Artiklid võitjatega

EMT AS

Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2012
Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT–ettevõte 2012

 

EMT AS tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  178 420
Müügitulu muutus (2010=100)  102,6%
Puhaskasum  29 462
Puhaskasumi muutus (2010=100) 70,6%
Omakapitali tootlikkus  51%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  22 190
Investeeringud 22 190
Koht üldtabelis 1


Valdo Kalm on EMT juhatuse esimees

Valdo Kalm: Eesti klient on innovatiivne ja nõudlik

Valdo Kalmu hinnangul on ettevõttel läinud viimastel aastatel mõõdukalt hästi: „Rõõmustav on, et kliendid on meiega ja neid tuleb juurde, nii äri- kui ka erakliendisegmendis.“

Möödunud aastal leidis EMTs aset kaks olulist sündmust: võtsime kasutusele uue logo ning hakkasime mõõtma kliendirahulolu uuel meetodil – soovitusindeksi ehk NPSi järgi. Hea on tõdeda, et oleme saanud klientidelt vaatamata ebastabiilsele majandusseisule päris häid hindeid. Ja ka värske logo võeti väga hästi vastu. Muide, TeliaSonera grupp läks uue logo alla kõikides riikides korraga ning kõige paremini on kliendid suhtunud uuendusse just Eestis.

Eelmist ja tänavust aastat võib pidada EMT suurte investeeringute aastaks. Mullu investeerisime plaanitust rohkem – investeeringud kolmanda ja neljanda põlvkonna mobiilsidevõrku ületasid aasta lõpuks 20 miljoni euro piiri. Selle tulemusel kattis EMT 4G-levi 2011. aasta lõpu seisuga 30% elanikkonnast. Tehnilise järelvalve ameti, aga ka sõltumatute mõõtmisbüroode Linkmes OÜ ja Digita OY läbi viidud uuringute põhjal pakub EMT 3,5G-võrk üle Eesti kõige kvaliteetsemat mobiilset andmesidet. Seega on konkurentidest suuremate investeeringute viljad selgelt näha ning sama joont jätkame ka sel aastal.

Tänu investeeringutele on meil tugevad eelised teiste operaatorite ees: väga kiire mobiilne andmeside ja väga hea kõnelevi üle riigi. Internetipõhiste lahenduste maht ja võimaluste arv on lähiaastail kindlasti kasvamas ning EMT on selleks valmis oma internetipõhise telefoniside ning tänavu kevadel turule toodud mobiilse televisiooniga.

Veidi aeglasemalt meie prognoosidest on arenenud müük online- ehk veebimüügiturul. Klientidele meeldib juba väga täita liitumislepinguid ning teha lepingumuudatusi meie veebipõhises iseteenindusbüroos, kuid meie ootused on olnud suuremad. Samas on näha, et interneti kaudu tellitavate teenuste turg areneb pidevalt ning trend mugavalt ise kodus kõigega hakkama saada jätkub.

Tõusuteel on ka internetikasutus – mullu kasvasid mobiilse andmeside mahud kolm korda ning samuti tõusis kõneminutite arv. Kõneside on aga üks vähestest teenustest, mille hind iga aastaga aina langeb, sest hinnasurve on meeletu. Samal ajal on Eesti kliendi ootused teenusepakkujale väga kõrged – nõutakse kvaliteeti, levi, head internetikiirust, aina paremaid tehnoloogilisi näitajaid ning professionaalset teenindust. Ja seda kõike aina langevate hindade juures. Eestlased on huvitavalt nõudlikud inimesed.

Loomulikult tegeleme pidevalt innovatsiooniga ning otsime väljundeid ka mujal kui Eestis. Meie turistidele mõeldud SIM-kaardil põhinev Travel SIM on tänaseks jõudnud juba 80 riiki. Oleme arendamas TeliaSonera-sisest eksporti, avades tänavu kevadel EMTs IT arenduskeskuse, kus arendame IT lahendusi kogu grupile. See on Eesti mõistes midagi täiesti uut ja annab uusi võimalusi meie tehnoloogiainimestele.


ETTEVÕTTEST:
1991. aastal loodud EMT on enam kui 800 000 kliendiga Eesti suurim mobiilioperaator. Ettevõte kuulub Eesti Telekomi gruppi ja TeliaSonera kontserni.

EMT eesmärgiks on pakkuda klientidele parimat kõne- ja andmesidelevi ning innovaatilisi teenuseid ja tooteid. Ettevõte investeerib pidevalt oma võrkude arendamisse ning plaanib katta aasta lõpuks 70% elanikkonnast Eestis uudse, neljanda põlvkonna mobiilsidevõrguga. EMT on esirinnas olnud väga paljude oluliste lahenduste turuletoomisega, tuntumad neist on näiteks positsioneerimine, m-parkimine, Mobiil-ID ja MMS-teenused. Mobiil-ID teenuse vahendusel toimus mullu maailma esimene m-hääletamine riigikogu valimistel.


 

Eesti Energia AS

Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte 2012

 

Eesti Energia AS tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  857 500
Müügitulu muutus  (2010=100) 107,7%
Puhaskasum  149 200
Puhaskasumi muutus  (2010=100) 127,5%
Omakapitali tootlikkus  12,7%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  113
Investeeringud 507 800
Koht üldtabelis 3


Margus Kaasik on Eesti Energia finantsdirektor

Margus Kaasik: oleme püsinud ka rasketes oludes edukad tänu sellele, et meie turg on lai.

Eesti Energia on keerulistes majandusoludes väga hästi hakkama saanud ja võib öelda, et omal moel on meil läinud isegi paremini kui buumiajal. Kriisi tingimustes oleme võtnud vastu palju olulisi tegevuse laiendamise otsuseid. Näiteks investeerisime uue õlitehase ja elektrijaama ehitusse just kriisi ajal. Kriis on suurepärane aeg valmistuda uueks tõusuks ning me suudame õnneks teha investeeringuid.

Oleme majandussurutise negatiivsete mõjudega toimetulemiseks suurendanud oma efektiivsust ja vähendanud püsikulusid, pöörame suuremat tähelepanu oma varade ja ressursside ärakasutamisele ning riskijuhtimisele ning riskide maandamisele. Viimane on masu-aastatel meile märkimisväärset kasu andnud ning praegu oleme tänu riskide põhjalikule analüüsile veelgi edukamad. Meie tootmisüksus töötab maksimaalse efektiivsusega, kasutades ära kõik võimalused toota rohkem, kiiremini ja paremini.

Meie äris on toodete ja teenuste muutmine ja arendamine keeruline – elekter on ikka elekter ning õli jääb ikka õliks. Pigem oleme kasvatanud olemasolevate toodete tootmisefektiivsust. Tooteportfelli laiendamise asemel oleme kohati isegi pigem mõnest ärist väljunud – heaks näiteks on see, et eelmisel aastal müüsime oma KÕU teenuse telekomiettevõttele Tele2.

Oleme püsinud ka rasketes oludes edukad tänu sellele, et meie turg on lai. Kui oleksime vaid Eestis elektrit müüv ettevõte, siis oleks ca 10% elektritarbimise vähenemine mõjunud meile kurnavalt. Kuna tegutseme aga nii Baltikumi kui Põhjamaade elektriturul, on meil õnnestunud kogu toodang, mida koduturul ära ei tarbita, börsidel ning teiste riikide jaeturul realiseerida. Meid on saatnud edu turgude laiendamisel, mis on eelkõige seotud sellega, et kriisiaastatel on samm-sammult avanenud Läti ja Leedu. Tänaseks on meie positsioon seal tugev.

Teistele ettevõtjatele julgen anda kolm soovitust:

  1. muutke oma protsessid nii efektiivseks ja raha väljavool nii väikeseks kui võimalik;
  2. leidke võimalusi oma turgusid laiendada, et te ei sõltuks ühest-kahest partnerist ja võimalusest;
  3. hinnake oma riske: mängige otsuseid langetades läbi kõik võimalikud stsenaariumid ja valmistage ette lahendusplaanid.
     

ETTEVÕTTEST:
Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, kes tegutseb Balti- ja Põhjamaade elektriturul.
Maailmas on hinnas Eesti Energia põlevkivitöötlemise unikaalsed teadmised, oskused ja tehnoloogia.
Eesti Energia edu põhineb Eestis paikneva elektrivõrgu, regionaalse elektrituru ja globaalse vedelkütuste äri kaalutletud omavahelisel sidumisel. Ettevõte arendab elektrienergia ja vedelkütuste tootmist ning põlevkivienergeetikaga seotud tehnoloogiaid ja teenuseid.
Selline riskidega äritegevuste ühtne juhtimine võimaldab Eesti energial kiiremini kasvada ja luua omanikule, st Eesti riigile rohkem väärtust.
Ettevõte peab väga tähtsaks keskkonna- ja ohutusnõuete täitmist. Eestis kannab ettevõte Eesti Energia nime, aga maailmas tutvustatakse oma pikaajalist kogemust Enefiti nime all.


 

A. Le Coq AS

Konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2012

 

A. Le Coq AS tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  76 077
Müügitulu muutus (2010=100) 109,5%
Puhaskasum  12 236
Puhaskasumi muutus (2010=100) 100,9%
Omakapitali tootlikkus  17,7%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  246
Investeeringud 4635
Koht üldtabelis
24


Tarmo Noop on A.LeCoqi juhatuse esimees

Tarmo Noop: suudame teha igat liiki õlut ning muid jooke kõikvõimalikes pakendites, mis vastavad kogu Euroopa turu vajadustele.


Pean ütlema, et toiduainetööstus on suhteliselt stabiilne valdkond ja mõneprotsendilsed tõusud-langused ei tee olukorda veel väga keerukaks. Kõige keerulisem majandusolu on see, et Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest, nii et kui arvestatav turuosa on kätte võidetud, tuleb panustada eksporti.

Peamine ja suurim muudatus A.LeCoqis on olnud tehase viimine tehniliselt maailma tipptasemeni. Ehk teisisõnu me suudame teha igat liiki õlut ning muid jooke kõikvõimalikes pakendites, mis vastavad kogu Euroopa turu vajadustele.

Sisemaises tootearenduses on meie ettevõtte peamine eesmärk üllatada tarbijaid ja pakkuda neile positiivseid elamusi. Oleme enamikus tooterühmades saavutanud turuliidri positsiooni ja konkurentide arvelt meil seega enam erilist arenguruumi pole. Järelikult peab meil järgmiste aastate kasv tulema peamiselt ekspordi arvelt ja sellele on meie tulevikufookus ka seatud. Loomulikult pole see lihtne ja kiire tee, kuid olen kindel, et mõtestatud ja järjepideva tegutsemisega on ka siis võimalik edu saavutada.

Mida soovitada teistele ettevõtjaile, et olla edukas? Arvan, et igas ärivaldkonnas on oluline saada aru, millest sõltub edu turul ehk millised on kriitilised edutegurid. Seejärel tuleb paika panna kindlad strateegiad, mida teha, et neid edutegureid täita, ning siis on juba vaja järjekindlust ja tahet, et neid ellu viia.

Väga oluline on otsida ka pidevalt kasvuvõimalusi ja suunata oma põhitähelepanu ennekõike tulude suurendamisele, mitte niivõrd kulude kärpimisele.


ETTEVÕTTEST:
A. Le Coq on Eesti vanim õlle- ja ühtlasi suurim joogitootja.
A. Le Coq & Co rajas 1807. aastal Preisimaal samanimeline perekond. 1820. aastatel asus aga Albert L. J. Le Coq Londonisse, et kaubelda seal perekonna veinimõisa toodetega. Peagi hakkas ta oma nime all villima ja eksportima ka Vene keiserlikku stout’i. Kõrged tollimaksud ja kaubamärgi sage võltsimine sundisid 1904. aastal A. Le Coq & Co (Russia) Ltd oma peakontori ja villimistehase Londonist Peterburi üle kolima. Omanikud otsisid aastaid imperial stout’i tootmiseks sobivat õlletehast Venemaal, lõpuks valiti AS Tivoli Tartus, kus ettevõte töötab tänaseni.
Täna on A. LeCoqi olulisemateks brändideks A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. Ettevõte ekspordib tooteid peamiselt Soome, Rootsi, Taani, Inglismaale, Lätti ja Leetu.

Ettevõtte järgi on nime saanud A. Le Coq Arena – A. Le Coq toetab Kuldsponsorina Eesti Jalgpalli Liitu. Tartus toetab A. Le Coq Aura Veekeskust ja spordihalli A. Le Coq Sport.
A.Le Coqi eesmärgiks on olla kõige atraktiivsem ja hinnatum Eesti joogitootja.


 

Tallinna Kaubamaja AS

Konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte 2012

 

Tallinna Kaubamaja AS tulemused 2011 (tuh kr/eur)
Müügitulu  435 997
Müügitulu muutus (2010=100) 105,6%
Puhaskasum  21 538
Puhaskasumi muutus (2010=100) 129,4%
Omakapitali tootlikkus  16,1%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 143
Investeeringud 5830
Koht üldtabelis 10


Raul Puusepp on Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees

Raul Puusepp: võtmeküsimus on meeskond ja selles on mul tohutult vedanud

Oleme liikunud samamoodi nagu Eesti majandus – parematel aegadel suurema hooga, keerulisemates oludes tagasihoidlikumalt. Siiski on meil tõesti alati õnnestunud olla turu keskmisest mõnevõrra edukam ja efektiivsem.
Meie kontserni kõik ettevõtted on teinud tublit tööd ja üledukate aastate järel oleme hästi läbi tulnud ka rasketest aegadest, mis muide ei ole tegelikult veel ju päriselt lõppenud.

Oleme teinud mõningaid muudatusi oma töökorralduses ja protsesside juhtimises. Kulude juhtimine ja efektiivsus on olnud küll fookuses kõikidel aegadel, aga tuleb tunnistada, et buumi ajal nihkus tähelepanu enam tuludele ja kasvule. Raskemad ajad sundisid jälle rohkem sisemiselt pingutama. Oma kontseptsioonides – kaubamajas, Selveris, kinga-, auto- ja kosmeetikaäris – me iseenesest suuri muutusi teinud ei ole. Tavapärasest enam on olnud soodsa hinnaga kaupade pakkumisi. Kohanesime muutunud oludega, kuid rapsima ei hakanud – jäime iseendaks, mõistliku hinnaga kvaliteetset kaupa ja teenindust pakkuvaks kaupmeheks.

Kui rääkida geograafilisest laienemisest, siis rasketel aastatel koondasime oma tähelepanu koduturule. Samas oleme tähelepanelikult jälginud ka naaberturgude arenguid ning olnud avatud võimalikele uutele ärisuundadele Eestis. Headeks näideteks on hiljuti omandatud autoäri Viking Motors või asutatud tütarettevõtte Topsec Turvateenused, kuhu koondame kõik, mis on seotud turvateenuste osutamisega. Samuti on oluline märkida, et vaatamata keerulisematele
aegadele ei ole me pidurdanud oma ettevõtete arendustegevusi, ükskõik kas räägime infosüsteemide kaasajastamisest, partnerkaardiprogrammi arendamisest, uutest Selveri, ABC, SHU, I.L.U poodidest või investeeringutest kaubamaja naiste-ja lastemaailma nii Tallinnas kui Tartus.

Muidugi oleks hea mitmesuguseid arenguid ette näha ja nendeks siis valmis olla, kuid paraku ei pruugi see alati õnnestuda. Seepärast on oluline, et sa oleks valmis muudatustele kiiresti reageerima, nii prognoositutele kui ootamatutele. Ei tohi jääda lootma ja ootama, vaid tuleb tegutseda. Võtmeküsimuseks on meeskond ja selles on mul tohutult vedanud. Mul on õnnestunud end ümbritseda kolleegidega, kellest siiralt lugu pean, nii inimeste kui spetsialistidena. Ning tegutseda tuleb südamega. Kõige paremini tuleb inimestel välja see, mida neile teha meeldib.


ETTEVÕTTEST:
Tallinna Kaubamaja sündis 1960. aasta 21. juulil, mil avati riigiettevõte Tallinna Kaubamaja. 1966 avati Tartu Kaubamaja ja 1973 Tallinna Kaubamaja juurdeehitus B-maja.
1994. aastal muudeti RAS Tallinna Kaubamaja aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E-Investeeringugrupile.
1995. aastal avati Tallinnas Punasel tänaval esimene Selver. Aasta hiljem noteeriti Tallinna Kaubamaja aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsil. 1996. aastal omandas Tallinna Kaubamaja AS 57% AS Tartu Kaubamaja aktsiatest.
2004. aasta 15. aprillil avati Tallinna Kaubamaja laiendus Viru Keskuses ja 2005. aasta 12. oktoobril uus Tartu Kaubamaja. 2008. aastal ostis ettevõte ära Suurtüki Naha- ja Kingaärid ning ASi ABC King, aasta hiljem avati esimene I.L.U. kauplus. 2010. aastal toodi turule kingakaupluste kett Shu ja 2012. aasta märtsis avati Tallinna Kaubamaja uus naistemaailm ja lastemaailm.
2006. aasta lõpus ostis Tallinna Kaubamaja 100% osaluse ASis Kia Auto. Tänavu suvel omandati veel AS Viking Motors.


 

Orlen Eesti OÜ

Konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte 2012

 

Orlen Eesti OÜ tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  463 748
Müügitulu muutus (2010=100) 200,2%
Puhaskasum  2298
Puhaskasumi muutus (2010=100) 288,1%
Omakapitali tootlikkus  95,2%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  51 528
Investeeringud 21
Koht üldtabelis 11


Tõnu Ääro on Orlen Eesti juhatuse esimees

Tõnu Ääro: edu taga on meeskonna tugevus, professionaalsus ja motivatsioon

Kuidas me raskes majandusolukorras oleme hakkama saanud? Ma ei ütleks, et majandusolukord oleks 2011. aastal olnud väga palju keerulisem kui 2010 – pigem oli see isegi lihtsam ja selgem.
2011. aastal muutus meie sektoris päris palju, tänu seadusemuudatusele korrastus suurel määral kütuseturg ja pisut tõusis ka tarbimine. Ent sellegipoolest tuleb ära märkida, et suurenes ka konkurents.

Selleks et konkurentsis püsida, on meie ettevõte suurendanud oma kliendibaasi, muutnud struktuuri ja läinud klientide jaoks paindlikumaks ja avatumaks. Kuid otse loomulikult on palju veel ära teha mitmes olulises valdkonnas , et olla veelgi efektiivsem ja konkurentsivõimelisem.
Orlen Eesti tegutseb vaid Eesti turul, seega on siin võimalik küll suurendada turuosa, kuid mitte turgu ennast.

Üks asi, mis viimasel ajal tõsiselt heameelt valmistab, on maksu-tolliameti aktiviseerunud tegevus piiridel, et vähendada illegaalset piiriülest kütusekaubandust.
Mida soovitada teistele ettevõtjaile, et olla sama edukas kui Orlen Eesti? Ei tahaks siinkohal kedagi õpetama hakata, kuid minu kindel seisukoht on alati olnud selline: edu taga on meeskonna tugevus, professionaalsus ja motivatsioon. Kui need asjad on paigas, siis ettevõte toimib.


ETTEVÕTTEST:
Orlen on Kesk-Euroopa suuremaid kütusefirmasid, millele pandi alus juba poolteist sajandit tagasi. Eestis on ettevõte tegelenud peaasjalikult kütuse hulgimüügiga, kuid alates 2010. aasta lõpust hakati teenindama ka erakliente, pakkudes kodukütteks kvaliteetset kütteõli. Orleni kütuse muudab eriliseks asjaolu, et see pärineb otse tootjalt. Nii puuduvad vahendajad ja etapid, kus oleks võimalik kütuse kvaliteeti muuta või selle hinda üles kruvida. Kõik on aus, puhas ning korralik.
Eestis pakub ettevõte Orlen Lietuva (endise nimega AB Mažeikių Nafta) toodangut. Orlen Lietuva varustab lisaks Leedule ja Eestile kütusega ka Lätit, Ukrainat ja mitmeid Lääne-Euroopa riike. Muu hulgas eksporditakse Orleni kütust ka USAsse.Orleni toodangu kõrgeimat kvaliteeti kinnitavad ka juhtivatelt autotootjatelt (Mercedes-Benz, Volkswagen, Volvo, BMW, MAN, Porsche) ning tööstusseadmete tootjatelt (Flender, Denison, Siemens) saadud soovitused.


 

Goadventure OÜ

Konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2012

 

Goadventure OÜ tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  12 962
Müügitulu muutus (2010=100) 334,6%
Puhaskasum  130
Puhaskasumi muutus (2010=100) 213,9%
Omakapitali tootlikkus  44,3%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  341
Investeeringud 55
Koht üldtabelis 68


Oksana Golovina on Goadventure OÜ direktor ja juhatuse liige

Oksana Golovina: selle aasta alguses saime Eesti esimese reisiettevõttena kvaliteeditunnistuse ISO9001.

Nagu tulemuste põhjal näha, saime kenasti hakkama, kuigi viimased kaks aastat polnud ehk kellelegi meist väga kerged. Pidime otsima võimalusi kuidas vähendada kulusid ning kasvatada tulusid, nii tuli teha mõned optimeerimisega seotud sammud, mis ei olnud ehk esialgu kõige mõnusamad, kuid kokkuvõttes tõid ka tulemuse.
Pidime tegema ümberkorraldusi meeskonnas, jaotades tööd inimeste vahel sedaviisi, et vältida vajadust kasutada turul hinnatud kõrgepalgaliste, kuid madalaefektiivsete töötajate teenuseid, kelle väärtus on eelnevate „heade aastate“ jooksul kunstlikult üles puhutud. Selle asemel hakkasime rohkem ise koolitama suurte kogemusteta, aga andekaid noori töötajaid.

Optimeerisime ka sisseostetavate teenuste osa ja hakkasime mõnda neist ise pakkuma oma töötajate jõuga. Kärpisime sellega tegevuskulusid ca 30% võrra. Keskendusime kvaliteedile, juurutades terve rida protseduure, mis on olnud eduka kvaliteedijuhtimise ning efektiivsuse tõstmise aluseks – selle tulemusel saime ka 2012. aasta alguses Eesti esimese reisiettevõttena kvaliteeditunnistuse ISO9001.

Reisikorralduslikul poolel hakkasime rohkem tegelema oma hotellidebaasi laiendamisega sihtkohtades – see andus rohkem vabadust reisitoode hinnakujundamisel ning aitas tagada soovitud kvaliteeditaseme – 2010-2011 on meie holding TH&C juurde ostnud neli hotelli Türgis (üks neljatärni- ning kolm viietärnihotelli, kokku 1526 tuba).
Viisime sisse kvaliteedikontrolli protseduurid, ka hotellides, lennukompaniis, meie incoming- ettevõtetes, saavutades seeläbi üldise kulude kokkuhoiu ning kvaliteedi. Optimeerisime ka lennunduse poolt, leides võimaluse pakkuda klientidele turu kvaliteetsemat lennuteenust uute lennukite pardal ning mitme hinna sees oleva pardateenusega, ilma et see mõjutaks teenuse hinda, või õigemini isegi soodsama hinnaga kui enne.

Üldiselt rääkides panustasime hinna-kvaliteedi suhte tagamisele lõpptarbija jaoks igas valdkonnas, ja see meil ka õnnestus – ning seeläbi toimus ka loomulik turgude laiendamine. Sest kui sulle pakutakse turu parimat ja kvaliteetsemat teenust turu mõistlikema hinnaga, siis valik on lihtne, aga ettevõtte juhatuse ülesanne on leida viis pakkuda seda teenust sedaviisi, et jääda ka kasumisse.

Seega, väljapääsmatuid olukordi ei ole ja lahendus on alati olemas, kuigi see ei pruugi ka alati meeldida. Ning rasketel aegadel tuleb valida just õiged, mitte meeldivamad lahendused. Oma tööd ja klienti peab armastama, kogu tegevus peab tulema otse südamest, nii on sinu ümber toimuv vägagi inspireeriv, pakkudes ideid ka kõige keerulisemate olukordade puhuks.


ETTEVÕTTEST:
GoAdventure OÜ registreeriti Eestis reisibüroona 2006. aasta novembris. Ettevõtte alustas paari töötajaga ja paistis kohe silma oma erakordselt kiire ja sõbraliku teeninduse poolest. Heade rahvusvaheliste partnerite tõttu on reisikorraldaja GoAdventure alati saanud olla paindlik ja tänu sellele on firma pakettreisid teiste büroodega võrreldes olnud alati soodsamad.
2008. aastal tõusis GoAdventure suurimate müüginumbritega turismivaldkonnas tegutsevate firmade seas tippu. Alates novembrist 2009 kuulub reisikorraldaja GoAdventure Vene-Türgi kapitalil põhinevasse rahvusvahelisse kontserni Tourism Holding & Consulting. Kontserni kuuluvad veel mitmed Venemaa, Türgi, Ukraina, Egiptuse ja teiste riikide turismiettevõtted. Alates 2010. aasta maist tegutseb GoAdventure ka reisikorraldajana.


 

Riigi Kinnisvara OÜ

Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2012

 

Riigi Kinnisvara OÜ tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  37 215
Müügitulu muutus (2010=100) 113,8%
Puhaskasum  6742
Puhaskasumi muutus (2010=100) 60,1%
Omakapitali tootlikkus  5,0%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  380
Investeeringud 9909
Koht üldtabelis 22


Jaak Saarniit on Riigi Kinnisvara juhatuse esimees

Jaak Saarniit: Eesti majandus on saanud uue hingamise, aga küsimärke on endiselt palju.

Võiks küll arvata, et mis Riigi Kinnisvaral muutuvas majanduskeskkonnas viga – riik on omanik ja hätta ei jäta. Tegelikult see asi ikka päris nii ei ole. Meil on üldkoosolek väga resoluutse rahandusministri Jürgen Ligi isikus, meil on nõukogu, audiitor, kes lähtub hinnangus ikkagi tulenevalt meie ärivormist, st eraõiguslikust äriühingust, reaalsest elust ja konkreetsest eelarvest.

Mõni aasta tagasi tuli olukorras, kus ka meie müügikäive ja teenuste mahud vähenesid, meil kõvasti kokku tõmmata eelkõige inimeste pealt: palga- ja tegevuskulud, üldhalduskulud. Me ei tegutsenud teistmoodi kui ükskõik milline teine Eesti ettevõtlusmaastikul tegutsev äriühing.
Nõukogus on meil nii poliitikud kui majandusinimesed ja nemad ikkagi lähtuvad sellest, et kui meil pole lihtne, ei saa ka teil lihtne olla. Aitasime riiki ehk paljusid ministeeriume sellega, et proovisime vähendada nende kulu ehk üüri ja need summad olid päris suured. Riik annab meile üle nii mittevajalikku kui vajalikku kinnisvara – nii palju, kui me riigile mittevajalikku vara ära müüme, saame investeeringuteks raha juurde. Tasapisi näeme kasvu, ent ma olen nõus sellega, et ega need masu sõrad veel kadunud pole. Eesti majandus on tervikuna küll taastumas, aga küsimärke on endiselt palju. Ja kui need küsimärgid tulevad Euroopast, võimenduvad nad ka Eestis.
Olen seda meelt, et ei maksa tekitada uusi buume. See puudutab ka riike. Ehitasime omal ajal hulga uusi koolimajasid, kuid praegu on ülal suur küsimus, kui palju lapsi tegelikult on täna ja homme – kui palju meil koolimaju vaja on.

Ka mina olen selle ettevõtte juhina pigem konservatiivse lähenemise poolt. Peame mõtlema hästi ratsionaalset: kui palju on vaja koolimaju, politseijaoskondi, tuletõrjedepoosid jne. Need ei ole lihtsad küsimused, nendega on seotud ka inimesed.
Arenguvõimalusi meil siiski on, 2007. aastal määras riik oma kinnisvarastrateegia, millest me lähtume. Ja meie portfell läheneb suures plaanis ruutmeetrile. Aktiivset pinda on ca 500 000 ruutmeetrit, osa on teatavasti arenduses. Meil on ka ajalooline Patarei merekindlus, mis ei tooda meile midagi. Nii et portfell on keeruline.
Ent tegelikult oleme viimase pooleteist aastaga pinna ja võimekuse mõttes kahekordistunud. On olnud muidugi ka tagasilööke, ent kui kasv jätkub sama tempoga, siis saavutame lähiaastail mitmekordse kasvu.

See on seadnud meid keerulisse olukorda – kust leida personal või kuidas organisatsioon oleks korraldatud selliselt, et suudaksime tagada jätkusuutlikkuse. Ent tuleviku vaade on sellegipoolest konservatiivselt optimistlik.


LÜHITUTVUSTUS:
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti vabariigile kuuluv 114,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100% riigile. Aktsiaid valitseb rahandusministeerium.

Ettevõttel on kuueliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Taavi Rõivas, Arto Aas, Tarmo Porgand, Meelis Niinepuu, Kalev Kukk ja Arnout D. Lugtmeijer.

RKASis töötab 126 põhikohaga töötajat.
RKASi gruppi kuulub kaks tütarettevõtet: OÜ Hooldus Pluss jätkab ja arendab edasi kinnisvara korrashoiu tagamise teenust tehnohoolduse, heakorra ja väikesemahuliste ehitusremonditööde vallas; Erika Neli AS tegeleb kinnisvara väljaüürimisega.


 

Tallinna Sadam AS

Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2012

 

Tallinna Sadam AS tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  89 230
Müügitulu muutus (2010=100) 102,8%
Puhaskasum  36 376
Puhaskasumi muutus (2010=100) 85,9%
Omakapitali tootlikkus  10,4%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 256
Investeeringud 11 900
Koht üldtabelis 5


Ain Kaljurand on AS Tallinna Sadam juhatuse esimees

Ain Kaljurand: Tallinna Sadam on Eestis üks kõige enam ohutusse ja keskkonda investeerinud ettevõte.

Eesti transiit on üks enim muutunud valdkond Eestis ning ühes sellega on muutunud ka Tallinna Sadam, täpsemalt öeldes on ta olnud valdkonna arengu üks keskseid suunanäitajaid ja mootoreid.

Ettevõtte nõukogu ja juhatus nägi saabuvaid muutusi eelmisel kümnendil ette ning võttis neli aastat tagasi vastu uue strateegia. Seadsime kolm peamist eesmärki: esmalt konkurentsiolukorra loomine operaatorite vahel; teiseks olemasolevate kaupade kõrvale uute leidmine ja kaubavedude mitmekesistamine, ning viimaks kaupadele lisandväärtuse loomine.

Need märksõnad tähendasid suuri investeeringuid ning kui me operaatoritevahelisest konkurentsist kõneleme, siis tekitasid ja tekitavad siiani ka vastasseisu. Raskete olude kiuste suutsime investeerida ning infrastruktuuri arendada. Tänaseks on tollased investeerimisotsused end õigustanud ning riskid varasemast palju enam maandatud.
Muugal on valminud uue konteinerterminali infrastruktuur ja alanud Läänemere ühe suurima logistikakeskuse ehitus – kunagisest vedellasti transiitsadamast on saanud kaasaegne mitmekülgse kaubaveo ja lisandväärtusega jaotuskeskus. Muuga on liikumas iga sadama unistuse, hub’iks kujunemise suunas ning pole kaugel aeg, mil sinna jõuavad esmakordselt ka ookeanilaevad.

Tallinna kesklinnas paiknevas Vanasadamas on renoveeritud reisijaterminalid, avatud uus kruiisiala ja jahisadam ning alanud täiendava kruiisikai ehituse ettevalmistus – Vanasadam on muutunud Eesti suurimaks väravaks, teenindades aastas üle kaheksa miljoni reisija.
Paldiski Lõunasadam on pidevas arengus ning Paljassaare sadam uute väljundite otsinguil. Muutusi planeeritakse ka Saaremaa sadamas, mis lisaks reisijateveole ja turismi edendamisele võiks alustada ka kaubavedu ning hoogustada seeläbi saare ettevõtlust.

ASi Tallinna Sadama koosseisu kuuluvate sadamate kasv saab toimuda vastutustundlikult, see on elanikkonna huve ja keskkonda arvestades. Tallinna Sadam on Eestis üks kõige enam ohutusse ja keskkonda investeerinud ettevõte. Meri tahab majandamist, kuid see peab toimuma kooskõlas kõige elavaga.
Ettevõttena tunneme oma vastutust edendada elukeskkonda. Eesti inimene väärtustab üha enam merd ja üha enam on meri meile avatud. Meri on saanud oluliseks ja meist on saanud mereriik. Ka Tallinna Sadam on andnud selleks oma võimaluste raames panuse, olgu selleks siis Merepäevade toetamine või koos partneritega Vanasadama piirkonna rikastamine kohvikute, turu ja jahisadamaga.

Sadama roll on eelduste ja tingimuste loomine – see on infrastruktuuri rajamine ning seejärel kõigile võrdsete võimaluste tagamine. Sealjuures peame oma otsustes olema ajast ja oludest paar sammu ees, mõnel juhul võtma ka riske ning taluma kriitikat. Võetud riskid on end majanduslikult õigustanud – Tallinna Sadam annab kolmandiku riigi omanikutulust.

Ettevõtte viimaste aastate edu võtmeks pean kombinatsiooni koostööst ja konkurentsist ning mõistagi kogu meeskonna pühendumist ja järjekindlust valitud sihi poole liikumisel.


ETTEVÕTTEST:
AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, mis etendab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna.
Tallinna Sadam on aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti vabariigile. Aktsiaselts, mis kuulub riigile, tähendab seda, et kaudselt on iga Eesti elanik enam kui 200 Tallinna Sadama aktsia omanik. Ehkki tegemist on riikliku aktsiaseltsiga, tegutseb Tallinna Sadam nagu iga teinegi aktsiaselts oma põhikirja, äriseadustiku ja teiste Eesti õigusaktide alusel.
Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis. 1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks.
Tallinna Sadam ei tähenda sugugi kõiki Tallinna lahe äärde jäävaid või Tallinna linna piirides asuvaid sadamaid. Mõned ettevõttele kuuluvad sadamad asubvad kaugel väljaspool linna piire.
AS Tallinna Sadam koosneb viiest sadamast: Vanasadam ja Vanasadama jahisadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam. Lisaks kuuluvad ettevõttele veel Muuga ja Paldiski lõunasadama tööstuspark.


 

Merko Ehitus AS

Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2012

 

Merko Ehitus AS tulemused 2011 (tuh kr/eur)
Müügitulu  219 322
Müügitulu muutus (2010=100) 127,6%
Omakapitali tootlikkus  -12%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  235
Investeeringud 1752
Koht üldtabelis 34


Andres Trink on Merko Ehituse ASi juhatuse esimees

Andres Trink: eduka tegutsemise võtmesõnaks on professionaalne koostöö


Merko Ehituse ASi juhatuse esimehe Andres Trinki sõnul puudub praegu motivatsioon ehitusvaldkonna arendamisse investeerida, senikaua kuni ehitustegevuse kasumlikkus on ääretult madal. Ta usub, et mõistlik tasakaal tellija ja ehitaja vahelistesse suhetesse tuleb professionaalsest koostööst, mille osas meil kõigil veel arenguruumi.

Kuna Merko jaoks traditsiooniliselt tugev eratellijate segment langes majanduslanguse ajal sisuliselt ära, tuli kiiresti ümber orienteeruda riiklikele ehitustellimustele ja vähendada kulubaasi. Sellega saime suhteliselt hästi hakkama, säilitades eelkõige tänu kogutud rahalistele reservidele oma turupositsiooni Balti suurima ehitusettevõttena.

Paraku ei saa rahul olla ettevõtte ärilise poolega selles mõttes, et ehitustegevuse madal kasumlikkuse tase ei taga piisavalt atraktiivset kapitali tootlust. Seega ehitusvaldkond tervikuna ei arene, kuna puudub motivatsioon ehitusvaldkonna arendamisse investeerida. Üheks põhjuseks on ehitusturu üldine olukord, kus tellijad, sh riiklikud, keskenduvad ainult kõige odavamale hinnale, mis ei taga aga tihtipeale soovitud lõpptulemust. Kuna ehitus on keeruline tegevusvaldkond, kus oluline on professionaalne koostöö kõigi osapoolte vahel, pole ka normaalne olukord, kus enamik riskidest jääb ehitaja kanda.

Viimaste kolme aasta jooksul oleme tunduvalt vähendanud elamuarenduse mahtu, lähtudes turusituatsioonist. Sel aastal oleme ettevaatlikult hakanud taas arendusprojekte käivitama. Suurima osa tegevusest moodustab praegu inseneri- ja infrastruktuuriobjektide ehitus, mida 10 aastat tagasi sisuliselt polnudki. Lähiajal on meil plaanides kesksel kohal kasumlikkuse parandamine ja likviidsuspositsiooni tugevdamine. Meie eesmärk ei ole olla suurima käibega ettevõte, vaid tegutseda kasumlikult. Nii et sel aastal on olnud fookuses ka kulude vähendamine neis valdkondades ja riikides, kus käibemahud ei taga kasumlikku tegevust.


ETTEVÕTTEST:
Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. 1997. aastast on ettevõtte aktsiad noteeritud Tallinna börsil. Möödunud aasta lõpu seisuga andsid kontserni ettevõtted tööd enam kui 900 inimesele. Ettevõtte 2011. aasta müügitulu oli 219,3 miljonit eurot. Tänane valdusettevõte Merko Ehitus hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merksi, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statybat ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. Ehitusettevõtetele on omistatud rahvusvahelised kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja tööohutuse sertifikaadid ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001.


 

Esplan OÜ

Konkurentsivõimelisim arhitektuuri- ja projekteerimisettevõte 2012

 

Esplan OÜ tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  243
Müügitulu muutus (2010=100) 336%
Puhaskasum  41
Puhaskasumi muutus (2010=100) 518,3%
Omakapitali tootlikkus  106,5%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  30
Investeeringud 11
Koht üldtabelis 196


Priit Pääsoon arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan juhataja

Priit Pääsoon: edu toob kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud meeskond

Priit Pääso sõnul hindavad inimesed head arhitektuuri, kuid ei oska näha seal taga inseneride suurt tööd. Oma büroo edu võtmeks peab ta töö kvaliteeti, töötajate pidevat koolitamist ning motiveerimist ja häid kliendisuhteid.

Pika tegutsemisaja jooksul omandatud märkimisväärne erialane kogemus on kindlustanud Esplanile usaldusväärsed suhted partneritega. Ettevõte toimib ladusalt ja kriisijärgselt kasvas möödunud aasta müügitulu 3,5 korda – seega pole hetkel nurisemiseks põhjust. Rahul saab eelkõige olla oma professionaalsete töötajatega ja heade klientidega.

Ehituslik projekteerimine koosneb kahest peamisest komponendist: arhitektuurist ja insener-tehnilistest lahendustest. Tihti ei ole inimesed kursis projekteerimise mõistega – arvatakse, et arhitektuurne lahendus ongi kogu projekteerimine, ega osata väärtustada inseneride panust.

Projekteerimisturg on Eestis suhteliselt killustunud ja lõpuni korrastumata, kõikumine hindades ja kvaliteedis võib olla üsna suur. Korralikku teenust ei saa pakkuda odavalt, töö on väga vastutusrikas ja nõuab suuri kogemusi. Enamik tellijaid saab õnneks aru, et head projekteerimist ei saa odavalt ja kiirelt, täna ollakse juba nõus kvaliteedi eest maksma. Kui rääkida arhitektuurilistest ja projekteerimise trendidest, siis need on jätkuvalt energiasäästlikud lahendused.

Konkurentsis püsimiseks lihvib Esplan jätkuvalt firma organisatoorset poolt ning tegeleb tööde kvaliteedi tõstmisega, mis tähendab pidevat töötajate koolitamist nii Eestis kui mujal, ning uute tööks vajalike programmide ja vahendite sisseostmist. Oluline roll on kliendisuhetel. Kuna projekteerimise puhul on tegemist areneva protsessiga, siis paljud väärtuslikud mõtted sünnivadki just hea koostöö käigus.

Ettevõtte lähiajaplaanid on suures osas seotud ehitussektori käitumisega, kus näeme ette mõõdukat kasvu. Hetkel on fookus seatud ainult Eesti turule, kuna siin saab garanteerida kvaliteedi. Uute sihtturgude tundmaõppimine on väga ajamahukas, sisenemiseks on mõistlikum üles osta mõni kohalik ettevõte.


ETTEVÕTTEST:
Esplan OÜ on loodud 1987. aastal Eesti Maaehitusprojekti juures Eesti ja Soome ühisettevõttena. Eesti taasiseseisvumise järel said omanikeks Maaehitusprojekti juhtfiguurid. Firma teeb mahulist peaprojekteerimist, sealhulgas arhitektuuri, läbi aegade on ettevõttes töötanud mitmed nimekad arhitektid.

Täna on ettevõttega seotud ligi 20 spetsialisti, keskmine tööstaaž on 22 aastat. Kui panna ritta kõik ehitised ja rajatised, mida Esplan 25 aasta jooksul on projekteerinud, saaks kokku ühe korralikult toimiva linna.


 

Riigimetsa Majandamise Keskus

Konkurentsivõimelisim põllu- ja metsamajandusettevõte 2012

 

Riigimetsa Majandamise Keskuse tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  137 038
Müügitulu muutus (2010=100) 117,9%
Puhaskasum  31 993
Puhaskasumi muutus (2010=100) 119,8%
Omakapitali tootlikkus  3,0%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 164
Investeeringud 10 164
Koht üldtabelis 6



Aigar Kallas: mets peab säilima ka tulevastele põlvedele

RMK istutab metsa praegu rohkem kui eales varem ning tegeleb ka järjest suuremas mahus metsahooldusega, et tulevikus oleks oodata eriti kvaliteetset puitu. Juhatuse esimees Aigar Kallas loodab, et RMK strateegiad aitavad Eestis puidukasutust veelgi enam laiendada.

RMK tootmismahud on alates 2008. aastast kasvanud poolteist korda, mis peegeldub ka nii käibe- kui ka kasuminumbrite muutuses. Tootmismahtu on kasvatatud vaatamata sellele, et turud on kogu selle perioodi vältel olnud pidevas muutumises ja stabiilset müügitulemust on õnnestunud saavutada vaid valitud kaubagruppide puhul. Samas oleme suutnud investeerida tootmise laiendamisse ja taganud sellega ettevõtte pikaajaliste kohustuste täitmise – mets peab säilima ka tulevastele põlvkondadele.

Rahul võib olla eelkõige sellega, et oma põhitegevuses, metsa kasvatamises, oleme tubli sammu edasi astunud. Istutame metsa rohkem kui kunagi varem, ka metsa hooldamiseks tehtavate raiete maht on läbi aegade suurim. See annab kindluse, et riigimetsas tulevikus raiutav puit on märksa kvaliteetsem kui see, mida praegu metsast välja toome.

Süvenev konkurents puiduturul nõuab kulude kokkutõmbamist ning parim viis selleks on täpne ja õigeaegne kauba toimetamine kliendini. Seetõttu tuleb meil senisest paremini korraldada tootmise planeerimist, mis omakorda algab juba meie käsutuses oleva metsaressursi hindamisest.

Viimaste aastate suuremad muudatused olemegi teinud tootmise korraldamises – väiksema inimeste arvuga teeme rohkem. Ühtlasi püüame tagada paremat teenindust, kuna kliendil on vaid üks RMK töötaja, kes tema teenindamise eest vastutab. Siiski oleme püüdnud ka veidi oma tootevalikut suurendada, näiteks toonud turule energia tootmiseks kasutatava hakke. Samas on sellised tootegrupid nagu kasvava metsa müük ja lankidelt mahalangenud puude kogumine oluliselt suurendanud inimeste võimalusi endale soodsamalt küttepuitu varuda.

Lähiaja plaanide hulka kuulub metsateede ja -kuivendussüsteemide suuremahuline rekonstrueerimine. Nõukogude aja lõpus rajatud teede- ja kraavivõrk on aja jooksul amortiseerunud ning vajab korrastamist, vastasel juhul tuleb seni tehtud ulatuslikud metsauuendus- ja hooldustööd korstnasse kirjutada.

Metsamajandus on igal ajal olnud stabiilsusele ja kindlale mahule orienteeritud äri. Viimased aastad on siiski tõestanud, et ka selles valdkonnas kehtivad samad põhimõtted nagu mujalgi. Klient peab saama täpselt selle kauba ja täpselt sellisel ajal, nagu tal tarvis on. Ka metsamaterjalide tootjad peavad sellega arvestama ja oma tootmise selle võrra paindlikumaks muutma. Viimaste aastate suurimateks võitudeks on investeeringud vineeritööstusesse (UPM Kymmene tehase laiendus Otepääl ja hiljutine Kohila vineerivabriku ost Euroopa suurima kasevineeri tootja Latvijas Finerise poolt) ja tselluloositööstusesse (Horizon Pulp and Paper tehase moderniseerimine Kehras).

Madalakvaliteedilise puidu kasutamisvõimaluste laiendamine energeetikas on samuti viimastel aastatel jõudsasti edenenud, aga siin on veel ruumi kasvuks küll. Loodame, et RMK puidumüügi strateegiad aitavad kohapealset puidukasutust veelgi laiendada!


ETTEVÕTTEST:
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Eestis on metsaga kaetud ligi pool maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit, millest umbes 40% kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab RMK. Enam kui 800 töötajaga RMK ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine, puidu müük, metsateede korrashoid ja tuleohu jälgimine. 1999. aastal loodud RMK on oma vormilt riigitulundusasutus, mis annab lepingute alusel töö mitmele tuhandele eestimaalasele. RMK koosseisu kuuluvad Elistvere loomapark, Sagadi metsakeskus, Tartu puukool ja 70% Eesti-Soome ühisettevõttest Eesti Metsataim.


 

Swedbank AS

Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2012

 

Swedbank AS tulemused 2011 (tuh kr/eur)
Müügitulu  311 900
Müügitulu muutus (2010=100) 99,9%
Puhaskasum  180 600
Puhaskasumi muutus (2010=100) 185,4%
Omakapitali tootlikkus  10,6%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  2260
Investeeringud 13 000
Koht üldtabelis 4


Priit Perens on Swedbank Eesti peadirektor

Priit Perens: Eesti inimene eelistab aina enam pangakontorile telefoni ja arvutit

Praegust majanduskeskkonda arvestades on Swedbankil hästi läinud: tulime edukalt masust läbi, ehkki kaotasime 2009. aastal poole 2008. aasta kasumist. Oleme säilitanud efektiivsuse ja saavutanud väga hea laenuportfelli kvaliteedi. Oleme rahul kasvanud efektiivsusega, eriti on paranenud klientide tagasiside jälgimine ja krediiditoodete vastutustundlik müük. Väga eesrindlik on Eestis olnud elektrooniliste kanalite areng ning klientide valmisolek uusi lahendusi kasutusele võtta – mobiilirakendused, mis Swedbank esimesena turule tõi, on enim eesti keeles allalaetud rakendused ning kasutajate hulk kasvab üha.

Eesti majandus on püsinud tugevana, seda usku kinnitavad ka meie tehtud investeeringud ja laenuotsused. Näiteks on Swedbank investeerinud Eesti ettevõtetesse ca 35 miljonit eurot, mis moodustab umbkaudu 6% meie valitsetavate pensionifondide varadest. Kokku oleme andnud 2011. aastal Eesti ettevõtetele laenu ning muid investeerimistooteid ligi pool miljardit eurot.

Mida saaksime veel paremini teha? Arendades ühelt poolt oma kaasaegseid teeninduskanaleid, ei tohi me kaotada silmist klassikalist klienditeenindust. Sõltumata tegelikest põhjustest peame tagama, et ka kaardimaksed hästi toimiksid. Kindlasti soovime tihendada infovahetust ka oma korporatiivklientidega – pangas on hulgaliselt ettevõtjate jaoks vajalikku ja olulist informatsiooni, ühtlasi suudame me seda analüüsida. Selle ajel avasime hiljaaegu ettevõtete infoportaali, et pakkuda täiendavat väärtust nii oma klientidele kui laiemale avalikkusele.

Oleme arendanud kliendi vajadusest lähtuvat vastutustundlikku müüki, nõustamiskeskkonda, samuti mobiilipanka ja rakendusi nutitelefonidele. Meil on hea meel, et kliendid on uued lahendused nii hästi vastu võtnud: juunis ületasid mobiilis tehtud maksed esmakordselt Swedbanki kontorites tehtud maksete hulga, mis tähendab ligi 47 000 mobiiliga tehtud makset.

Swedbanki toodete ning teenuste arendamise aluseks on klientide ettepanekud ja tagasiside.
Meie enda küsitlused näitavad, et kliendid ootavad väga personaalseid pakkumisi, mis toetuvad tervikpildile – see tähendab igapäevast asjaajamist pangaga, säästmist, laenamist. Üha enam eelistatakse kontorikülastuse asemel nõu saada kas telefonis või elektroonilisel teel.

Kliendid ootavad pangalt seda, et nende olukorda mõistetaks ja neid sellele vastavalt nõustataks. Hinnatakse mugavust ja paindlikkust, kuid eelkõige siiski professionaalset ja kliendi vajadustele vastavat lahendust. Pangad ei ole ammu enam pelgalt laenukontorid, vaid nad võtavad vastutuse majanduse stabiilsuse eest laiemalt. Uueks trendiks on kindlasti juba nimetatud mobiilipangandus ehk pangakontori kolimine taskusse.

Lähiajal plaanime klientide vajaduste põhjal pakkumisi edasi arendada ning suhelda kliendi ja panga jaoks õiges kanalis, tõstes internetikeskkonna müügi ja lepingusõlmimise aktiivsust. Soovime aidata klientidel uute lahendustega paremini kohaneda ja suunata neid julgemini uusi võimalusi kasutama.


ETTEVÕTTEST:
Swedbanki juured ulatuvad 1820. aastatel Rootsis tegutsenud hoiupankadeni. Kaubamärk ise sündis aga 2006. aastal Rootsi FöreningsSparbankeni ja meie kohaliku Hansapanga koostöös. Universaalpangana pakub Swedbank oma teenuseid eraisikutele ja ettevõtetele Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus. Pangal on Rootsis 317 kontorit ning Baltimaades üle 200, lisaks harukontorid Põhjamaades, USA-s, Hiinas, Venemaal ja Ukrainas. Swedbankil on 9,5 miljonit eraklienti ja 622 000 äriklienti.


 

Trustcorp OÜ

 Konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2012

 

Trustcorp OÜ tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  2133
Müügitulu muutus (2010=100) 68,2%
Puhaskasum  795
Puhaskasumi muutus (2010=100) 2228,9%
Omakapitali tootlikkus  39,7%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  427
Investeeringud 129
Koht üldtabelis 42


Eerik-Niiles Kross on Trustcorp OÜ juht

Eerik-Niiles Kross: majanduslik ebakindus pole tingimata halb asi

Trustcorp OÜ juhi Eerik-Niiles Krossi sõnul ei pruugi paljuräägitud ülemaailmne keeruline majandusseis olla konsultatsioonifirma jaoks sugugi kehv, kui viimaste aastate majanduslik püsitus käib kaasas poliitilise ebastabiilsusega.

Meie põhitegevuseks on kujunenud konsultatsiooniteenused strateegilise juhtimise ja kriisijuhtimise vallas. Konsultatsiooniteenust osutame valdavalt väljapoole Eestit, peamiselt Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Ameerika regiooni klientidele. Trustcorpi klient on rasketes oludes, tõsi, pigem küll poliitilistes või julgeolekuoludes tuge sooviv riik või liikumine. Kuivõrd viimaste aastate majanduslik volatiilsus käib enamasti kaasas poliitilise ebastabiilsusega, ei pruugi majanduslik ebakindlus olla meie äri jaoks otseselt ilmtingimata halb.

Oleks tore, kui Eesti ametlikud struktuurid ühest küljest kasutaksid enam erasektori võimalusi riigi tutvustamisel ja selle majandushuvide edendamisel ning samas ei häbeneks toetada Eesti ettevõtete eksporti ja välisturgudele sisenemise katseid ka otseste poliitliste vahenditega. Seda teevad kõik mulle teadaolevad ekspordiambitsiooniga riigid.

Trustcorpi teenus on nii spetsiifiline, et konkurentsi mõttes oleme tegelikult globaalsel turul ja Eestis sisuliselt kellegagi ei konkureeri. Konsultatsiooniteenuste järele on jätkuvalt väga suur nõudlus, eriti Lõuna-Kaukaasia, Balkani ja ka Kesk-Ameerika regioonis. Tegemist on arenevate regioonidega, kus olukordade lahendamine ja reformide läbiviimine nõuab kogemustega ekspertide abi.

Meie peamine tulevikuplaan on kliendiportfelli suurendamine ja jätkuvalt kvaliteetse teenuse pakkumine oma klientidele. Selleks et ennast veelgi paremini kohandada turul toimuvate protsessidega, püüame keskenduda senisest rohkem oma tegevuse tugevatele külgedele, nagu paindlikkus, kiire reageerimine, professionaalsus ja tõhusus.


ETTEVÕTTEST:
2001. aastal asutatud Trustcorp OÜ on edukas kohalik konsultatsiooniettevõte, mis tegeleb Eesti kogemusele tuginedes vabadusele pürgivate riikide ja valitsuste ning teiste firmade nõustamisega. Trustcorpi tegevus on suunatud peamiselt väljapoole Eestit, klientide hulka kuuluvad lisaks riiklikele institutsioonidele ka näiteks laevanduse ja energiatööstuse ettevõtted.

Täna töötab Trustcorp OÜ-s viis inimest, kuid lepingulise koostöö alusel kaasatakse konsultatsioonitöösse mitmeid oma ala eksperte. Trustcorpi kliendid hindavad usaldusväärsust, isiklikku lähenemist ja professionaalsust, mistõttu peab ettevõte õigeks mitte reklaamida end oma klientide kaudu.


 

Norpe Eesti OÜ

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2012

 

Norpe Eesti OÜ tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  2190
Müügitulu muutus (2010=100) 73,3%
Puhaskasum  67
Puhaskasumi muutus (2010=100) 20 133,5%
Omakapitali tootlikkus  16,8%
Tootlikkus 1 töötaja kohta  1095
Koht üldtabelis 35


Tiit Toomsalu on Norpe Eesti OÜ tegevdirektor

Tiit Toomsalu: lähituleviku võtmesõnaks kujuneb energiasääst ja toote elutsükli madalaim hind.

Tiit Toomsalu sõnul on rahulolu eksitav tunne, mis toob kaasa rutiini igapäevases töös. Alati peab seadma uusi eesmärke, mille poole püüelda. Siiski võib tema sõnul hetkel rahul olla kogu kontserni uue strateegia (2012–2015) ülesehituse ja elluviimisega, mille üheks lüliks on ka Norpe Eesti.

Oleme praegustes majandusoludes väga edukalt hakkama saanud – selle on taganud pikaajalised koostööpartnerlikud suhted suurte ja edukate kaubanduskettidega. Suured kaubandusketid on investeerinud aastati erinevalt, kuid siiski on toimunud stabiilne ning positiivne areng meie kaubandusturul, mille osaliseks on olnud ka Norpe Eesti oma klientide kaudu.

Norpe lähiaastate strateegia näeb ette meie tootebrändi positsiooni tugevdamist nii kogu Euroopas kui ka Baltimaades. Eesti seisukohalt võime rahul olla sellega, et kogu meie majandusareng on vaatamata Euroopa Liidus toimuvale olnud siiski suhteliselt stabiilne. Kui areneb majandus, suureneb ka tarbimine. See omakorda on oluline alus selleks, et kliendid saaks oma ärisse investeerida.

Viimaste aastate jooksul on Norpe leidnud võimalusi oma toodete omahinna alandamiseks vaatamata maailmaturul toimuvatele tooraine hinnakõikumistele. Samas oleme säilitanud Norpe brändi teada-tuntud kvaliteedi ning investeerinud palju tootearendusse. Võtmesõnadeks on siin toote elutsükli madalaim hind, konkreetselt mõõdetav tulu klientidele meie toodete kasutamisel ja kliendikeskne tootearendus. Väga tähtsaks osaks tootearendusel on ka järjest keskkonnasõbralikumate materjalide ja külmaainete kasutamine, koostöös oma suurklientidega alustasime neid protsesse mullu ka Eestis.

Oleme viimaste aastate jooksul tõusnud Eestis oma tootesegmendis kindlaks turuliidriks ja seega on lähiaastate eesmärgiks mitte ainult turuosa säilitamine, vaid ka selle suurendamine. Lähitulevikus on võtmesõnaks energiasääst, seega pöörame suurt tähelepanu kompleksprojektides just selle saavutamise meetoditele.

Eesmärgiks on ka Nopre brändi ühe osa Plug-In-seadmete turuosa suurendamine Eestis. Selle tooterühma tugevaks küljeks ja müügiargumendiks on toodete kõrge kvaliteet ja suur kogemus Skandinaavia turul toiduainetetööstuse brändide müümisel.

Tänu kontsernis töötamisele teeme ka selliseid projekte, mille lepingud on sõlmitud rahvusvahelisel tasemel, aga müük toimub Eestis, luues lisaväärtust kogu meie majandusele. Areneme ja kasvame koos rahvusvaheliste ja kodumaiste võtmeklientidega. Plaanime suurendada Eestis pakutavate toodete ja teenuste hulka, et anda klientidele koos toodete ja teenuste müügiga ka lisaväärtust nende käibe ja kasumi kasvatamiseks.


ETTEVÕTTEST:
Norpe on üks vanimaid külmseadmete valmistajaid Euroopas , kes alustas oma tegevust 1953. aastal Soomes Porvoos. Eesti turul alustasime 1993. aastal Norpe OY Eesti esindusena, jätkates alates 1997. aastast Norpe OY tütarettevõttena. Ettevõtte tugevaks küljeks on lai külmseadmete valik, mida pakutakse nii väikekauplustele kui hüpermarketitele. Viimaste aastate jooksul on Norpe teinud mahukaid investeeringuid EN nõuetele vastavatesse testlaboritesse ning igat külmseadme kvaliteeti testitakse enne tehasest väljastamist.

Bränditoodete turust on välja kasvanud Norpe toodangu üks eriharusid. Viimastel aastatel on Norpe varustanud paljusid tootjafirmasid eri Euroopa maades bränditoodete müügiks vajalike külmseadmetega.


 

Santa Monica Networks Group OÜ

Mitmekülgselt konkurentsivõimelisim ettevõte 2012

 

Justas Dargužas on SMN Grupi juhatuse esimees

Justas Dargužas: põhitegevusele keskendumine tasub alati ära

SMN Grupi juhatuse esimehe Justas Dargužase hinnangul tuleb keerulistel aegadel keskenduda esmajärjekorras põhitegevusele, sest see näitab ettevõtte tugevust nii töötajatele kui ka klientidele. Arenemine ja laienemine tulevad kasuks alles siis, kui kõik sammud on väga hästi läbi mõeldud.

SMN Grupi fookuseks on alati olnud kliendi aitamine, et ehitada usaldusväärne, töökindel ning turvaline IT-lahendus. Rasketel aegadel toonitasime, et eelkõige tuleb tähelepanu pöörata põhitegevusele – just see strateegia aitas meil keskenduda valdkondadele, milles oleme kõige edukamad. Selline käitumine ei aidanud grupil mitte ainult võita turgu kõigis neljas riigis, vaid suurendada ka kasvu.

Üks otsustest, mille me masu ajal ehk 2008. aastal vastu võtsime, oli arendada SMN Grupi oma teenuste valikut. Läbi raskuste alustasime hooldusteenuste pakkumise projektiga, mis tänaseks kasvab jõudsalt iga aastaga – parim tõestus sellele on Prime Investmenti aastaraport meie IT-teenuste kohta.

Lisaks märkasime nõudlust koolitusteenuste järele ning otsustasime eelmisel aastal hakata pakkuma esialgu Soome turul infovõrgustike ja turvasüsteemide koolituste teenust.

SMN Grupp on esindatud neljas riigis: Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Tänu vahenditele ja oskustele spetsiifilises valdkonnas ühes riigis on grupil võimalik sama edu korrata ka teistes. Seega on lähimas tulevikus eesmärk korrata SMN Finland SantaCare Trainingu teenuste edukust ka Balti riikides, potentsiaali on näha juba praegu.

SMN Grupp jälgib hoolikat turutrende ning analüüsib neid. Pärast väga detailset analüüsi otsustasime hakata pakkuma ka andmekeskuste lahendusi, nii et klient saab tervikliku infrastruktuuripaketi, alustades serverite ja andmesalvestustega ning lõpetades võrkude ning turvasüsteemidega.

SMNi üks olulisemaid eesmärke ongi andmekeskuste äri arendamine kõigis neljas riigis. Viimastel aastatel tegelesid paljud meie kliendid oma ettevõtte süsteemide ja infrastruktuuri juurutamisega. Tänaseks on ilmne, et aina enam püüavad nad olemasolevatest IT-süsteemidest välja võtta maksimumi ega keskendu pelgalt baaslahendustele. See valdkond nõuab aga väga suurt teadmistepagasit IT-süsteemide, infovahetuse ning turvalisuse vallas ning parimaks partneriks kliendile on vaid see ettevõte, kes on järjepidev ning investeerib teadmiste uuendamisse ning oskuste lihvimisse.

Kui mainida veel trende, siis üks kasvav valdkond on näiteks audio-videokonverentsid. Vajadus nende järele ei tulene mitte igaks-juhuks-olgu-olemas mentaliteedist, vaid pigem pidevast majanduslikust survest kärpida kulusid reisimiste arvelt, hoida kokku aega ja tõsta efektiivsust.


ETTEVÕTTEST:
Santa Monica Networks sai alguse 1989. aastal Soomest. Kolm aastat hiljem laiendati oma tegevust Eestisse ning 1999 moodustati Santa Monica Software’i ja Rootsi firma Salcom Communicationsi ühinemisel ettevõte Cygate Grupp. 2003. aasta alguses eraldati Eesti ja Leedu tütarettevõtted MBO tulemusena iseseisvaks äriüksuseks ning asutati tütarfirma Lätis. Santa Monica Networks AS moodustab koos Läti firmaga Santa Monica Networks SIA, Leedu firmaga Santa Monica Networks UAB ja Soome firmaga Santa Monica Networks OY ühtse kontserni.

Ettevõte on keskendunud ennekõike võrgu-, turvalahenduste ja andmekeskuste täislahenduste ja tugiteenuste pakkumisele. Klientideks on finantsasutused, riigiasutused, suurfirmad ja eraettevõtted ning partneriteks maailma juhtivad tehnoloogiafirmad.