Sillamäe Sadam AS

Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2016

Nagu haamri ja alasi vahel

Sillamäe Sadamat mõjutavad Venemaa sanktsioonid idas ning kildagaasibuum Ameerikas.

Sillamäe Sadam on ainus ettevõte Eestis, millel on esindaja kohaliku võimu juures. Sillamäe linnavalitsusse liige Andrei Birov – endine diplomaat, Arnold Rüütli ajal Kadriorus protokolliülemana töötanud mees – on sadamas ametis turundusjuhina.

Ka Sillamäe, mis reklaamib end hüüdlausega „värskete meretuulte linn“, on Eestis ainulaadne linn. Nõukogude ajal oli ta sõjatööstuse tõttu kinnine.

Kinniste linnade elanikkond elas hästi, aga turumajanduse saabudes käis linlaste elujärg alla, sest polnud enam üleliidulist tellijat. See kõik väljendub ka rahva meelsuses. Mullune „riigitunnetuse uuring“ näitas, et koguni 32 protsenti Sillamäe elanikest ei ole uhked, et nad on eestimaalased. Kohaliku volikogu 21 liikmest 5 on esitanud oma kontaktmeilina aadressi lõpuga mail.ru.

Riiklikud jõuorganid usuvad, et olukord võiks olla veelgi hullem, kui ei tegutseks sadamat – sealkandi edumeelseimat firmat. Mullu andis sadam tööd 142 inimesele. Keskmine palk oli 1557 eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui Ida-Virumaal keskmiselt.

Koos nelja terminaliga – Alexela, BCT, Eurochem ja Silsteve – ning Silmeti, soojuselektrijaama, Ökosili ja Silport Kinnisvaraga töötab sadama territooriumil kokku umbes 1300 inimest. Pole ime, et sadam ja tema juhtfiguur Tiit Vähi on selles linnas au sees.

Kui endine valitsusjuht Vähi aastaid tagasi Silmeti (tolle vana sõjatehase) ostis, pidas ta kohe silmas võimalust rajada tööstuse juurde kaubasadam.

Kui ta aga sadama loomise ideega välja tuli, naerdi selle üle. Transiidi-isa Aadu Luukas käis Sillamäel ja kuulas huviga Vähi plaane. Muigas oma kavalat naeratust ja soovis edu, Tallinnas aga rääkis, et poliitikast lahkumine on Vähi päris hulluks ajanud: tahab erasadamat ehitada, endal pole sentigi raha.

Aga Vähi sai hakkama. Tallinna Sadama juhtkonda kuulunud Jaan Tootsi soovitusel kontakteerus ta transiidiäris tegutsenud Vene ettevõtjate Jevgeni Malovi ja Andrei Katkoviga, tegi korraliku äriplaani ja sai pangast laenu. Pankurid kahtlesid muidugi, ka Silmetit võrdlesid nad traktoritehasega põhjanabal, aga Vähi tõestas Silmetit juhtides, et saab hakkama. Hansapanka juhtinud Indrek Neivelt tunnistas, et projekt tundub talle kahtlane, aga ta usub Vähisse.

14. oktoobril 2005 avati uus sadam pidulikult. Sillamäe on lähim sadam Venemaa piirile. Ta asub Kirde-Eesti õliväljade kõrval ja sobib seal toodetava põlevkiviõli väljaveoks.

Viimastel aastatel läkski kõik kenasti. Sadama kaubamaht kasvas 2011. aastal koguni 40 protsenti ja 2012. aastal 35 protsenti. Suurkonkurendi, riikliku Tallinna Sadama kaubamaht samal ajal kahanes.

Veel tunamullu avati sadamas neli uut kaid konteiner- ja üldkaupade käitlemiseks kogupikkusega 850 meetrit. Sadama veebikülg viitab, et tulevikus võidakse veelgi laieneda: uued kaid, laohooned, laadimismehhanismid jm.

Aga see kõik on ootelehel, sest tolsamal 2014. aastal jäi Sillamäe sadam justkui haamri ja alasi vahele. Esmalt mõjutasid teda sündmused idas. Kuna Venemaa vallutas Krimmi, kehtestas Euroopa Liit talle majandussanktsioonid (ja vastupidi). Kaubavahetus mõlema
majandusruumi vahel kahanes märgatavalt.

Teine pauk kärgatas läänes: eeskätt USAs puhkes kildaõlibuum, mis tõi kaasa naftahinna languse maailmaturul. Kirde-Eesti õlitööstused, mille omanikud tegelesid äri laiendamisega, sattusid järsult raskustesse.

Hinnalangus võimendas paljuski energiahindadest sõltuva Venemaa raskusi, rubla kurss kukkus.

Lisaks hakkas Kreml üha rohkem kaubavahetust suunama oma uutesse sadamatesse Peterburi ümber.

2014. aastal külmutas Sillamäe sadam kõik suuremad investeeringud. Kaubamaht vähenes mullu 29 protsendi võrra. Pole ime, et Tiit Vähi valitsust kritiseerib: nii Eesti majanduselule (kui ka Sillamäe sadamale) oleks kasulikum Vene-vastaste sanktsioonide lõpetamine.

Andrei Birov ütleb, et kukkunud naftatransiidi osa asendamiseks ja muude kaupade osa suurendamiseks otsustati sadamas teha kaks suurt investeeringut. Esiteks ehitati neli Silsteve puistekaupade ladu ja varustati need tehnoloogiaga. See maksis ligikaudu viis miljonit eurot ning tänaseks on laod valmis ja kasutuses.

Teiseks rajatakse puiste- ja üldkaupade efektiivsemaks käitlemiseks kaide juurde raudteeühendus. See 11 miljonit eurot maksev ehitus jõuab lõpule tuleval aastal.

Tänavu kaubamaht võrreldes mullusega ei vähene, kuid on endiselt väiksem kui rekordaastal 2014.

Birov ütleb: „Sillamäel pole kaotatud optimismi, loodetakse rumalate sanktsioonide lõpetamist ja naaberriigiga suhete normaliseerimist.“

Artikli autor: Sulev Vedler