VÄLISINVESTOR 2013 nominendid

 

Ettevõte Investeering 2012 (eur) 
Kogu- investeering (eur) 
Käive 2012 (eur) 
Kasum 2012 (eur)
Eksport 
Eksport/ käive (%)
Kühne + Nagel AS 202 000   20,9 mln  0,3 mln 5,8 mln 27,6
ABB Eesti AS 15,4 mln 78 mln 150,3 mln  12,1 mln 113,9 mln 75,8
PKC Eesti AS 1,3 mln 47 mln 134,3 mln 19,4 mln 133,7 mln99,5

Kühne+Nagel AS - võitja
Loe artiklit võitjaga »

Kühne + Nagel avas oma Eesti harukontori 2006. aastal Tallinnas. Ettevõtte ajalugu sai alguse 1890. aastal, mil August Kühne ja Friedrich Nagel alustasid klaasitoodete ja puuvilla transpordiga. Kui suhkrust sai Saksamaa kõige tähtsam ekspordiartikkel, veensid nad suuremaid suhkrutehaseid kasutama ekspediitorfirma teenuseid selle eksportimiseks Inglismaale.

Kühne + Nagel tegutseb rohkem kui sajas riigis, pakkudes mere-, õhu-, raudtee- ja maanteevedude teenuseid ning lepingulise logistika täislahendusi laiatarbe- ja tööstuskaupade, kõrgtehnoloogia, autotööstuse, jaekaubanduse, nafta- ja gaasitööstuse ning ravimitööstuse sektoris. Firma ärifilosoofia põhineb pühendumusel, integratsioonil ja innovatsioonil – eesmärk on pakkuda parima kvaliteedi ja madalaimate käitluskuludega logistikalahendusi, et olla oma klientide ärile toeks.

2012. aastal avas Kühne + Nagel Tallinnas ka oma IT-keskuse, et arendada ja hooldada innovaatilisi IT-lahendusi oma klientide jaoks üle maailma. „Valisime asupaigaks Eesti, kuna siin on nutikad IT-eksperdid ning hansalik ärikultuur ja skandinaavia kvaliteet käivad käsikäes,” põhjendab kohavalikut Kühne + Nageli IT-direktor Martin Kolbe. Tänu Eesti soodsale ettevõtluskeskkonnale on Kühne + Nageli Tallinna IT-keskus firma globaalsesse võrgustikku täielikult sisse sulandunud. Keskuses töötab juba praegu rohkem kui 100 inimest. „Me kasvame edasi!” lubab Kolbe.


ABB AS

ABB AS on Eestis tegutsenud rohkem kui 20 aastat. Ettevõte on oma Tallinna lähistel Rae vallas Jüri alevikus tegutsevasse tehnoloogialinnakusse aastate jooksul investeerinud üle 70 miljoni euro.

Eestis enam kui 1200 inimesele tööd andva ja rahvusvahelisse tehnoloogiakontserni ABB Grupp kuuluva ettevõtte kaks peamist tegevussuunda on energeetika ja automaatika. Infrastruktuuri- ja tööstusettevõtetest klientidele pakub ABB laial skaalal energiaefektiivseid lahendusi.
ABB tegevus Eestis jaotub kolme valdkonna vahel. Ettevõtte neljas tehases toodetakse tuule- ja diiselgeneraatoreid, ajameid ja taastuvenergiaseadmeid, elektrikilpe ning komplektalajaamu. Müügiüksused tegelevad ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektide, kesk- ja madalpingetoodete, automaatikaprojektide ja robotite müügiga, lisaks pakub ABB korrashoiuteenuseid tööstusklientidele.

Eesti ABB-l on nii oma tootmise kui ka inseneritöö poolest oluline roll kogu ABB Grupis, mida on tunnustanud kõik regioonide juhid. „Kuid me ei kavatse loorberitele puhkama jääda. Vastupidi – tunnustus on meile täiendav motivaator, et edasi liikuda,“ kinnitab ABB Balti riikide juht Bo Henriksson.
ABB on pälvinud neli korda (2007–2009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse aasta välisinvestori auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava ettevõtluse auhinna.


PKC Eesti AS

PKC Eesti alguseks loetakse 1991. aastat, mil Keilas hakati PKC Groupile allhanketeenuseid pakkuma. Alates aastast 2002 tegutsetakse juba PKC Group Oy tütarettevõttena, mille põhitegevuseks on juhtmeköidiste ja ühenduskaablite tootmine Skandinaavia juhtivatele veoauto- ja elektroonikatööstustele.
PKC Eestil on kaks tehast: üks neist asub Haapsalus, kus töötab ligi 300 töötajat, teine Keilas, kus on ametis 750 inimest. PKC kontserni töötajate arv kokku ulatus 2012. aasta lõpus 19 300 töötajani.

Ettevõtte teeninduskontseptsioon näeb ette kuluefektiivset lepingulist tootmist, mis on ühendatud asjatundliku tootearenduse ja projekteerimisteenusega. Toodete disaini- ning arendus- ja tootmisprotsess käib tellijaga tihedas koostöös – ettevõte lähtub alati kliendi vajadustest.
„PKC Eesti edu taga on sihikindel töö arenguga. Oleme aastate jooksul arendanud lisaks tootmisele ka teisi vajalikke teadmisi ja oskusi, olgu selleks siis kontserni tasemel kliendihaldus või inseneriteenus,“ ütleb PKC Eesti AS juhatuse esimees Ivo Volkov.

Sel aastal alustas ettevõte kontserni strateegiast tuleneva NPI (New Product Introduction) keskuse loomist Keila tehase juurde. Eesmärgiks on arendada välja tugev kompetentsikeskus, mis koondab olulist oskusteavet tootmise põhiprotsesside kohta. Loodav keskus teenindab kogu PKC Groupi Euroopa piirkonda.
„Tulevane NPI keskus on heaks näiteks meie pidevast edasipüüdlikkusest. Seni, kuni suudame areneda, liigume ka edasi,“ kinnitab Volkov.


 

UUENDAJA 2013 nominendid

 

Ettevõte Müügitulu 2011  
Müügitulu 2012 
Müügitulu muutus %
Kasumi muutus % 
Estanc AS 7 028 754  9 310 216  32 28
Mootor Grupp AS 730 501  693 517   -5  4
Decoreter OÜ 171 816  312 706   82  -28


Estanc AS
- võitja
Loe artiklit võitjaga »

Estanc AS asutati 1992. aastal Soome-Eesti ühisfirmana, aastast 1996 põhineb ettevõte täielikult Eesti kapitalil. Ettevõttel on esindused Eestis ja Soomes ning lisaks Männikule avati 2013 mais tootmishoone ka Jüris.
Estanci põhitoodanguks on surve-, tehnoloogiliste ja kütusemahutite valmistamine nii projektikeskse kui ka sarjatoodanguna. Tootevalikust leiab nii toiteveemahutid, reaktorid, kolonnid, auruakud, torusoojusvahetid, õhueelsoojendid, suitsugaaside pesurid, läbipuhkemahutid, kütusemahutid kui ka korstnad ja torustikud. Teenusena pakub ettevõte ka terase mehhaanilist töötlemist sisetreipingil, isoleerimist, paigaldust, mahuti otste valmistamist ning plasmalõikust. Materjalina kasutatakse süsinikterast, roostevaba terast, superteraseid ning alumiiniumi.

Nõukogu esimees Raigo Tammo: „Oleme viimaste aastate jooksul panustanud palju keeruliste surveseadmete tootmisse, koolitades meeskonda, arendades tehnoloogiat ja ehitades kaasaegse ning tipptehnoloogiaga toomishoone.“

Estanc on oma klientidele abiks kõikides toote valmimise etappides – pakutakse nii tootearendust, projekteerimist, valmistamist kui ka paigaldamist. Peale selle tegeleb ettevõte järjepidevalt toodete ja teenuste kvaliteedi kindlustamisega. Selle tulemuslikkuse kinnituseks on mitmed sertifikaadid, tunnistused ja kvaliteedimärgid.

www.estanc.eu


Mootor Grupp AS

Ühistranspordi sektori ettevõttesse Mootor Grupp AS kuuluvad Eesti ja Baltimaade ühistranspordi turuliidrid Sebe, Lux Express, Cargobus, bussiremondiettevõte Busland ning Tallinna Bussijaam. 2008. aastal asutatud Mootor Grupis töötab kaks inimest, ent pea 20 aastase kogemusega tütarettevõtetes üle 1000 inimese, enamik neist Eestis: tipptasemel logistikud, tootearendajad, bussijuhid ning tehnilised spetsialistid. Lisaks Eestile ka Poolas, Venemaal, Lätis ja Leedus.

Hugo Osula, Mootor Grupi omanik, ütleb, et aastail 2009–2012 investeeriti kontserni 35 miljonit eurot, mis on ühe eraettevõtte kohta suur investeering. Ta lisab: „Tahame pakkuda nauditavat ühistransporti ja jõuda olukorrani, kus see on reisimiseks eelistatult esimene valik.“

Uuendusi on grupp viimastel aastatel teinud üsna palju, näiteks soetati 2012. aastal uued multimeedialahendustega Tallinn-Tartu liinibussid, välja on arendatud innovaatilise reisiinfosüsteemi platvorm T-pilet ning renoveeritud Tallinna bussijaama hoone. Kaubamärgiks on kujunenud ka täistunniekspress, mis 2013. aastal laienes Narva ja Pärnu. Osula: „2014. aastal kavatseme laiendada tegevust Helsingi-Peterburgi bussiliiklusesse ning pikendada Euroopa suuna liinivõrku Prahas. Ja loomulikult plaanime oma positsiooni Peterburgis jätkuvalt tugevdada.“

www.sebe.ee
www.luxexpress.eu
www.cargobus.ee
www.busland.ee
www.t-pilet.ee


Decoreter OÜ

Mitteametliku alguse sai Decoreter OÜ aastal 2003, kui Kristjan Sillaots otsustas Peruud avastama minna. Seal tutvus ta alpakadega, Lõuna-Ameerika kameliididega, kelle vill ja nahk on väga väärtuslikud. Nii hakkas idanema äriidee ning aastal 2007 moodustati koos Are Kudeviita ja Peeter Pappeliga Decoreter OÜ, mis valmistab ja müüb ALPAKA kaubamärgi all alpakavillast ja -nahast tooteid. Aasta hiljem asuti tooteid tutvustama rahvusvahelisel turul ning tänaseks ekspordib Decoreter juba ligi 90% oma toodangust Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse, USAsse, Kanadasse ja Aasiasse. Kokku müüb Decoreter oma tooteid üle maailma 25 riigis, peamiselt otse jaemüüjatele.

Decoreteril on Peruus oma tarneahel, et kindlustada parima tooraine kättesaadavus. Ettevõttel on kokku 20 töötajaga tootmisüksused Eestis ja Peruus, Limas. Villast tooted valmistatakse Peruus, kus toimub ka naha parkimine. Eestis toimub nahatoodete lõppviimistlus, lõplik kvaliteedikontroll ja pakendamine. Ettevõte toetab oma tegevusega ka Cieneguilla küla lapsi Peruus.

Juhataja Peeter Pappel sõnab, et uuendatud on ettevõtte kogu visuaalset identiteeti, nii et see vastaks luksusbrändile ja -toodetele ning võimaldaks olla edukas rahvusvahelistel turgudel. „Eesmärk on luua ALPAKAst kogu maailmas tuntud Eestist pärit sisustusaksessuaaride kaubamärk. Lisaks oleme muutnud tootmisprotsessi, muutes nahaparkimist puhtamaks ja vältides kroomi kasutamist selles protsessis.“

www.alpaka.ee



 

KASVUETTEVÕTE 2013 nominendid

 

Ettevõte Müügitulu muutus (%)
Kasum 2011 
Kasum 2012  
Kasumi muutus (%)
Töötajate arvu muutus (%)
 Rake AS  246  55 001 211 938 285 9
 Kliinik 32 OÜ  27  7 231 209 333 2795 0
 Spratfil AS  30  220 901 748 200 239 9

Rake AS- võitja
Loe artiklit võitjaga »

1988. aastal asutatud ASil Rake täitub ehitusteenuste valdkonnas tänavu 25 aastat. Oma turuniši leidmiseks alustati 1995. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadurite ning mitmete koostööpartneritega uudse fassaadikatte väljatöötamist. 1998. aastal valmis fassaadipaneel, millele tugineb innovaatiline hoonete välisfassaadide katmise ja soojustamise terviksüsteem Raketerm.
Viimasel kümnendil on ettevõte pannud suurt rõhku tootearendusele ja kvaliteedi tõstmisele. Toodete kvaliteet võimaldab kanda CE-märgist. Kaheksa aastat kestnud koostöö Tampere Tehnikaülikooliga on viinud efektiivse tuulutuslahenduse väljatöötamisele, mis tagab fassaaditarindite korrektse niiskus-tehnilise toimivuse ka karmis Põhjamaa kliimas.

2012. aasta oli ettevõttele rekordaasta, tulemuslikkus oli suuresti seotud riiklike CO2 projektide realiseerimisega. Müügitulu suurenes eelneva aastaga võrreldes ligi 2,5 korda, puhaskasum kasvas kolm korda. Fassaadipaneelide aastatoodang jõudis 30 000 m2-ni, kuutoodang 4000 m2-ni.
Varasematest suurematest teostustest väärivad märkimist Merirahu ja osaliselt Rotermanni elamukvartalite, Solaris Keskuse ning Valge Maja fassaadid Tallinnas ning kultuurikeskuse välisilme renoveerimine Haapsalus.
Praegu on Rake põhirõhk suunatud Skandinaavia turgude avamisele ja solaarenergia kasutuslahenduste väljatöötamisele koostöös Maaülikooliga.

www.rake.ee


Kliinik 32 OÜ

Kliinik 32 on Tallinna südalinnas asuv hambaravikeskus, mille eesmärk on pakkuda ravilahendusi ka patsientide kõige keerukamatele suumuredele. Keskuse patsientide hammaste eest kannab hoolt ligi 45 hambaarstist ja assistendist koosnev meeskond, kuhu kuuluvad kirurgia, ortodontia, implantoloogia, parodontoloogia ja üldhambaravi tippspetsialistid, kes on kõik kursis maailma hambaravi uusimate võimaluste ja innovatsioonidega.

Kliinik 32 arstid täiendavad end regulaarselt rahvusvahelistel koolitustel ja seminaridel ning koolitavad ka teisi Eesti arste Klubi 32 nimelises üle-Eestilises seminarisarjas. Ulatuslikult on investeeritud ka ravitehnoloogiasse. Näiteks pakutakse hammaste korrigeerimiseks tavapäraste laminaatide kõrval lumineere, mis võimaldavad saavutada sirge ja esteetilise hambarea patsiendi hambaid lihvimata ja kahjustamata. Esimesena Eestis pakutakse süsti pelgavatele patsientidele nõelavaba tuimestust.

Uue põlvkonna tehnoloogial põhinev hambaravi 3D-röntgenaparaat, juureravi tulemuslikkust parandavad hambaravimikroskoobid ning spetsiaalsed arvutiprogrammid, mis võimaldavad nii mõõta ja hinnata hetkeolukorda kui ka prognoosida ravi tulemust, on vaid mõned näited tehnoloogiatest ja ravivahenditest, mida selles hambaravikeskuses kasutatakse.
Lauri Vahtra, Kliinik 32 peaarst, võtab asja kokku nõnda: „Meie jaoks on oluline, et patsient tunneks end meie juures mugavalt, rahulikult ning kindlates kätes.“

www.kliinik32.ee


Spratfil AS

AS Spratfil on tegus – ühe aastaga ostetakse sisse 1,1 miljonit kala, mille töötlemise tagajärjel valmib 2600 tonni valmistoodangut. Ettevõte ekspordib oma toodangut 12 sihtriiki, mille kaugeim punkt on Singapur. Eksportimisel teeb ettevõte aastas 17 tiiru ümber maakera, mis võrdub reisiga Kuule ja tagasi.
Spratfi põhiväärtused on paindlikkus, usaldusväärsus, kõrge kvaliteet, toiduohutus, uuenduslikkus, klientide rahulolu ja töötajate kaasatus.
Kolme aastaga on käive kasvanud ligi kuus korda: 4,1 miljonilt eurolt 24,2 miljoni euroni; ekspordikäive ligi seitse korda: 3,2 miljonilt eurolt 22,4 miljoni euroni, ning ekspordiriikide ja töötajate arv kaks korda.

Moodsaima tootmistehnoloogia abil luuakse maitseelamuslikke kalatooteid, mille tunnistuseks on sertifikaadid IFS, Global Gap, BIO ja Kosher. Spratfili meeskond võtab asja südamega ja on pühendunud tulemustele – investeeritakse nii tehnoloogiasse kui ka meeskonda, soovides ka edaspidi pakkuda hõrgutavaid kalatooteid kogu maailmale.

Juhatuse liige Peeter Loim võtab asja kokku järgmiselt: „Täna võin julgusega väita, et investeeringud kaasaegsesse tootmistehnoloogiasse on end ära tasunud ning kajastuvad meie finantstulemustes. Kõrgekvaliteediliste kalatoodete pakkumiseks oma tarbijatele panustame veelgi enam tootearendusse ning jälgime pidevalt turgu, kohandades ennast muutustega – teisiti edu ei saavuta.“

www.spratfil.ee


 
 

PIIRKONNA ETTEVÕTE 2013 nominendid

 

Ettevõte Müügitulu 2012 Kasum 2012 Töötajaid  
Aqva Hotels OÜ  3 738 941  215 969 112
Karja Pagariäri OÜ  815 672  3 362 37

Aqva Hotels OÜ - võitja
Loe artiklit võitjaga »

Aqva Hotel & Spa on Rakvere kesklinnas asuv 120 hotellitoa, kuue moodsalt sisustatud seminarisaali ning vee- ja saunakeskusega lõõgastavat hoolitsust pakkuv spaa-keskus. Hotelli juurde kuuluvad ka 120-kohaline a`la carte restoran Fiore ja 85-kohaline lounge-restoran Fresco.

„Aqva spaa on eelkõige ühe unistuse täitumine. Unistuse täitumine, kus Rakvere elanikud ei pea sõitma mitmesaja kilomeetri kaugusele, et tervislikult veemõnusid nautida. Ja et tänu spaale elu väikelinnas ei hääbu, vaid saab sisse uue hoo. Nüüd saavad kõik aru, et Rakvere on väga sobilikus kauguses nii Tallinna lennujaamast, sadamast, 200 000 elanikuga Ida–Virumaast kui ka Tartust, samuti jääb see Peterburist saabujatele tee peale,“ räägib Aqva Hotels OÜ juhatuse liige Roman Kusma.

Kohe alguses pandi paika eesmärk olla Eesti parim spaa, mis väljenduks tasemel teenustes ning kvaliteedi ja hinna suhtes. 2008. aastal, kui Aqva spaa avati, oli majandus nii suures languses, et omanikud said tunda masu laastavat mõju. See aga elati üle kvaliteeti langetamata.

Täna on Aqva spaa oma 130 töötajaga üks suurimaid piirkonna tööandjaid. Hotellis on aastas üle 50 000 ööbimise ning vee- ja saunakeskuseses 150 000 külastust. Samas elab Rakveres 16 000 inimest.

Pärast mõningast tegutsemist sai selgeks, et hotellis jääb tube väheks ja napib konverentsiruume, seega avati 2013. aastal hotelli juurdeehitus 45 toa ja konverentsikeskusega.


Karja Pagariäri OÜ

Saaremaal Leisi vallas Karja külas asuva Karja Pagariäri peamiseks tegevusalaks on leiva- ja saiatoodete küpsetamine, umbes 80% toodangu kogumahust moodustab rukkileib. Kodumaisel erakapitalil põhinev ettevõte on tegutsenud üle 20 aasta.

„Töötame selle nimel, et pakkuda Saaremaa ja ka kogu Eesti inimestele kvaliteetset ning traditsioonilist rukkileiba. Leiva valmistamisel oleme au sees hoidnud just Saaremaale omaseid traditsioone ning ühendanud nendega tänapäevase tehnoloogia. Näiteks kasutame ainult Saaremaa talunike kasvatatud rukkist Saaremaal jahvatatud rukkijahu ning teeme suure osa oma tööst käsitsi,“ räägib Karja Pagariäri juhataja Aivo Kanemägi. „Tootearenduses püüdleme selle poole, et meie tooted oleksid omanäolised ja erineksid suurtootjate omast – sellega olemegi leidnud oma niši.“

Väiketootjale omaselt on Karja Pagariäri väga paindlik ning arvestab klientide soovide ja eelistustega. Sihtgrupp on lai, aga tooteid tehakse ka konkreetsetele klientidele. Praegu toodetakse umbes 80 nimetust leiba-saia. Ettevõtte suurim vara on Kanemägi hinnangul pagariäri töötajad, keda tänaseks on ligi 40.

Karja Pagariäri müüb oma tooteid üle Saare maakonna, samuti Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis, Keilas ja Lihulas. Toodangu laiali vedamisega tegeleb ettevõte valdavalt ise.


Fellini Kohvik OÜ

Fellin on 2012. aasta detsembris Viljandi kesklinnas avatud kohvik-restoran, mis on korraga nii koduselt lihtne kui meeliülendavalt pidulik ning kuhu on oodatud kõik inimesed, kes kohviku sinisest uksest sisse astuvad.

„Fellin on loodud sooviga ühendada endas kohvikule omased maitseelamused vestluste, muusika, luule ja toiduklubiõhtutega. Kuna kohvikud on olnud läbi aegade mõeldud kohvi joomiseks, inimeste ja kultuuri kohtumispaigaks, siis püüame seda ideed edasi kanda – see on kahjuks paljudes kohvikunimelistes asutustes tänaseks kaduma läinud,“ vastab kohviku perenaine Gea Melin küsimusele, mis eristab Fellinit teistest toidukohtadest.

60 inimest mahutavas kohvikus ei kasutata aseaineid ja toidupulbreid, vaid muna on ikka muna ja või on või. Võimalikult palju tarvitatakse kohalike talunike toodangut ning üle poole toorainest tuleb toiduvõrgustiku OTT kaudu. Lisaks maitsvale kohalikule toidule on menüüs hea Itaalia kohv, hoolikalt valitud veinid, mitmed õllesordid ja kokteilid. Keskne idee on pakkuda inimestele elamusi, mistõttu kohviku juhtkond korraldab ka kultuuri- ja muusikaüritusi.

Kohvikus Fellin saab teha kohvisõbrast (kuid rahaliselt mitte nii edukale) tudengile teene ning osta kohv talle valmis ja panna see ootele, kuni ta kohvikusse tuleb.


 

EKSPORTÖÖR 2013 nominendid

 

Ettevõte Ekspordi käibekasv (%)
Ekspordikäibe kasv (eur) 
Müügitulu 2012 (eur)  
Müügitulu muutus (%)
 Tartu Mill AS, suur eksportöör  49  8 890 942 73 283 828 54
 Pelltech OÜ, väike eksportöör  72  651 487 1 697 236 51
 Joik OÜ, alustav eksportöör  500  106 139 657 772 60

Tartu Mill AS - võitja
Loe artiklit võitjaga »


Baltimaade suurim teraviljatöötleja Tartu Mill kasvab iga aastaga üha rohkem globaalseks tegijaks. Mahtude suurendamine lubab vaadata olemaolevate turgude kõrval ka Rootsi, Venemaa ja Tšehhi poole. Tänu messidel osalemisele Amsterdamis, Kölnis ja Pariisis on saadud eksportkontakte Euroopas, Aafrikas ning ka Lähis-Idas ja araabia maades.
1941. aastal loodud Tartu Elevaatori järeltulija töötles 2012. aastal 210 000 tonni teravilja, eksportis toodangust ligi veerandi ning näitas ligi 140 miljoni eurose müügitulu juures 3,5 miljoni eurost kasumit.

Ettevõtte müügidirektori Kalle Jaarmani hinnangul on tarbijad Tartu Milli brändiga jaekaubandustooted – jahud, pastad, jahusegud ja teised teraviljatooted positiivselt vastu võtnud. „Tagasiside kvaliteedi ja sortimendi kohta on olnud väga hea ja tooted meeldivad Eesti tarbijale,“ kinnitab Jaarman.
2012. aastal investeeriti tootmise parendamisse Eestis ja Läti tütarfirmas kokku 7 miljonit eurot. Käivitati moodne ja võimas pastatehas.

Tuleviku ja investeeringute osas on palju uusi plaane, mis tarbijate jaoks tähendab kindlasti Tartu Mill kaubamärgi all müüdavaid uusi huvitavaid tooteid. Samuti on firma otsustanud kohandada pakkeliinid ja pakendid selliselt, et need vastaksid Skandinaaviamaade jaekettide soovidele.

AS-s Tartu Mill töötab 53 inimest.

www.tartumill.ee


Pelltech OÜ

Viimase kuue-seitsme aastaga on spontaansest ideest ja kahe mehe katsetustest pisikeses katlamajas kasvanud välja Eesti kapitalil põhinev pelletipõletite tootja. Firma on projekteerinud ja toodab täna üheksat põletimudelit, mille eeliseks on asjaolu, et need on mõeldud paigaldamiseks tavalistele õlikateldele.

Pelltech ekspordib 21 riiki enam kui 90 protsenti oma toodangust, sealhulgas Kreekasse, Argentiinasse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Eelmisel aastal näitas firma ligi 1,7 miljoni euro suuruse käibe juures hämmastavat rentaablust – firma puhaskasum ulatus ligi 700 000 euroni.
Alates 2009. aastast on ettevõtte tootmis- ja müügimahud igal aastal kasvanud enam kui kaks korda.

2013. aastal plaanib Pelltech suurendada tootmist kuni neljandiku võrra. „Kui maailmaturul mingeid suuri üllatusi ei tule, siis ootame ka 2014. aastal kasvu 25-30 protsenti,“ kommenteerib Pelltechi ekspordijuht Kadri Liivat firma arenguplaane.

Pelltechi asutajad – Aavo Isak ja Priit Kotli – suutsid õigel ajal leida maailmas veel konkurentsihõreda valdkonna. 2004. aastal tegelesid mehed Rootsi põletite müügiga Eestis, kuid nägid võimalust täiendatud ja parendatud tootega ise turule tulla. Nagu ütleb Kadri Liivat - „kui Aavol ja Priidul oleks vabalt valida, millega nad oma tööpäeva sisustavad, siis ei näekski neid muud tegemas, kui tooteid arendamas ja uusi välja mõtlemas“.
Firmas töötab täna 18 inimest.


Joik OÜ

JOIK on Eesti looduskosmeetika kaubamärk, mille kõik tooted, alates seepidest kuni näohooldusvahenditeni, valmivad käsitööna väikestes partiides, koosnevad parimast toorainest ning ei ole testitud loomade peal. Kodumaine loodustoodete pakkuja ekspordib ligi 35% oma toodetest, suurimateks ekspordipartneriteks on Jaapan, Venemaa, Singapur, Rootsi ja Soome. 2012. aastal näitas ettevõte ligi 700 000 eurost müügikäivet.

„Järgneva aasta jooksul on meie sihiks eelkõige kindlustada oma positsioone nii koduturul kui ka olemasolevatel eksporditurgudel. Ootame huviga, kuidas edeneb koostöö meie jaoks huvitava ja palju võimalusi pakkuva Hiina turuga,“ kommenteerib JOIKi tulevikuplaane Eva-Maria Õunapuu. 2013. aasta olulisemad sündmused on ettevõttel olnud sisenemine Jaapani konkurentsitihedale turule ning tootmispinna oluline laiendamine.

Eesti looduskosmeetika bränd JOIK asutati 2005. aastal, aastakene pärast seda, kui firma asutaja Eva-Maria Õunapuu otsis tulutult kvaliteetseid aroomiküünlaid, mida pimedatel ja külmadel sügistalveõhtutel süüdata. Kui tal ei õnnestunud sobivaid küünlaid leida, otsustas naine need ise valmistada. Järk-järgult lisandusid valikusse seebid ja kosmeetikatooted ning töökõrvasest hobist kasvas välja täismahus ettevõte.
Firma nimi JOIK tuleb sõnast joig, mis on looduslähedase saami rahva iidne laulmise viis. Joigumine tähistab põhjamaisust ja oskust kasutada loodust heaolu ja tervise heaks, aga samas pidevalt areneda ja luua tooteid, mis sobivad tänapäeva inimesele ja kannavad endas emotsiooni.

www.joik.ee