Riigi Kinnisvara AS

Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2011 

 
Riigi kinnisvara AS tulemused 2010 (tuh kr/eur)
Müügitulu 511 519/32 692
Müügitulu muutus +91,7%
Puhaskasum 175 597/11 223
Puhaskasumi muutus +788,0%
Omakapitali tootlikkus 9,5%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 6 315/404
Koht üldtabelis 3

 

Jaak Saarniit on Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees

Jaak Saarniit: lähiaastatel kasvab meie kinnisvaraportfell kolm-neli korda

Kui ma viis aastat tagasi Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehena alustasin, võtsime kursi kliendisõbralikkuse suurendamisele – püüame pidevalt lähtuda põhimõttest, et klient on kuningas.

2005. aastal hakkasime läbi viima põhjalikke uuringuid, et välja selgitada klientide rahulolu haldusteenuse ja kliendisuhtlusega. Samuti uurime lepinguliste suhete täpsust ja kliendi lojaalsust. Lojaalsusnäitajat loeme me kõige tähtsamaks – kas klient soovitaks meid või mitte.
Oleme aastatega palju õppinud ja kaadrit kasvatanud, nii et kui esimesel aastal oli kliendi rahulolu üldindeks 49,2 palli, siis viis aastat hiljem juba 83,1 palli. Me peame 73–83pallise taseme saavutamist väga heaks tulemuseks. Eks meilgi juhtub aeg-ajalt äpardusi ja ei saa öelda, et kõik on ideaalne – ikka tuleb ette, et koristaja jääb haigeks ja mõni paberikorv on tühjendamata jäänud. Kuid me peame meeles, et meie ülesanne on pakkuda klientidele head töökeskkonda, samuti tahame ajaga kaasas käia ja paindlikud olla. Näiteks tulime kriisi ajal paljudele klientidele vastu ja vähendasime üüritasu, samuti kahanesid meie endi palgad kümmekond protsenti.

RKASi põhitegevusest, kinnisvara haldamisest ja hooldamisest rääkides on oluline, et riik käivitas 2007. aastal vastu võetud riigi kinnisvara strateegia alusel kinnisvarareformid. Alustasime kinnisvara inventuurist, et hinnata riigi kinnisvara kasutamise efektiivsust ning vara üle vaadata – millist vara oleks vaja korrastada, mida oleks vaja müüa, mida võiks vääristada ehk arendada ja seejärel müüa. Teine siht on kogu hoonestatud kinnisvara, eelkõige büroohoonete üleandmine RKASile. Tänaseks on kõik need protsessid hoo sisse saanud ning pannud aluse meie kiirele kasvule. Haldus- ja hooldustegevuses on meil hästi läinud, väiksemaid negatiivseid üllatusi on küll esinenud keerulisemate objektide, näiteks vanglate haldamisel, kuid tänaseks oleme oma kooliraha maksnud ja riskid maandanud.

RKASi hallata on enam kui 500 hoonet ja üle 6 miljoni ruutmeetri kinnistuid. Neid numbreid vaadates võib meid pidada Eesti suurimaks haldusteenuse pakkujaks, kuid samal ajal oleme olnud ka üks suuremaid tellijaid ehitusturul. Tippsaavutus on näiteks selle sajandi üks suurimaid ehitisi, mis valmis tänavu suvel ja on meie viie aasta töö – Põlvamaal Värska ja Orava vallas asuv kümne rööpapaariga Koidula raudteepiirijaama kompleks, mille arendusala laiub kokku ligi 100 hektaril. Mainimata ei saa jätta ka hoonete energiatõhususe tõstmise projekti ehk nn CO₂ projekti. Riik investeerib sellesse kokku ligi 150 miljonit eurot ning praegu on meil käsil üle saja väiksema ja suurema objekti. Näiteks võin tuua Vanemuise väikese maja Tartus ja Vene Draamateatri maja Tallinnas, ehitushankeid on välja kuulutatud veel mitmekümne objekti peale ning järgmisel aastal tuleb neid tublisti juurde.
Tulevikuplaanides näemegi oma kinnisvaraportfelli kolme-neljakordset kasvu lähiaastatel. Üks suuremaid töid on kindlasti kolmanda kaasaegse suure vangla ehk Tallinna vangla ehitus Rae valda.

Nii et tuleviku märksõnaks on kasv, kuid siin tekib küsimus, kuidas me selle kasvuga hakkama saame – kas meile teenust osutavatel ettevõtetel jagub tööjõudu ning kas hinnad peavad vastu. Praegused hanked näitavad juba ehitushindade tõusu ning tunda on ka üsna olulist tööjõupuudust.


Riigi Kinnisvara AS (RKAS) loodi 2001. aastal, et riigi kinnisvara senisest tõhusamalt hallata. Sajaprotsendiliselt riigile kuuluva ning 105 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte aktsiaid valitseb rahandusministeerium. RKASi nõukogu on kuueliikmeline ning sinna kuuluvad Taavi Rõivas, Arto Aas, Tarmo Porgand, Jüri Eerik, Meelis Niinepuu ja Kalev Kukk.

RKASis on tööl 95 põhikohaga töötajat ja sellele kuuluv kinnisvara paikneb kõikjal üle Eesti, 2011. aasta juuli seisuga oli ettevõtte kinnisvaraportfellis 518 hoonet ja 367 kinnistut.
Jaanuaris 2008 alustas tööd ka RKASile kuuluv hooldusteenust pakkuv tütarfirma OÜ Hooldus Pluss, mis jätkab ja arendab edasi kinnisvara korrashoiu tagamise teenust tehnohoolduse, heakorra ja väikesemahuliste ehitusremonttööde vallas.
Tänavu sai alguse nn CO₂ projekt ehk Eesti suurim hoonete energiatõhususe tõstmise projekt. Kyoto protokolli alusel toimuva CO₂ heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudetakse 2012. aasta lõpuks energiasäästlikumaks 480 hoonet üle terve Eesti. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO₂ hulk.

www.rkas.ee