Swedbank AS

Konkurentsivõimelisim finantsettevõte 2016 

Mida teeb Eesti suurim pank õigesti?

Eesti suurim pank ei vali kliente ega aja ühtki klienti ära.

Swedbanki 12. korruselt, kus kohtun panga peadirektori Robert Kittiga, avaneb vaade merele, üle punaste katuste. Majade vahel kiirustavatest inimestest enamikul kiigub kotipõhjas või tagataskus Swedbanki pangakaart – neid kaarte on Eestis lausa üle miljoni!

Suur turuosa on paljuski ajalooliselt kujunenud. Juba Hoiupanga liitmisel Hansapangaga 1998. aastal napsati väga suur osa Eesti turust endale.

Rootslased suurendasid Hansapangas järkjärgult oma osalust, kuni 2008. aastal jäi Hansapank üldse ajalukku ning panga logoks sai Swedbanki oranž tammepuu. Enamik Eesti elanikest jäi uue panga hingekirja.

Swedbank hoiab stabiilset joont. Suuri kampaaniaid uute klientide püüdmiseks Kitti sõnul ei korraldata. Konkurent Nordea on näiteks teinud investeerimis- ja remondilaenukampaaniaid, LHV pakkunud nullprotsendise intressiga laene iluoperatsioonideks.

Swedbanki kampaaniad on seevastu rohkem mainekujundus – nad on korraldanud Eesti esimese youtuber’ite konkursi, pildimänge ja jaganud jäätist. Maiustused ja lõbusad mängud pole juhuslik valik: just lastele ja noortele pöörab Swedbank viimasel ajal tähelepanu.

„Lapsed võiksid sularahaga ringi käimise asemel pangakaardid soetada,“ arvab Kitt. Nii on tema sõnul turvalisem ja puhvetites saab kõikjal niikuinii plastiga maksta.

Teine eesmärk sel aastal on uuendada poodides makseterminale kontaktivabade ehk viipekaartide kasutamiseks. Pank juba jagab välja neid kaarte, millega piisab masina puudutamisest ja pin-koodi sisestama ei pea.

Õige pea saab kontaktivabadest kaartidest Eestiski igapäevane asi, nagu näiteks Suurbritannias.

Kui rahval läheb hästi, läheb hästi ka pangal. Eriti Swedbankil, mille strateegia nurgakiviks on hüüdlause „pank kõigile!“. Swedbank ei aja ühtki klienti ära ja kliente ei vali.

„See on meie asi, kuidas iga klient kasumlikuks teha ning kuidas suuta kliente nii hästi teenindada, et neil ei tekiks vajadust lahkuda,“ ütleb Kitt. See eristabki Kitti sõnul Swedbanki teistest: kui teistel on täpsustatud sihtgrupp, siis nemad panustavad kõigile.

Eesti elanikel lähebki Kitti arvates hästi. Kolmapäeviti koguneb panga krediidikomitee ja see on Kitti hinnangul kõige huvitavam päev. Komitee otsustab, kas ja kellele laenu anda.

Selle laua taga näeb majanduse ristlõiget – mida Eestis tehakse, kuidas elatakse. Kõik projektid, milleks Swedbankist laenu taotletakse, jooksevad sinna kokku.

Teine huvitav osa tema tööst on kohtumine klientidega. Hea on näha, kuidas ettevõtja keerab panga kontolt üle kantud raha betooniks ja rahaks. Ja kui see tööle hakkab, tuleb raha pangale intressidega tagasi.

Swedbanki nõustamiskeskus saab iga nädal 20 000 kõnet, pank võtab iga nädal vastu 40 000 klienti ning väljastab 6000 eluasemelaenu. Swedbanki mobiiliäppi kasutab Eestis aktiivselt sada tuhat inimest.

Kõik panga töötajad võivad võtta aastas kaks vaba päeva, et vabatahtlikuna kedagi aidata. Üks tegevus peab olema tööga seotud, teine mitte. Näiteks võid kellelegi finantsteemadel nõu anda või kooliõpilasi külastada. Mullu käis koolides üle 400 Swed-pankuri ja koos kolleegidega kogukonnale head tegemas enam kui 1200 panga töötajat.

Norra suurim pank DNB ja Rootsi suurim pank Nordea teatasid hiljuti ühinemise plaanist. Kui see järgmisel aastal tõeks saab, saab uuest ühinenud pangast Baltimaade suurim. Isegi Swedbank jääks neile alla.

Seega on Swedbank sunnitud ka tulevikus paljusid asju õigesti tegema.

Artikli autor: Marian Männi