Eesti Telekom AS

Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte 2015

Telekom purjetab mobiilse interneti kasvu tuules

Eesti Telekom jätab oma kauni vaatega valge peakontoriga peatselt hüvasti. Lasnamäe nõlvalt kolitakse 2017. aastal Mustamäe tee algusesse. Sinna koondatakse kõik telekomifirma üle Tallinna asunud harukontorid.

Eesti Telekomi juht Valdo Kalm ütleb, et natuke on kahju, aga nüüd lõpeb vähemasti ära iga päev eri majade vahet kärutamine. “Kui me vestluse lõpetame, sõidan kohe näiteks meie Endla tänava majja,” naeratas Kalm.

Telekomi viimase aasta majandustulemused olid natuke paremad kui aasta varem. Ettevõtte äritulud kerkisid 307 miljoni euroni, kasum ületas 40 miljonit eurot. Käibekasv oli imeväike, kasum kukkus sama vähe.

Peamiselt suurenes klientide huvi andmeside ja mobiilse interneti vastu. Samuti kasvas lairibaühenduste arv. Teiseks suurenes IT-äri, kus kasvasid nii seadmemajutus kui ka IT- ja andmesideteenused. Mobiilne internet kogus populaarsust – maht kasvas aastaga 41 protsenti! Seejuures peaaegu pool kundedest on valinud 4G interneti.

Mobiilse interneti kasutajate arv kasvas aastaga 37 000 võrra. Mobiilside klientide arv ulatus eelmise aasta lõpuks kokku 873 000ni.

Kui välisfirmadele heidetakse ette kasumi maksuvabalt Eestist välja viimist, siis Eesti Telekomi ärge süüdistage: viimastel aastatel on ettevõte maksnud igal aastal üle 40 miljoni euro dividende. Firma toidab riigikassat kenasti.

Staažikas telekomlane Valdo Kalm on ettevõtte käekäiguga rahul. Noore mehena läks Kalm 1986. aastal sidevõrkudesse tööle. Tollases Nõukogude Liidus oli just alanud glasnost, oli toimunud Tšernobõli tuumakatastroof ja oli hakatud piirama viinajoomist. Noor tehnik käis korterist korterisse ja püüdis telefoniühendusi püsti hoida.

“Mäletan, et Nõmmel olid mõned sidekaablid veel esimese Eesti vabariigi aegsed,” meenutab Kalm. Telefoni saamise järjekord ulatus mitmekümne aastani ja arvuteid või internetti ei osatud uneski näha. Eesti-sisese kaugekõne pidi tellima telefonijaama operaatorilt.

Eesti iseseisvus uuesti ja riik erastas Eesti Telefoni. Kalmu arvates oli see üks väga õige ja julge otsus. Enamusosalus jäi riigile, 49 protsenti müüdi Teliale ja Sonerale, kes olid siis veel eraldi firmad. Omanikud otsustasid asuda kohe jõuliselt investeerima. Kogu tehnika oli ajast ja arust. “Meil ei olnud siin praktiliselt mitte midagi kaasaegset. Alustasime sisuliselt nullist,” ütleb Kalm.

Areng toimus väga tormiliselt. Ühena esimestest Eestis sai Kalm endale juba tänapäevaste taskutelefonidega sarnaneva telefoni. “Päris kohver ei olnud, hädapärast mahtus ikka tasku, kuigi venitas mantlivoodri välja,” naerab Kalm.

1990ndatel alguse saanud seadmetesse, tehnikasse ja töötajatesse investeerimine tasus end ära ja on jätkunud senini. Suur muutus leidis aset ühes telefonituru avanemise ja nn numbriliikuvusega. Senine monopol läks vabaturule ja hoidis seal oma liidripositsiooni. Areng on jätkunud: nüüd on Kalm saanud endale esimese iPhone’i. Enne kasutas ta vana Nokiat. “Meie eesmärk on olla igas tegevusvaldkonnas liidrid,” ütleb Telekomi juht. “Tugeva
konkurentsi tingimustes peab selleks iga päev pingutama.”

Ilmneb, et Eesti Telekomi juhtkond on võrdõiguslikkuse voliniku unistuste kooslus.  Tippjuhtkonnas on kümme inimest, kusjuures naisi ja mehi täpselt pooleks. Kalm ise komplekteeris nii. Otsis oma ala parimaid asjatundjaid. “Nimetaksin meid võistkonnaks, kus on igalühel oma roll ja mina olen kõigest üks võistkonna liige paljude seas. On täiesti selge, et juht ei tee üksinda mitte midagi,” teab Kalm.

Ta ise on lõpetanud toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis automaatika eriala. Sel ajal, vene aja lõpus, ei olnud Eestis võimalik kusagil sidet õppida, mistõttu valis tehnik Kalm kõige lähedasema eriala oma tollasele palgatööle.