Swedbank AS

Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2015

Edukas olla on raske töö

Swedbank on väga edukas ettevõte. Kuid see edu ei tule kergelt.

Tänavu teises kvartalis sai Eesti juhtiv pank 53 miljonit eurot kahjumit. Kuid midagi hullu pole lahti. Swedbank töötab endiselt nagu kellavärk ja toodab kasumit. Kahjumi põhjus on erakordne – nimelt otsustas meretagune peakontor võtta Eestist välja 400 miljonit(!) eurot dividende ning pank maksis seetõttu 107 miljonit eurot tulumaksu. Tulumaks sõigi  kvartalikasumi ära. Samuti eelmises kvartalis teenitu.

Määratu dividendimakse oli märgilise tähtsusega sündmus.

Aastast aastasse on ühiskonnas tugevnenud mõtteviis, et Rootsi pangad teenivad Eestis ülikasumeid ja viivad raha maksuvabalt välja. See murendas väliskapitalil pankade mainet, sealhulgas Swedbanki oma.

Osalt on see jutt tõsi. Kümne aasta taguse majandusbuumi ajal kulutas Eesti rahvas kõvasti, laenude andmiseks ei piisanud pankadel siinsetest säästudest ja meretagused peakontorid andsid raha juurde. Osa rahast panid nad Eestis asuvate tütarpankade omakapitali, kuid suurem osa saabus laenude kujul. Täpselt nii käitus ka Swedbank.

Praeguseks on olukord muutunud. Rootslased on laenudena tehtud investeeringud tagasi saanud ja siinne äri töötab edasi kohalike säästude peal. Kuna laenude tagastamise pealt ei pea tulumaksu tasuma, sündisidki jutud, et pangad ei maksa tulumaksu.

Nurin läks niivõrd suureks, et aasta tagasi võttis teema üles isegi riigikogu liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd. Ta imestas, miks küll pangad muudkui kapitali koguvad ja osa sellest dividendidena välja ei maksa.

Tegelikult oli asi siiski teisiti. Swedbank põhjendas viimast, erakorralist dividendimakset just kapitali üleküllusega. Ja pank oli 2013. aastal ilma suurema kisa ja kärata maksnud dividendideks 75 miljonit eurot. Mullu lisandus 50 miljonit, tänavu 150 miljonit pluss eespool mainitud 400 miljonit.

Eesti riik sai selle pealt kokku 161,1 miljonit eurot tulumaksu.

Pank on ka selgelt rõhutanud oma rolli maksumaksjana. Näiteks aprillis väljastas pank pressiteate “Swedbank Eestis maksis riigile möödunud aasta eest 72 miljonit eurot makse”.

Rohkelt dividende saab pank maksta vaid siis, kui ta ei oota äri laienemist. Hoiuste kiire kasv on viimastel aastatel aidanud tagastada Rootsist võetud laene, laenuturg kasvab hoopis tagasihoidlikumalt. Seal on toimunud oluline muutus. Suuremad ettevõtted ei võta enam siinsetelt pankadelt laenu, vaid eelistavad investeerida omavahenditest. Või annavad välja võlakirju või võtavad laenu välismaalt.

Väikesed, alles alustavad firmad aga tihti ei saa pankadelt laenu, sest neil pole vajalikke tagatisi. Paljud väikeettevõtjad pole ilmselt kursis, et Swedbankil on nende tarbeks eraldi laenutoode. Seetõttu koguvad üha enam populaarsust ühisrahastamise projektid –  investorite õnneks pole neist ükski veel suurelt kõrbenud.

Pankurite töö muudab varasemast keerulisemaks ka intressikeskkond. Kuue kuu euribor, mis moodustab suure osa eestlaste laenuintressidest, on nullilähedane. Sellele lisatavat marginaali on konkurentsi tõttu keeruline tõsta.

Kunagise buumi ajaga võrreldes on marginaal küll 2–2,5 korda suurem, kuid pole viimastel aastatel eriti muutunud. Swedbanki puhas intressitulu (laenudelt saadud intressitulu miinus hoiustajatele makstud intressikulud) kukkus esimesel poolaastal mullu sama ajaga võrreldes nelja protsendi võrra.

Intressitulu kahanemist saab pank kompenseerida teenustasude suurendamisega. Swedbank tegigi seda, esimesel poolaastal kasvas puhas teenustasutulu võrreldes aastatagusega 12 protsendi võrra. Kuid see on peen mäng olukorras, kus konkurents üha tiheneb.

Näiteks  kuidas tõsta ülekandetasusid olukorras, kus LHV pakub ülekandeid sootuks tasuta? Swedbank on suur. Tema turuosa hoiuste turul oli juuli alguse seisuga 45,6 protsenti. Laenude turuosa oli esimese kvartali lõpus 39,1 protsenti. Majandusteooria ütleb, et suurus on konkurentsieelis, kuid reaalses elus on ta ka nõrkus. Tugevaid pekstakse ühiskonnas mõnuga. Selsamal LHV-l puudub üleriiklik kontorivõrk ja keegi ei ilgu selle üle. Ikkagi tubli Eesti kapitalil põhinev ettevõte! Kui aga Swedbank teatab kavatsusest mõni kontor või pangaautomaat kinni panna, saab sellest üleriigiline sündmus. Hiljutine laiendatud kontori avamine Jõhvis jäi aga suurema tähelepanuta.

See on internetiajastu tagajärg. Swedbank läheb rahvale korda.