Tallink Grupp AS

Konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2015

Laevasõit muutub üha puhtamaks

Eesti ühe edukama ja tuntuma ettevõtte Tallink Grupi käekäik sõltub paljuski laevakütuse hinnast.

Tallinna vanasadamas võib aeg-ajalt näha suuri tumeda tossu pahvakaid, nagu oleks seal mõni katlamaja tööle pandud. Tegelikult on suitsupilvede allikaks ristlus- ja liinilaevad, suured nagu Lasnamäe paneelmajad. Sellise liikuma panemine vajab erakordset jõudu.

Kiirlaeva Tallink Shuttle Star mootorivõimsus on 48 000 kW. Seda on sama palju kui näiteks 565 populaarsel maasturil Nissan Qashqai kokku. Star suudab korraga peale võtta 2080 reisijat, autokohti on tal lausa 550. Tallinnast Helsingisse sõidab ta vaid kahe tunniga.

Tallinki laevastikku kuulub kokku 16 alust (4 on välja prahitud). Kütust neelavad laevamürakad võimsalt. Mida kiiremini sõidavad, seda rohkem kulub kütust.

Kui kütus eelmisel kümnendil järsult kallines, hakkasid hiiglaslikud konteinerlaevad eriti aeglaselt sõitma, et kütust kokku hoida.

Sama nipp võeti kasutusele ka reisilaevanduses – neil liinidel, kus kiirus pole nii oluline ja puudub konkurents. Tallink vähendas kiirust Tallinn-Stockholmi liinil. “Laevad on masinad, mis tarbivad umbes 1000–1400 liitrit kütust tunnis. Kui Stockholmist Tallinna suundudes pikenes meie sõidugraafik 45 minuti võrra, siis me hoidsime kokku ühe otsa pealt 4,5–6 tonni kütust,” selgitas kruiisilaeva Romantika kapten Roland Lemendik. Romantika mootorite
võimsus on 26 240 kW.

Kuid näiteks Tallinna ja Helsingi vahel annavad kiire sõit ja tihedad väljumised Tallinkile konkurentsieelised (Tallinki turuosa on seal viimastel aastatel olnud 55–60 protsenti).

Kütusekulu reisi kohta on üks olulisemaid näitajaid, mida firma juhtkond jälgib. Kütus on Tallinki tähtsuselt kolmas kuluartikkel laevadel müüdavate kaupade sisseostuhinna (laevafirma annab tax-free poodide käibelt silmad ette paljudele tuntud lennujaamadele) ja personali palkade järel. Möödunud aastal kulutas Tallink kütuse ostmiseks 114 miljonit eurot. Aastaga kahanes kütusekulu 12 protsendi ehk ligi 16 miljoni võrra. See andis märkimisväärse panuse ettevõtte 27 miljoni euro suuruse puhaskasumi kujunemisse.

Mitu firma suurt reisilaeva on viimastel aastatel saanud ka nutikad ja äärmiselt täpsed  kütusekulu jälgimisseadmed, mille alusel saavad ohvitserid valida säästvama töörežiimi.  Kütuse jahutussüsteeme on täiendatud seadmetega, mis aitavad säästa kütuse jahutamiseks või kuumutamiseks vajalikku energiat. Tänu neile süsteemidele on Tallink säästnud veel  keskmiselt viis protsenti tavapärasest kütusemahust.

Viimases aastaaruandes märgib ettevõte ühe peamise märksõnana just globaalset kütusehindade langust. Laevadel kasutatud üheprotsendise väävlisisaldusega raskekütuse keskmine turuhind kukkus mullu ligi kümme protsenti.

Kuid keegi ei tea, kas kütuse hind jääb pikemaks ajaks madalale või hakkab tulevikus tõusma. Kütusehinna kõikumine on Tallinkile üks suuremaid riskitegureid. Näiteks 2013.  aastal langesid kütusehinnad 13 protsendi võrra. Aasta varem aga tõusid sama palju. Lisandub valuutakursside kõikumisest tekkiv risk, sest ettevõte arveldab kütust ostes USA  dollarites.

Suured tarbijad ostavad riskide vähendamiseks kütust tulevikutehingute kaudu, kus hind on mingil tasemel fikseeritud. Tallink seda väga palju kasutanud ei ole. Tark tegu: hind on ju muudkui kukkunud.

Küll aga kasutas Tallink suvest 2011 kütusehinna lisatasu süsteemi – kütuse kallinemisel maksavad osa hinnatõusust kinni kliendid. Tookord oli kütuse hind kahe aastaga enam kui kahekordistunud.

Tänavu hakkasid kehtima uued euronormid, mis nõuavad laevakütusele vähemalt kümme korda väiksemat väävlisisaldust. Tallink valmistus selleks põhjalikult. Ettevõte hakkas kasutama senisest kaks korda kallimat kütust MGO (marine gasoil), laevu tuli ka ümber  ehitada.

Mullu tegi firma kütuse kokkuhoiuks ümberkorraldusi laevaliinides. Ristluslaev Baltic Queen viidi üle Tallinn-Helsingi liinile ja Romantika Tallinn-Stockholmi liinile. Riia-Stockholmi liinile jäi ainult Isabelle. Silja Europa prahiti Austraaliasse ujuvhotelliks.

Järgmine samm on veeldatud maagaasi (LNG) kasutusele võtmine. Võrreldes raske kütteõliga saab LNGd kasutades vähendada heitkoguseid 85–100 protsendi võrra. Euroopa Komisjon  unistab, et sadamatesse ümber terve Läänemere rajatakse “LNG-tanklate” võrk. Selleks valmistub ka Tallinna Sadam.

Tallink astus mullu esimese konkreetse sammu, tellides Tallinn-Helsingi liinile uue kiire  reisilaeva, mis töötab kahe kütusega, sh veeldatud maagaasiga. Laev mahutab 2800 reisijat ning valmib Soomes Turus kahe aasta pärast. Tema hind on “kõigest” 230 miljonit eurot.

Kui sellised laevad sõitma hakkavad, kaovad sadamatest viimasedki mustad suitsupahvakud.