Baltic Agro AS

Konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte 2016

Viljakaupleja superaasta

Peamiselt teraviljakaubandusega tegelevale Baltic Agrole osutus 2015. aasta pööraselt edukaks – firma 20. sünnipäeva aastal kasvasid nii käive kui ka kasum hüppeliselt. Ilmataat oli armuline ning Eesti teraviljakasvatajad tegid tublit tööd.

Euroopa ühe suurima ühistu Danish Agro kontserni kuuluv Baltic Agro ajab peamiselt viljaäri, kuid müüb põllumeestele ka taimekaitsevahendeid, väetisi ning seemnevilja, loomasööta ja tarvikuid, põllumajandusteenuseid (sõnnikuvedu, silokoristus, vaalutamine, viljakülv, lupjamine jne), määrdeaineid ning kütust ning isegi John Deere’i traktoreid.

Pakutakse peaaegu kõike, mida põllumees võiks põldudel või aitades vajada.

Suurima osa käibest – ligi poole – andis ettevõttele 2015. aastal siiski teraviljakaubandus. Baltic Agro ostab talunikelt saagi ning müüb selle edasi.

Ettevõtte tegevjuht Ants Puusta ütleb, et selles äris sõltub vilja kvaliteet ja kogus ilmataadi soosingust, kuid Baltic Agro töötajate tublidusest sõltub kokkuostetava vilja maht ning müügitulemus. Viimane on omakorda sõltuvuses arengutest maailmaturul.

Vili on börsikaup, nagu ka näiteks nafta ja elekter.

„Alles kevadel oli viljatonni hind 160 euro kandis, nüüd on 120 eurot. Kui meil on 100 000 tonni vilja ja selle ühe tonni hind kõigub börsil mõne kuuga 40 euro ulatuses, siis võite ette kujutada, kuidas see meie käibe suurust mõjutab. Samuti käib üles-alla saagikus: kui mullu toodeti Eestis teravilja kokku rekordilised 1,8 miljonit tonni, siis tänavu toodetakse võib-olla vaid 1,1–1,2 miljonit tonni. Meie inimesed tulevad samamoodi hommikul tööle, pingutavad kogu jõust, aga möödunud aasta käivet me tänavu lihtsalt ei saavuta – nii palju määrab meie äris vilja hind ja kogus,“ selgitab Puusta.

Vilja kokkuostjatest on Baltic Agro Eesti suurimaid ja tuntumaid tegijaid, kelle salvedest käib läbi kuni pool Eestis kasvatatavast teraviljast ning üle poole rapsist. Rapsiga on ettevõttel erisuhe, sest Baltic Agro tütarfirmale Scanola Baltic kuulub rapsiõli ja rapsikooki valmistav tehas Jõgevamaal (varem tuntud Weroli nime all).

Baltic Agro turuosa viljaäris on viimastel aastatel püsinud stabiilne – ettevõte kasvab (ja kahaneb) koos turuga. Et Eestis tarbitakse aastas teravilja umbes 600 000 tonni, müüakse ülejäänud saak Baltic Agro abil Eestist Muuga ja Sillamäe sadamate kaudu välja.

Kuna maailmaturu hind kõigub üles-alla ja muutub praktiliselt iga tund, võidab viljavahenduses see, kes fikseerib kauba ostu- või müügihinna õigel ajal õigel tasemel.

Vilja tarneahelas elab mitu lüli: tootjad, kokkuostjad, maaklerid jne. Baltic Agro ostab vilja otse tootjalt, kuid müüb selle suurte partiidena – laevatäitena – maaklerite kaudu edasi lõppostjatele või teistele vahendajatele. Eesti vili jõuab nõnda kuhu iganes.

Siinne saak – piisk meres – lahustub suurde maailma viljaärikatlasse. Ning siinsetelt põldudelt pärit saagi edasist teekonda kellegi toidulauale teab Baltic Agro sama vähe kui just Olerexis tankinud autojuht oma masina kütuses kasutatava nafta puurtorni asukohta.

„Meie müüdud vili laaditakse sadamas laevale ja sageli me ei teagi, kuhu laev sõidab. Võime vaid aimata, et oder jõuab Saudi Araabiasse ning nisu Aafrikasse. Sihtkohad on iga kord erinevad,“ räägib Puusta.

Ükskõik kas vilja tuleb Eestist miljon tonni või kaks miljonit tonni – Baltic Agro peab hoidma kogu oma logistilise ahela paindlikuna. Vilja veavad ja aitavad ladustada koostööpartnerid. Heal aastal on töömaht suurem kui kehvematel.

Viljaterminal Muugal mahutab 300 000 tonni vilja nii heal kui halval aastal – heal aastal peab seal oleva kauba lihtsalt kiiremini ära müüma.

Hind ega saagikus pole kuidagi Baltic Agro kontrolli all. Headel vilja-aastatel elavad kõik turuosalised kui või sees. Kehvematel aastatel pääseb maksvusele see, kes on kogenum ja oskab paremini majandada.

Baltic Agro konkurentsieelisena näeb Puusta ettevõtte meeskonda ning kliendisuhtlust.

„Meie inimesed on hingega asja kallal ning nende töövõime on väga suur,“ kiidab ta.

Just praegu, sügisel, koristatakse viljasaaki ning ettevõtte kontoris käib eriti vilgas töö.

Ettevõte on 20 tegevusaastaga võitnud põllumeeste usalduse, mis pole olnud kerge.

Vilja ostab ettevõte ikkagi võimalikult soodsalt ja müüb edasi võimalikult kallilt – nagu äris ikka.

Kuid Baltic Agro peab oma lubadustest kinni (isegi kui on vilja hinna enda jaoks valesti fikseerinud) ning tuleb põllumeestele mitmes mõttes sammu vastu.

Näiteks kehvema kvaliteediga saaki ei lükata tuima näoga tagasi, vaid üritatakse ka sellele leida ostja. Sest põllumehel endal pole viljakoormaga midagi teha. Kui vili on kehv ja jääks talle kätte, tähendaks see justkui palgapäeval ilma palgata jäämist.

Puusta sõnul seisneb kogu tööhasart viljaäri tõusude ja mõõnadega kohandumises. Õiges prognoosimises ja ajastuses, millal põllumeeste või maakleritega diile teha. Parima lahenduse leidmises nii Baltic Agrole kui ka teraviljakasvatajatele.

Kes nende muutujatega õigesti arvestab, saab bingovõidu.

„Kui igal aastal toodetaks Eestis 1,8 miljonit tonni vilja, oleks see igav: kõik teaksid täpselt, millal ja kui palju keegi saaki koristab. Suured mahu- ja hinnakõikumised loovad aga meie inimestele uusi väljakutseid. Kuna kogused on suured ning hind prognoosimatu, siis kümne euroga möödapanek võib meie jaoks tähendada, et miljon on taskust läinud!“

Spekuleerimisega Baltic Agro Puusta kinnitusel siiski ei tegele, tarbetult suuri riske ei võta. Pigem mängib kindla peale.

Põllumehe elu on tehtud nii mugavaks, et ta saab firmalt iga päev SMSi vilja hinnaga ning saab oma saagi jaoks ka SMSi teel hinna fikseerida, isegi kui saak on alles põllul.

Artikli autor: Toivo Tänavsuu