülgselt konkurentsivõimeline ettevõte“ antakse konkurentsivõime edetabeli arvestuses osalenud firmale, kelle konkurentsivõime tugineb üheaegselt nii suurusel, dünaamilisusel (arengukiirusel) kui ka efektiivsusel.

TOP 2011
375 ettevõtet
koha-punkte KOHT
Fortum Tartu AS 381 1
Santa Monica Networks Group OÜ* 396 2
E.R.S. AS 416 3
PKC Eesti AS 463 4
Oilseeds Trade AS* 464 5
Toftan AS 524 6
Baltic Agro AS 538 7
TOP Connect OÜ 546 8
Ecometal AS 547 9
EMT AS* 563 10
*konsolideeritud    

 


















Margo Külaots on Fortum Tartu ASi juhatuse esimees


Margo Külaots: praeguses mahus põlevkivi põletamine on minevik, mitte tulevik

Ettevõtte olulisem muudatus on olnud sisenemine tootjana uuele turule – elektriturule. Fortum Tartul valmis 2009. aastal 68 miljonit eurot (1,1 miljardit krooni) maksnud soojuse ja elektri koostootmisjaam ning klassikalisest kaugkütteettevõttest sai ka elektritootja. Sellega muutus kütuses sisalduva energia kasutamine oluliselt efektiivsemaks.

Edu on toonud mõtteviis – Tartu soojamajandust vedav meeskond pole kunagi lähtunud monopolisti käibetõest, et reguleeritud äris pole kliendil valikut, vastupidi – alati on püüeldud tegeliku konkurentsivõime poole. Ühena esimestest hakati kasutama kodumaiseid taastuvaid kütuseid, arendati välja oma kütusetootmine ja -varustamine, tõsteti soojuse tootmise ja edastamise efektiivsust, lisaks soojatootmisele käivitati elektritootmine. Seda kõike hoolimata sellest, et hinnaregulatsioon ei erguta sellist tegevust mitte vähimalgi määral. Pigem on selline uuenduslik meelelaad toonud lühiajalises plaanis probleeme tegijatele endale kuid fundamentaalselt õigetel alustel rajanev mõttelaad on olnud pikaajaliselt edu aluseks.
Ülemaailmsed energeetikavaldkonna trendid ei jäta puudutamata ka Eesti energiamajandust. Vajadus investeerida uutesse tootmisvõimsustesse, tarbijate süvenev keskkonnateadlikkus, keskkonna kaitsmiseks rakendatavad poliitilised ja majanduslikud meetmed ning elektriturgude integreerumine tõstavad paratamatult taastuvates kütustes sisalduvat energiat efektiivselt kasutava koostootmise konkurentsivõimet ja kuulutavad hääbumist saastavale põlevkivienergeetikale, mille näilik odavus tuleb looduse ja tuleviku arvelt. Leian, et konkurentsivõimetu põlevkivienergeetika reanimeerimine varustuskindluse sildi all hoopis hävitab energiajulgeolekut, sest ebaefektiivne asi ei saa juba oma olemuselt riigi konkurentsivõimet ja julgeolekut tõsta.

Seega viie aasta pärast oleme olukorras, kus meie turul kauplevad ka teiste riikide elektritootjad. Keskkonnanõuded on karmistunud ja karmistuvad veelgi, süsinikdioksiidi emissioonikvoodil on oma turuhind, mistõttu ebaefektiivsus ja saastamine energiatootmises ei ole jätkusuutlik. Kaugkütteturul saab määravaks soojatootja võime pakkuda hinda, mis konkureerib edukalt alternatiivsete lahendustega, täites samal ajal rangeid keskkonnanõudeid. Kirjeldatud tulevikuperspektiivi valguses on hea tõdeda, et oleme ettevõttes teinud tootmisvõimsuste ja kütusekasutuse planeerimisel panuse majanduslikult jätkusuutlikule ja keskkonda väärtustavale lahendusele.

Järgneval viiel aastal kavatseme eelkõige säilitada ja arendada ettevõttes edasi seda ettevõtjalikku õhkkonda, mis on tulemusteni viinud Me usume, et turg mõjutab energeetikalahendusi tugevamalt ja tõhusamalt kui ükski administratiivne regulatsioon.
Kui esmapilgul tundub, et kõik on justkui tehtud, siis Põhjamaade kaugkütteettevõtteid vaadates on veel nuputamist küll. Kaugkütte baasil on näiteks võimalik kütteklientidele pakkuda suvel soodsat jahutusteenust – selles osas meil juba mõtted liiguvad ja töö käib.
Laiemalt on energeetika tuleviku osas oluline, et riik kohtleks turul tegutsevaid ettevõtjaid võrdselt ja hoiaks investeerimiskliima stabiilsena. Energeetikainvesteeringud on väga suured ja pikaajalised ning kui riik soovib, et ettevõtjad investeeriksid efektiivsesse energiatootmisse, ning loob selleks toetussüsteemi, siis peab see süsteem olema stabiilne, läbipaistev, eesmärgipärane ja kõigile võrdselt kättesaadav.


Fortum Tartu on kontserni kuuluvate soojus- ja elektrienergia tootmise ning müügiga ning kohalike kütuste tootmise ja varumisega tegelevate äriühingute valdusettevõte, kus töötab 10 inimest.

Fortum Tartu loodi 7. veebruaril 2000 AS Kotka Energy Holding nime all. Ettevõte osales samal aastal edukalt Tartu kaugküttesüsteemi ettevõtete aktsiate müügi enampakkumisel. Täna on ettevõtte omanikeks Põhjamaade juhtiv energeetikakontsern Fortum ning edumeelne Eesti ettevõte AS Giga. Fortum Tartu kontsern on aktiivselt suurendanud kodumaiste ja taastuvate kütuste kasutuselvõttu soojuse tootmisel, rajanud Tartusse kaasaegse soojuse ja elektri koostootmisjaama pakkudes samal ajal tarbijatele ühte Eesti soodsaimat soojahinda.

www.fortumtartu.ee