Merko Ehitus AS

Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2015
Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2015
Aasta Ettevõte 2015 nominent

 


Merko Ehitus AS tulemused 2014

Müügitulu (mln €) 252
Ärikasum (mln €) 14
Tööjõukulud (mln
€) 30
Töötajate arv 790
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (€) 58 800


 

Merkot hoiab edulainel korterite ehitus

Eesti ehitusliidri Merko Ehituse juht Andres Trink tunnistab, et firma on uute arengusuundade otsingutel, sest Eestis kasvuvõimalusi napib.

Võib üllatuda, et Andres Tringi töökoht polegi Tallinnas Järvevana tee ääres selles rohelises majas, millel ilutseb suur Merko logo. Ligi 800 töötajaga börsifirma juhil on hoopis sulni  kesklinna vaatega kontor mõned sammud eemal Delta Plazas.

Merko on Eesti ehitussektori turuliider, kes – kui kogu ehitusmaht ruutmeetriteks konverteerida – ehitab siin iga kahekümnenda ruutmeetri. Kontsern teeb ehituse peatöövõttu, arendab kortereid, ehitab teid, välisvõrke, elektrirajatisi ja tööstusobjekte.

Samuti pakub kõikvõimalikke ehitus- ja kinnisvaraalaseid terviklahendusi terves Baltikumis. Eritähelepanu väärib see “terves Baltikumis”, sest Eesti ettevõtteid, kes on suutnud end neis kolmes riigis korralikult sisse süüa, pole väga palju. Mullu kasvatas Merko käivet Lätis 50 protsendi ja Leedus koguni 100 protsendi võrra.

“Mõtleme, et Läti ja Leedu on justkui Võru ja Põlva, aga tegelikult see nii ei ole. Nad on meist täiesti erinev maailm. Konkurents valitseb igal pool, keegi meile midagi niisama ei kingi,” räägib Trink.

Merko suur pluss on kopsakas omakapital, mis võimaldab projekte ise laenurahast sõltumatult rahastada. Kui ongi laenu vaja, siis Merko oma renomeega saab seda hoopis hõlpsamini kui mõni mees metsast. Lisaks on kontserni trump suur krundiportfell. Sellest pakist saab õigel ajal õige kaardi välja tõmmata. Vabu krunte on Merko bilansis 60 miljoni euro väärtuses, neist enamik Riias.

Viimastel aastatel on Baltikumi ehitus- ja kinnisvarasektoris olnud heitlikud ajad. Majanduskasvud püsivad tagasihoidlikud, Euroopat kummitavad sõja-, pagulas- ja majanduspinged.

Koduostjatel pole kerge pangast laenu saada. Suuri taristuprojekte on vähem ja eelduslikult jõuab edaspidi ehitusturule ka vähem Euroopa Liidu fondide raha (kui mitte arvestada mõnda megaprojekti, nagu Rail Baltic).

Merkol on just valminud või valmimas rida uhkeid objekte: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpus, hotelli- ja meelelahutuskompleksi Hilton Tallinna Park Hotell, multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitus Liepajas, Tondiraba jäähall, Nurmevälja logistikakeskus, Eesti Energia elektrijaam, Riia lennujaama tuletõrjedepoo jpt.

Inseneriehituse valdkonnast väärivad siia viimaste töövõitudena lisamist Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine, tööd seoses Estlink 2 mere- ja maakaablitega.

Ent selliste projektide puhul sõltub Merko väga palju tellijatest. Rohkem iseenda peremees on Merko elamuehituses. Suuresti tänu sellele on firma suutnud manööverdada edukalt ka raskematel aegadel ning säilitanud ehitusturul liidrirolli vaatamata tendentsile, et riiklikud tellimused vähenevad.

Projektide õige ajastusega kergitas Merko korteriarenduse segmendi müügitulu ainuüksi 2014. aastal poole võrra. Stardiajastuse ja riskijulguse supernäide on Kentmanni 6 suurarenduse käivitamine Tallinna kesklinnas 2011. aastal. Paar varasemat aastat oli korteriehituses vaid kriisi haavu lakutud. Uusi eluasemeid ei julgenud keegi ehitada. Kuid nõudlust jagus.

Merko püstitas USA saatkonna naabrusesse ligi saja korteriga maja, mis müüs nagu soe sai. Enamik kuni 5000eurose ruutmeetrihinnaga kortereid oli läinud ammu enne ehitustellingute eemaldamist. Kindlasti mängis rolli, et kvaliteedi suhtes järjest nõudlikumatele klientidele annab Merko nimi teatava kindlustunde: Merko on ehitanud tuhandeid kodusid ja need pole selliseid kolme põrsakese majad, mille on ehitanud kits kärneriks tüüpi brigaadid, kes unustanud kõnniteed ja tänavavalgustuse.

Trink ütleb, et hea kvaliteet on firma jaoks “au ja uhkuse küsimus”. Merko iseloomustab oma tööd nii: terviklikult kujundatud elukeskkond, suur energiasäästlikkus, hea helipidavus nii sise- kui välismüra suhtes ja tervislik sisekliima.

2014. aastal müüs ettevõte Baltikumis ligi 400 uut korterit (aasta varem müüdi üle 260) – neist rohkem kui pool Eestis. Tallinnas kerkisid ka uute korterite hinnad Vilniuse ja Riiaga võrreldes enim (9 protsenti).

Möödunud aastal ja selle aasta alguses lõi Merko kopa maasse veel ligi 500 uue korteri tarvis. See tähendab mitmekümne miljoni euro suurust ehitusmahtu. Üks värskemaid suurettevõtmisi Tallinnas on mitme majaga elamukvartal Tartu mnt 52.

“Kui täna hakkame arendama, siis kolmenelja aasta pärast müüme,” räägib Trink. “Seetõttu peame kogu aeg olema suutelised kiikama kurvi taha, mida tulevik toob.”

Merko juht räägib, et Kentmanni 6 ehituse alustamine ei olnud lihtne otsus. Osa Merko inimestest leidis, et turg pole veel kriisist taastunud ning liiga vara oleks selline suur asi ette võtta. Teised aga ei mõistnud: mida veel oodata, andkem minna.

“Tallinnas müüakse iga kuu 100–150 uut korterit. Kui teed 100 uut korterit ühte majja, siis oled kohe 8–10 protsenti turust. Minu arvates oli õige risk võtta ja teha. Pealegi, kinnistute all seisev raha on kapitalikulu. Siiski elame praegu ka korterite ehituses turbulentses ajas. Uute korterite nõudlus tekitas eriti Tallinnas ja Vilniuses ehitusbuumi, mis aga ähvardab peatselt viia korterite ülepakkumiseni. Näiteks Vilniuse magalapiirkondades on pakkumine ületanud nõudluse.

Baltikumi suurimas pealinnas Riias on kasv olnud tagasihoidlikum, kuigi seal figureerivad ostjaskonnas välisinvestorid, kes soetavad kortereid Euroopa Liidu elamisloa saamiseks.  Lätis pärsib laenuturgu seadusemuudatus, mis võimaldab kodulaenuga hätta sattunul korteri võtmed lihtsalt panka viia ja saada kohustustest vabaks.

Läti majandus sai kriisis tunduvalt rohkem kannatada kui naabritel. Nii on seal ka taastumine olnud aeglasem kui Tallinnas või Vilniuses.

Trink siiski imestab Vilniuse turu üle, kus ehitatakse aastas ligi 4000 uut korterit. Merkot on nahutatud seoses kurikuulsa “maadevahetuse äriga”, mille kohta ütleb Trink, et see on suletud peatükk. Kuid ka tunnustusi eri ettevõtluskonkurssidelt on firmal terve seljatäis. Edukas olla pole kerge.

“Meie positsiooni hoidmine ei ole iseenesest mõistetav, hulk inimesi teeb selle nimel iga päev tööd,” ütleb Trink. “Ehitus ei ole ju nagu pangandus, kus klient seotakse suhteliselt selgelt ja pikaks ajaks. Meie sõltume väga palju ehitushangetest ja projektid on lühiajalised: üks saab läbi ja peame kohe uue leidma. Masinavärk peab kogu aeg töötama, samas mingit garantiid ei ole.”

Millises suunas liigub Merko edasi? Trink tunnistab, et Eestis on kasvuvõimalused üsna piiratud. “Parimal juhul suudame hoida oma positsiooni ja natuke turuga koos kasvada. Suurt arenguhüpet on raske teha. See sunnib meid otsima arenguvõimalusi mujalt.”

Viimasel ajal jälgitakse tähelepanelikult arenguid näiteks Põhjamaades. Valikuliselt on Merko osalenud Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi kohalikest tavadest ja nõudmistest. Esimene suurem ehitus on Soomes juba soolas.

“Selles mõttes on meil praegu väga selgelt uue arengu otsingute periood,” tunnistab Trink.