Interstudio OÜ

Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2015
Aasta Ettevõte 2015 nominent


Interstudio OÜ tulemused 2014

Käive (mln €) 1,3
Ärikasum (mln €) 0,08
Tööjõukulud
(mln €) 0,18
Töötajate arv 6
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (€) 43 000


 

“Naised lihtsalt on tublimad kui mehed”

Kümme aastat siseviimistlusäris tegutsenud firmas Interstudio on kaks eriti ägedat asja: mõnus perekondlik õhkkond ja naiselikult tark ärivaist. Neile kahele ei hakka peale ühegi majanduskriisi hammas.

Interstudio siseviimistlussalong Tallinnas Pärnu maanteel. Siit üle tee töötab mupo peakontor. Salongis on hunnikute viisi keraamilisi plaate ning mingi seletamatult rutiinivaba ja kodune õhustik. Sinna kanti on aastatega kobarasse kolinud kõik vähegi tõsiseltvõetavad siseviimistlusärid – keegi ei oska sellele fenomenile mingit loogilist seletust pakkuda. Aga kundedel on hea mugav kõik salongid ühe raksuga läbi käia.

Interstudio tegevjuht ja osanik Piret Guss on figureerinud plaadiäris juba 16 aastat. Alguses oli ta vaid palgatööline, hiljem veensid kolleegid teda vee peale astuma ja uue konkureeriva äri looma. Hiljuti söödigi Interstudios 10. sünnipäeva torti. Guss räägib, et enne ettevõtlusesse sukeldumist oli tal itaallasest ülemus. Mingeid takistusi oma äri asutamiseks too mees oma alluvatele ei teinud. Ta hoopis julgustas, öeldes: ettevõtlus on raske töö – kes tahab proovida, andku minna.

Guss ja tema kolleegid andsidki julge hundi kombel “minna”. Eesmärgiks seati pakkuda projektimüügi korras omanäolisi, isikupäraseid ja põneva disainiga siseviimistlusmaterjale.

Neid transporditakse Tallinnasse veoautodega otse loovlahenduste sünnimaa Itaalia tehastest. “Koostöö itaallastega nõuab tugevat närvi. Üllatusi tuleb hommikust õhtuni. Ühte olen õppinud: kahte küsimust ei tohi ühes meilis kunagi saata. Ikka ükshaaval,” muigab krapsakalt firma tüüri hoidev Guss. Reeglina leiavad Interstudiosse tee kunded, kes jäävad tavalistes ehitusmarketites isikupärase kodu kujundamisel hätta. Sisearhitektid ja -kujundajad näitavad neile siis kätte Interstudio ukse.

Aga ärge nüüd arvake, et firma avar ja valgusküllane müügisalong on mingi rikaste butiik, mille ees pargivad Bentleyd. Ei. Kui “keskmine klient” ostab keraamilist plaati hinnaga 40–70 eurot ruutmeeter, siis Interstudiost saab Gussi kinnitusel ka 10eurose ruutmeetrihinnaga “väga super lahenduse”. Tõsi, salongis ilutsevad käsitööna valminud mosaiikplaadid maksavad ruutmeetri järgi arvestades tõesti üle 1000 euro.

“Inimestel on oma maitse välja kujunenud ja nad julgevad seda ellu viia. Tuleb arvestada, et inimene ju elab oma kodus – see peab olema talle meeldiv ja kaunis,” räägib Guss. Interstudios kollektiivis teevad kõik kõike. Ärge imestage, kui näete sisse astudes tegevjuhti mopiga müügisaali põrandaid puhastamas.

Enamik firma töötajatest on naised. Guss tõdeb, et õrnema soo esindajad on lihtsalt meestest tublimad ja kohusetundlikumad. Ilumeelest ja stiilitunnetusest rääkimata. Kui tarvis, sorteerivad needsamad Interstudio naised laos tolmuseid plaate ning tõstavad aluseid ümber. “Jah, jõusaal on meil siin täiesti olemas!” ütleb Guss.

Siseviimistlejate ookeanis on Interstudio numbriliselt mikroskoopiline tegija. Eelmisel aastal müüs firma umbes 58 000 ruutmeetrit plaate. Aastakäive kõigub miljoni euro kandis.

Silma hakatakse sellega, et müügil on “natuke midagi teistsugust” või eksklusiivsemat. “Üritame pakkuda huvitavat toodet. Midagi, mida teistel pole,” ütleb Guss. “Me ei taha tavalist halli plaati pakkuda, vaid et see oleks mingi väikese omapäraga.”

Sortiment on aastatega läinud laiemaks. Kui alustati pelgalt keraamiliste plaatidega, siis nüüd müüakse ka põrandakatteid, fassaade, sanitaartehnikat, vannitoa mööblit ja akustilisi seinapaneele.

Põranda või fassaadi on Interstudiolt saanud terve rida tuntud kliente: rahvusarhiiv, Tallinna lennujaam, Hedon Spa, hotell Palace, Tallinna loomaaia loomekeskus, MyFitness, Sportland, Tallinna Kaubamaja naiste kingamaailm jt.
Mitu põnevat kundet on veel soolas, kuid neist siis juba mõnes järgmises artiklis.

Teed näitab Interstudio Eestis uudsete kangasfassaadimaterjalidega – maja välissein, millele saad printida, mida vaid soovid. Üks selline paigaldati näiteks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogule. Tõsi, Interstudio teostas selle projekti eeltöö, kuid ehitaja valis paigalduse ja materjali hoopis konkurendilt – ikka tuleb Eesti ehitusturul ette selliseid nördimapanevaid üllatusi.

“Fassaadid on meie suur unistus – just sellised, mitte igapäevased fassaadid, vaid huvitava disainiga, erilised,” visioneerib Guss. Tarnijate suunal keskendutakse viiele Itaalia tehasele, millest “kindlaimaks lipulaevaks” nimetab Guss firmat Mutina. Kui selle, maailma ühe suurema trendilooja keraamiliste plaatide kollektsioone sirvida, kangastub silme ees pilt glamuursest Itaalia moešõust. Vaatad ja imetled, suu ammuli, kuidas säravad modellid laval kassikõndi teevad.

Mõtled: mida kõike on lennuka fantaasiaga disainerid inimestele selga sättinud. Ainult et nende modellide asemel tuleb mõelda kiviplaatidele. Guss räägib, et Mutina otsis kümme aastat tagasi Eestis eksklusiivset edasimüüjat. Kuna selle tehase kraam oli keskmisest kallim (ruutmeetri eest tuli välja käia vähemalt 100 eurot), põlgasid paljud siinsed plaadikaupmehed koostöö Mutinaga ära. “Meie vaatasime: äge! Just täpselt see “midagi erilist”, mida tahaksime,” meenutab Guss.

Tänaseni on Interstudio Mutina jaoks ainus uks Eesti turule, ehkki konkurendidki nüüd noolivad itaallastega lepingut. 2005. aastal, kui Interstudio ilmavalgust nägi, oli ehitusturg sulnis kasvufaasis. Õnn kepsutas iga plaadimüüja õuel. Pankadest voolasid rahajõed, kõik remontisid ja ehitasid.

Siseviimistluspoed palkasid uusi inimesi ainuüksi selleks, et keegi klientidele arveid kirjutaks! Aga Interstudio, nagu Guss väidab, ei saanudki sellest rallist eriti osa: iga kliendiga oli hullupööra tööd ja vaeva, midagi ei tulnud niisama. “Kui oleksime ilmunud turule mõned aastad varem, siis oleksime buumiralliga kaasa jõudnud. Aga meie tulime 2005. aasta augustis, kui kõik olid end juba kenasti igale poole sisse söönud.”

Kui siis lõpuks saabus Eesti ehitusturule krahh ning keegi ei soovinud enam vannituppa 100euroseid plaate, väljus Interstudio sellest täbarast olukorrast elegantselt: väike meeskond reageeris paindlikult, kulud tõmmati koomale.

Ettevõttel on moto: me ei kuluta raha, mida me pole teeninud (selles mõttes, et varblane peab olema juba peos!). Teine moto: kes tahab midagi teha, sellel peab olema tegemiseks ka raha. Interstudio on kogu aeg keskendunud suurtele ja usaldusväärsetele klientidele, kes ei pöörita silmi, kui neilt paluda kauba eest ettemaksu. Nii on väike firma vältinud ka võlgnikega seotud migreenihooge.

“Kuna me ei suutnud turu kõrghetkel saada osa vägevast lennust, siis võib-olla oli meil ka maandumine palju pehmem,” mõtiskleb Guss. Tema juhitavas salongis on teisigi toredaid põhimõtteid. Näiteks, et elus juhtub ootamatusi, kuid tark ei torma – 80 protsenti probleemidest lahenevad iseenesest. Hiljuti helistas klient Gussile ja kurtis, et vast valminud veekeskuses, mille basseini põhjale trükiti vesiroosid, on osa roosidest “vee pinnale ujunud”.

Artikli valmimise aegu tegeles see probleem veel enda lahendamisega.