Riigimetsa Majandamise Keskus

Konkurentsivõimelisim põllu- ja metsamajandusettevõte 2012

 

Riigimetsa Majandamise Keskuse tulemused 2011 (tuh eur)
Müügitulu  137 038
Müügitulu muutus (2010=100) 117,9%
Puhaskasum  31 993
Puhaskasumi muutus (2010=100) 119,8%
Omakapitali tootlikkus  3,0%
Tootlikkus 1 töötaja kohta 164
Investeeringud 10 164
Koht üldtabelis 6



Aigar Kallas: mets peab säilima ka tulevastele põlvedele

RMK istutab metsa praegu rohkem kui eales varem ning tegeleb ka järjest suuremas mahus metsahooldusega, et tulevikus oleks oodata eriti kvaliteetset puitu. Juhatuse esimees Aigar Kallas loodab, et RMK strateegiad aitavad Eestis puidukasutust veelgi enam laiendada.

RMK tootmismahud on alates 2008. aastast kasvanud poolteist korda, mis peegeldub ka nii käibe- kui ka kasuminumbrite muutuses. Tootmismahtu on kasvatatud vaatamata sellele, et turud on kogu selle perioodi vältel olnud pidevas muutumises ja stabiilset müügitulemust on õnnestunud saavutada vaid valitud kaubagruppide puhul. Samas oleme suutnud investeerida tootmise laiendamisse ja taganud sellega ettevõtte pikaajaliste kohustuste täitmise – mets peab säilima ka tulevastele põlvkondadele.

Rahul võib olla eelkõige sellega, et oma põhitegevuses, metsa kasvatamises, oleme tubli sammu edasi astunud. Istutame metsa rohkem kui kunagi varem, ka metsa hooldamiseks tehtavate raiete maht on läbi aegade suurim. See annab kindluse, et riigimetsas tulevikus raiutav puit on märksa kvaliteetsem kui see, mida praegu metsast välja toome.

Süvenev konkurents puiduturul nõuab kulude kokkutõmbamist ning parim viis selleks on täpne ja õigeaegne kauba toimetamine kliendini. Seetõttu tuleb meil senisest paremini korraldada tootmise planeerimist, mis omakorda algab juba meie käsutuses oleva metsaressursi hindamisest.

Viimaste aastate suuremad muudatused olemegi teinud tootmise korraldamises – väiksema inimeste arvuga teeme rohkem. Ühtlasi püüame tagada paremat teenindust, kuna kliendil on vaid üks RMK töötaja, kes tema teenindamise eest vastutab. Siiski oleme püüdnud ka veidi oma tootevalikut suurendada, näiteks toonud turule energia tootmiseks kasutatava hakke. Samas on sellised tootegrupid nagu kasvava metsa müük ja lankidelt mahalangenud puude kogumine oluliselt suurendanud inimeste võimalusi endale soodsamalt küttepuitu varuda.

Lähiaja plaanide hulka kuulub metsateede ja -kuivendussüsteemide suuremahuline rekonstrueerimine. Nõukogude aja lõpus rajatud teede- ja kraavivõrk on aja jooksul amortiseerunud ning vajab korrastamist, vastasel juhul tuleb seni tehtud ulatuslikud metsauuendus- ja hooldustööd korstnasse kirjutada.

Metsamajandus on igal ajal olnud stabiilsusele ja kindlale mahule orienteeritud äri. Viimased aastad on siiski tõestanud, et ka selles valdkonnas kehtivad samad põhimõtted nagu mujalgi. Klient peab saama täpselt selle kauba ja täpselt sellisel ajal, nagu tal tarvis on. Ka metsamaterjalide tootjad peavad sellega arvestama ja oma tootmise selle võrra paindlikumaks muutma. Viimaste aastate suurimateks võitudeks on investeeringud vineeritööstusesse (UPM Kymmene tehase laiendus Otepääl ja hiljutine Kohila vineerivabriku ost Euroopa suurima kasevineeri tootja Latvijas Finerise poolt) ja tselluloositööstusesse (Horizon Pulp and Paper tehase moderniseerimine Kehras).

Madalakvaliteedilise puidu kasutamisvõimaluste laiendamine energeetikas on samuti viimastel aastatel jõudsasti edenenud, aga siin on veel ruumi kasvuks küll. Loodame, et RMK puidumüügi strateegiad aitavad kohapealset puidukasutust veelgi laiendada!


ETTEVÕTTEST:
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Eestis on metsaga kaetud ligi pool maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit, millest umbes 40% kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab RMK. Enam kui 800 töötajaga RMK ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine, puidu müük, metsateede korrashoid ja tuleohu jälgimine. 1999. aastal loodud RMK on oma vormilt riigitulundusasutus, mis annab lepingute alusel töö mitmele tuhandele eestimaalasele. RMK koosseisu kuuluvad Elistvere loomapark, Sagadi metsakeskus, Tartu puukool ja 70% Eesti-Soome ühisettevõttest Eesti Metsataim.