2014. aasta parimad


AASTA ETTEVÕTE 2014 NOMINENDID

TOP Marine OÜ
- VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt
»

MP & Partners Engineering OÜ
Loodusvägi OÜ
La Muu OÜ
ABB AS
EMT AS
Tallinna Teede AS
Entronik OÜ


AASTA EKSPORTÖÖR 2014 NOMINENDID

TOP Marine OÜ - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

Assistor AS
Tailor Service OÜ


AASTA UUENDAJA 2014 NOMINENDID

MP & Partners Engineering OÜ
- VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

Arcwood by Peetri Puit OÜ
Skeleton Technologies OÜ


AASTA PIIRKONNA ETTEVÕTE 2014 NOMINENDID

Loodusvägi OÜ - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

Dale LD. AS
Pintmann Grupp/Kubija Hotell-Loodusspaa OÜ


AASTA DISAINI RAKENDAJA 2014 NOMINENDID

La Muu OÜ - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

Cleveron OÜ
AS Sokotel


AASTA VÄLISINVESTOR 2014 NOMINENDID

ABB AS - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

Orkla Accounting Centre OÜ
Estonian Cell AS/Heinzel Holding


TOP Marine OÜ

Üldvõitja
Aasta Ettevõte 2014
Aasta Eksportöör 2014

 

Top Marine tulemused 2013

Käive (tuh €) 2 683
Ärikasum (tuh €) 199
Töötajate arv 12
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 36



Andry Prodel: parim müügimees on hea toode

Kui rahvusvaheline telepilt näitab sõudevõistlusi, mida peetakse Moskva Krõlatskoje olümpiakeskuse sõudekanalites, saab seal näha TOP Marine slippe* ja ujuvkaisid. Eestis valminud kaid on ka mitmes Soome sadamas ja kui nimetada eksootilisemaid kohti, siis võib neid leida Jaapanist ja Norra põhjaosast. Ettevõttes valmistatud mootorpaadipukid reisisid aga ühte Iiri mereväebaasi.

Eksport moodustab Top Marine käibest umbes 75% ning prognooside järgi kasvab ekspordi osakaal lähitulevikus veelgi. Eksportturgudele laienemine on ettevõtte juhi Andry Prodeli sõnul toimunud pigem rahulikult – üks riik korraga. „Lähtume põhimõttest, et meie tooted ja projektid on ise kõige paremad müügimehed. Ja saame sageli kinnitust, et just nii see ongi. Peaaegu igal nädalal tuleb mõni telefonikõne või kiri edasimüügist või meie esindamisest huvitatud inimeselt,“ sõnab ta. Hoolega on osaletud Skandinaavia erialamessidel.

Top Marine on edasimüüjate kaudu esindatud Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Venemaal, Valgevenes ja Jaapanis laia tootevalikuga alates lihtsamatest plastujukitega ujumiskaidest kuni keeruliste betoonist monoliitkaideni, kuhu sisse võib projekteerida elektri- ja veekanalid ning peale majad ehitada.

Top Marine sai alguse 2004. aastal sellest, kui omanikud otsustasid ühe ettevõtte ärisuunad lahku lüüa. Enne seda toodeti ja paigaldati ujuvkaisid plastmassivalutehase ühe tegevusharuna. Ujuvkaide valmistamise koondamine eraldi ettevõttesse oli plastitehase arengu loogiline jätk ning paljud tooted, nagu näiteks poid ja plastujukid, valmistatakse just plasti rotovalu tehnoloogiat kasutades. „Meie tugevusteks on kvaliteetne tootevalik, professionaalne meeskond ja tänapäevased tootmisvahendid,“ ütleb Prodel. Kogemust jagub, sest eri ujuvkaisid on tehtud juba aastast 1996.

Esialgu pakuti allhanget Soome ujuvkaide ehitajatele. Läbimurdeni jõuti kolm aastat hiljem, kui hakati välja töötama oma tooteid ning alustati tootmist Näpi tehases. Eestis on ujuvkaide baasil ehitatud sadamaid nii Tallinna Vanasadama jahisadamas, Kuressaare sadamas, Kalevi jahtklubis, Kärdla sadamas kui ka Pärnu jahtklubis, tänavu valmisid Tartus Sõpruse paadikaid.

Suurim projekt valmis eelmisel aastal Riias Kipsala saarele vantsilla kõrvale Daugava jõele. Riga City Marinasse toodeti ja paigaldati üle 1000 meetri monoliitkaisid ning lisaks ujuvmajad riietus- ja duširuumidele, ujuvad kontori- ja õpperuumid, valvurimaja ning laoruumid noorpurjetajate varustuse hoidmiseks. Eriliseks teeb asja see, et kõik sadamahooned asuvad ujuvana Daugava jõel.

2013. aasta oli Top Marine käive 2,65 miljonit ja kasum 163 700 eurot. Tänavu loodetakse müüginumbrites samale tasemele jõuda.


TOP MARINE OÜ
Top Marine OÜ on Eesti juhtiv ujuvate kaide ja ujuvlahenduste tootja, kellel on vastav kogemus aastast 1996. Ettevõte pakub ujuvkaidel sadamatele võtmed-kätte lahendusi ehk alates majasisesest projekteerimisest kuni täieliku valmimiseni. Aastas valmib keskmiselt 3000 meetrit ujuvkaisid. Top Marine OÜ tootmine asub Rakvere külje all Näpil ning müügikontor Sauel. Ettevõttes töötab 15 inimest.


 

MP & Partners Engineering OÜ

Aasta Uuendaja 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

MP & Partners Engineering tulemused 2013

Käive (tuh €) 1 506
Ärikasum (tuh €) 220
Töötajate arv 97
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 13



Miroslaw Pienkowski: kes oleksid paremad kui endise sõjatööstuse spetsialistid!

Seda, mis toimub Miroslaw Pienkowski ettevõtteis, iseloomustab kõige paremini Narvas külas käinud TTÜ mehhaanikateaduskonna esindajate ütlus: „Sellist tehnoloogiat näeme meie vaid kataloogidest.“ Narva on tuhandeid ruutmeetreid tihedalt kõrgtehnoloogiat täis. Just sealses tehases on püsti pandud mitmete seadmete esmaeksemplarid. Pienkowski on valinud tehnoloogialiidriks olemise strateegia.

Kõik algas üheksakümnendate alguses, kui mees alles otsis oma kohta ärimaailmas. Hariduselt elektroonikainsener, sattus ta asjaolude kokkulangemisel tegelema titaanist eriotstarbeliste poltide vahendamisega. Kuna turg nõudis üha keerulisemaid tooteid, tuli leida partnerid, kes nende valmistamisega hakkama saaksid.

„Kes saaks siin parem olla kui spetsialistid endisest Nõukogude sõjatööstusest!” mõtles Pienkowski. Esimene valik oli külastada Baltijetsi tehast Narvas. Seal oli üks hakkaja meister, kes huvitus väga uuendustest, kuid üldiselt oli olukord kehv. Esimest tellimust pidi Pienkowski praktiliselt otsast lõpuni ise juhendama. „Töömehed tulid minu juurde ja ütlesid, et nii pikka detaili ei saa meie pingis valmistada. Läksin siis ise tehasesse, vaatasin veidi ringi ja tegin ettepaneku panna freespink tööle treipingina. Ja nii see algas,” meenutab Pienkowski.

1993. aastal pandi Baltijets kinni. Pienkowski ostis ära ühe treipingi ja freespingi ning rentis pisikese osa tehasest. Ta räägib uhkustundega, kuidas ta tegi viiele mehele ja ühele naisele ettepaneku hakata üheskoos titaanist keerukaid detaile tootma. Need kuus inimest töötavad tema juures tänaseni.

Pienkowski paistab silma oma oskusega tagurpidi mõtelda. Freespingist treipingi tegemine on vaid üks näide. Tehase algusaegadel pöörduti tema poole murega, et oleks vaja anodeerida (titaani värvimine elektri abil) kuue meetri pikkune detail. Kõik anodeerimisvannid olid aga ainult neljameetrised. Pienkowski ütles kliendile, et tulgu nädala pärast tagasi. Ta võttis tavalise põrandamopi, pani kummikindad kätte, kummikud jalga ja mopile juhtmed külge. Pingestades märja mopi vajaliku elektrivõimsusega, töödeldi detail üle.

Skalpellitehase ostmine Saksamaalt lepiti kokku suusõnaliselt ja kolme nädala pärast alustas see juba tööd Narvas. Pienkowski lasi tegevuse lõpetanud skalpellitehase sisustuse kokku pakkida ja Eestisse vedada. „Skalpellitehas on meil puhtalt turunduse eesmärgil. Kui iga kirurg maailmas teab, et Trinoni skalpell on maailma parim, siis usaldab ta ka meie muid meditsiinitooteid” räägib Pienkowski.

Skalpellitehase ostuga käivitus meditsiinitoodete suund. Teadaolevalt on titaan selline metall, mille inimorganism kergesti omaks võtab. Pienkowski töötas oma meeskonnaga välja unikaalse hambaimplantaadi. Lühidalt öeldes juurdub Trinoni Q-implant kuus korda kiiremini kui muud saadaolevad. „Selle toote loomine oli imelihtne, küsisime inimestelt, mis on nende suurim ootus seose hambaprotseduuriga. Nad vastasid, et see peaks olema võimalikult kiire, valutu, odav ja kvaliteetne. Ja just nendele kriteeriumitele meie Q-implant vastabki,” selgitab Pienkowski.

Ettevõte on oma hambaimplantaatide ärisuuna toetamiseks loonud rahvusvahelise koolitusprogrammi Collegium Practikum, kus arstid saavad intensiivkursuse käigus katsetada implantaatide paigaldamist päris patsientide peal.

Samal ajal on tegemist sotsiaalprojektiga, nimelt võivad Kambodža, Dominikaani Vabariigi ja Laose vaesemad inimesed vabatahtlikuks patsiendiks tulla ja neile tehakse kogu protseduur tasuta. Alates 2003. aastast on selle programmi käigus paigaldatud ligi 100 000 implantaati ja programmis on osalenud arstid kogu maailmast.

Narvas on Pienkowskil kuus ettevõtet. Ta hoolib väga oma enam kui 300 töötajast. Pienkowski on naljatades öelnud, et ta ei saaks kunagi finantsjuhti palgata, sest efektiivsuse poolest võiks paljud inimesed koju saata, aga ta ei saa seda lubada, sest teab iga inimese elu-olu ning töökoha kaotus ei teeks neile head.


MP & Partners Engineering OÜ
Ettevõte alustas Eestis tegevust 1990. aastate algul, kui Poola insener Miroslaw Pienkowski otsis Ida-Euroopas soodsaid ja kvaliteetseid tootmisvõimalusi. Tema valik jäi pidama Narva Baltijetsi tehase juures. Aja jooksul on lisandunud mitmeid harusid, näiteks toodi Narva Saksamaal suletud skalpellitehas, kust sai alguse meditsiinitoodete suund. Narvas kuulub gruppi kuus ettevõtet enam kui 300 töötajaga.


 

Loodusvägi OÜ

Aasta Piirkonna Ettevõte 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

Loodusvägi tulemused 2013

Käive (tuh €) 265
Ärikasum (tuh €) 15
Töötajate arv 3
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 15



Ahto Vegmann: kõik sai alguse metsmustika-mustsõstraglögist

Juba prantslased ütlesid cherchez la femme – otsige naist. Selles, et tänane suurim Eesti mahetoidu eksportija Loodusvägi tuule tiibadesse sai, oligi tähtis roll kahel naisel.
Esiteks ühel sümpaatsel müüjal, kes Tallinnas Kosmose kino juures ökopoes töötas. Nimelt läks Loodusväe üks asutajaist Ahto Vegmann 2008. aastal tema käest uurima, millist ökokaupa tasuks Eestis toota. „Küpsiseid,“ vastas müüja, „küpsiseid tahetakse kõige rohkem.“

Juba järgmisel päeval helistas seesama ökopoe juhataja Ahtole tagasi:„Meil on siin üks naine, kes pakub küpsiseid. Ehk on teil midagi ühist.“

Tänu sellele müüja vahendatud kontaktile jõudiski Loodusvägi esimese tooteni. Aga selleks ei olnud üldse mitte küpsis. Naine, kelle nimi on Lüüne Karu, töötas välja hoopis maheda metsmustikamustsõstraglögi, mis on siiamaani firma tuntuim toode. 2008. aasta jõulude ajal läksid nad selle glögiga Raekoja platsi jõuluturule, kus jooki saatis suur edu. Järgmisel aastal müüsid nad glögi juba ka pudelites kaasa.

Ahto Vegmann ei seisnud Loodusvägi asutamise taga üksi, vaid koos endise koolivenna Kristjan Õunamägiga. Kooli ajal nad eriti ei suhelnud – kumbki pidas teist veidi imelikuks. Kuid täiskasvanuna kohtudes selgus, et neil on sarnane säde silmis.

„Panime ideed paberile – see oli meie esimene sügavam sisekaemus,“ räägib Ahto Vegmann, kes töötas tolle kohtumise ajal ühes telekomiettevõttes. 2008. aastal panid nad paika oma tegevuse alustõed, mis kehtivad tänini: tervis, küllus, armastus, vabadus ja elurõõm. Üsna kiirelt sai neile selgeks, et mahetoit on valdkond, mis haakub nende väärtustega.

Pärast esimest jõuluturgu järgnes eneseotsimise periood – sõbrad eksportisid kaupa Iirimaale ning pidasid söögikohta Vanasadama kruiisilaevade alal. Aga inimesed eelistasid tol ajal veel rohkem kartulikrõpsu ja Coca-Colat. Silmad avas 2010. aastal käik Londonisse. „Naturaalset ja looduslikku kaupa müüv Whole Foods Market tegi tõesti meie silmad lahti – me nägime, et sellel on potentsiaali,“ meenutab Vegmann.

2008 alustati sellest, et mehed helistasid Eesti poodidesse ning pakkusid tooteid firmadele ärikingitusteks. „Suured poeketid olid skeptilised,“ meenutas Vegmann. Vaatamata sellele oli mullune kasv 68 protsenti, tänavu oodatakse 30–40 protsendist kasvu. Toodete arv suurenes läinud aastal nelja pealt 44-ni. Marjapulbrid, mahlad, marjakompud, metsamesi, pagaritooted, toortoit...

Pool Loodusväe toodangust läheb Põhjamaadesse. Nii näiteks jõuavad tervislikud toornäksid sadakonda Soome, Belgia ja Rootsi poodi. Spetsiaalse kuivatuskapi abil valmivad suvikõrvitsa-, tomati-, maasika-, õuna-, sibula- ja peedinäksid – tõepoolest, suurepärane vaheldus õlis frititud kartulikrõpsudele.

Sel aastal on hoolega uute välisturgude nimel pingutatud: Soomes oldi kaasas meie presidendi riigivisiidil, firma toornäksid ja suussulav metsamesi läks ka nende presidendi kinkekorvi. Ning Londonis käidi Euroopa ühel suuremal mahetoodangu messil Natural & Organic Products Europe.

Nagu paljud teisedki tootmisettevõtted, tunneb ka Loodusvägi teatavat barjääri, kui juttu tuleb Eestist, kuid Vegmanni sõnul on selle valdkonna inimesed õnneks tavapärasest veidi avatumad. Barjäärist hoolimata nad toidu päritolu ei peida. Nende pakendeid ehib uhke slogan „Made in Estonia – Land of organicbeauty“.

Üks ettevõtte nõrgemaid kohti on toorainega varustamine – samas nad ei kavatse loobuda kohalikust mahetoorainest. Suuremalt jaolt tuleb see Mulgimaa mahetalunikelt, mingi osa koguni aga Rapla-, Järva- ja Valgamaalt. Mustikat metsas veel jagub, kuid mahemustsõstart hakkab väheks jääma. „Mida samm edasi, seda rohkem tuleb ette planeerida,“ sõnab Vegmann. See kehtib ka äri kohta üldiselt – kui alustaval ettevõttel on vaja asjad lihtsalt ära teha, siis pikas perspektiivis tuleb tuld hoida. Tuld aga ettevõttel jagub. „Tahame pikas perspektiivis olla arvestatav puhta toidu tootja Euroopas,“ ütleb Ahto Vegmann.


Loodusvägi OÜ
Loodusvägi on ettevõte, mis on pühendunud eestimaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele Skandinaaviamaades ja Euroopas. Firma esialgsest plaanist hakata tootma küpsiseid sai bürokraatia konaruste kiuste hoopis siht anda elule uus maik glögi müümisega jõuluturul. Sealt see kõik algas.

Nüüd on jõutud paljudesse poodidesse Soomes, Belgias, Rootsis ja Taanis, juba käivad ettevalmistused oma tehase käivitamiseks 2016. või 2017. aastal.


 

La Muu OÜ

Aasta Disaini Rakendaja 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

La Muu tulemused 2013

Käive (tuh €) 193
Ärikasum (tuh €) 40
Töötajate arv 6
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 13



Rasmus Rask: kirega tehtud asjad ei ole loodud ebaõnnestuma

Tahaks teha ära midagi reaalset ja käegakatsutavat, tahaks seda teha kirega ja vaid häid emotsioone kogedes, mõtlesid sõbrad Priit Mikelsaar ja Rasmus Rask 2012. aastal ning asutasid Pelgulinnas väikese eestimaise jäätisevabriku.

Biomarketi ökopoodide keti eestvedaja ja Pagar Võtaks pagarikoja asutaja Priit Mikelsaare ning Swedbankis personali- ja turundusjuhina tegutsenud Rasmus Raski soov oli leida Eesti turul puuduv öko- või mahetoode, mida ise toota ja arendada. Pärast väikeseid ajurünnakuid loomingulises õhkkonnas leiti, et see on just jäätis. Ajendiks sai kindlasti ka soov lastele tervislikku magustoitu pakkuda, sest kodus tehtigi juba jäätist ise ja lisaks ammutati inspiratsiooni Itaalia gelato-tüüpi jäätiste ehedast maitsest.

Priit ja Rasmus kohtusid Itaalias jäätisemasinaid tootvate ettevõtete esindajatega ja valisid partneriks Telme, kes võttis ainsana kahte n-ö Ida-Euroopast tulnud noormeest tõsiselt. Abiks oli sealne jäätisemeister Giuliano Curati. „Jagasime rollid nii, et Priit aitas müügikanaleid leida ning mina vastutasin retseptide väljatöötamise eest. 2012. aasta suvel ma väga päevavalgust ei näinudki, istusin keldris ja mässasin maitsetega,“ meenutab Rasmus Rask.

Ettevõte on aasta-aastalt kasvanud. Praegu on üle Eesti La Muu ökojäätise müügikohti üle 50. Ettevõttel on ca 30 töötajat, pooled neist töötavad kohvikus ning jäätist toodetakse viiel päeval nädalas ca 250 kilo päevas. Aga mitte ainult jäätise maitse pole La Muu jaoks tähtis. Nii brändi nime, pakendi kuju kui disaini puhul juhindutakse ettevõte põhimõttest, et see peab eristuma ja olema silmatorkav. Ovaalse pakendi kasuks otsustati just selsamal põhjusel.

La Muu kasutab kõikide sortide pakendamiseks ühesugust karpi, millele kleebitakse vastavalt sordile eri kujundusega kaaned. „Nii on võimalik paindlikult ja kiirelt uusi sorte turule tuua,” lausub Rasmus.

Pakendi materjalivalikul kaaluti mitmeid lahendusi ning uuriti biolagunevate materjalide kohta, kuid väga head lahendust jäätise seisukohast ei leitudki – papptopsid ei ole täielikult taaskasutatavad, plastiku puhul on toormaterjaliks taastumatu maavara. Hetkel kasutatakse plastist vanni, mis on taaskasutatav ning sobilik ka hoidiste säilitamiseks. Uuel aastal on aga plaanis välja tulla ka väikese 125 ml papptopsi pakendatud jäätisega.

Pakendi kujundas Eesti esimene pakendidisainile keskendunud disainibüroo Koor. Koosloomes La Muu töötajatega mõeldakse välja ka vaimukad tekstid karbi kaanele. „Pakendikujunduse puhul mõistsime ühel hetkel, et me ei peakski meeldima kõigile, vaid tuleb teha seda, mis endale meeldib ja millesse usud. Näeme, et praeguseks on poeletile ilmunud ka teisi mustvalge kujundusega jäätisekarpe, aga usume, et meie La Muu identiteet on juba kinnistunud ja inimesed leivavad meid kenasti üles,“ lisab Rasmus Rask.

Välimüügiks mõeldud La Muu kujundusstiilis ühtse joonega kärud disainis disainibüroo Iseasi eesotsas disainer Martin Pärnaga. „Iseasi disainibüroo mööblidisainerid seadsid lati kõrgele – välikäru pidi saama niivõrd viimistletud, et seda saaks häbenemata ka sisetingimustes kasutada. Kasutasime tööpindadel väärispuitu ja selle tulemusena valmis diskreetne, hästi läbimõeldud ja väga selgelt lamuulik mööbel,“ on Rasmus Rask rahul.

Unikaalne ja mõtteviisilt roheline on ka La Muu tööriietus. Põlled, mida tootmishoones, köögis ja kohvikus töötavad inimesed ning ka välimüügikohtade teenindajad kannavad, disainis taaskasutusdisainer Reet Aus. Materjal tuli Uuskasutuskeskuse riidejääkidest – musta, valget ja halli värvi meestesärkidest.

Muuseas plaanib La Muu kolida oma tootmise Koplist nõukogudeaegsest robustsest tööstushoonest pisut loovamasse õhkkonda – Telliskivi Loomelinnakusse ja teha sinna ka oma uue kohviku.


La Muu OÜ
La Muu on esimene Eesti ökojäätist tootev ettevõte, mis tuli turule 2012. aasta detsembris. 2013. aasta suvel alustati välimüügilettidega Tallinnas, 2014. aastal Pärnus. Sel suvel avati esimene La Muu kohvik Rahva Raamatu rendipinnal Tallinnas Viru Keskuses. 2015. aastaks plaanitakse tootmine koos uue kohvikuga tuua Telliskivi Loomelinnakusse. Leivapäeval 2014. aasta septembris pälvis La Muu pistaatsiajäätis rahva lemmikmahetoote tiitli.


 

ABB AS

Aasta Välisinvestor 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

ABB tulemused 2013

Käive (tuh €) 186 679
Ärikasum (tuh €) 13 778
Töötajate arv 1 151
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 44



Bo Henriksson: pidev laienemine on ABB elueliksiir

ABB tehaseid ja äri enam kui 20 aastat Eestis juhtinud Bo Henriksson peab firma edu pandiks lisaks heale kohalikule majandus- ja maksukeskkonnale ka pidevat innovatsiooni ning uute projektide arendamist ABB sees. Henriksson ütleb, et laienemine ja uute suundade otsimine on ABB elueliksiir, ilma milleta kuivaks tegevus Eestis kokku.

„Tegureid, mis on mõjutanud ABB tegevust ning edu viimase 20 aasta jooksul, on palju. Nagu juba tuhandeid kordi on mainitud, on Eestis toimimise suurimaks plussiks väga mugav ja lihtne majanduskeskkond ning selge maksukeskkond. Eestis puuduvad liigsed takistused ettevõtete arendamisel,“ kirjeldab Henriksson.

Erialaliselt tugevate töökäte puudust, mida peetakse üldiselt Eesti suurimaks arengupiduriks, ABB juht liigoluliseks ei pea – inimesi on Eestis küll vähem ning heade töötajate leidmine on keerukam kui paljudes teistes piirkondades, kuid otsija leiab alati vajalikud inimesed üles. „Enne kriisi oli meil suurim probleem tööjõu leidmine ja ka praegu on mõnedel aladel töökäsi puudu, kuid see ei takista meie arengut. Oleme suutnud kasvada atraktiivseks ettevõtteks, saavutada hea maine ning meile tahetakse tööle tulla. ABB puhul ei ole mingit hirmu, et me hakkaksime lähiajal tööjõupuuduse ettekäändel Eesti tootmist ja tegevust kokku pakkima, et saaks liikuda Aasiasse odavama ning rohkema tööjõu järele. Oleme enam kui veendunud, et leiame head inimesed ka Eestist.

Mäletan jutte, kui alustasime 90. aastate alguses generaatorite tootmisega, et „ABB on Eestis vaid nii kaua, kui tööjõud on odav – seejärel lähevad nad minema“. Meie idee on ikka pikk ja jätkusuutlik areng ning nüüd uues tootmislinnakus on meil aega kümme aastat, et oma efektiivsust veelgi tõsta ja parandada. Kui suudame olla efektiivsed, ei ole mingit põhjust tööjõupuudust karta,“ räägib Henriksson.

Eelmise aasta suurimaks muutuseks firmas ongi kõikide ABB tegevuste koondamine Jüri uude tehasekompleksi või -linnakusse Campus One’i. „Tõime siia nii meie Maardu, Keila kui Tallinna kesklinna tootmised ja üksused. Hetkel tegeleme sissetöötanud linnaku veelgi efektiivsemaks muutmisega. Meid töötab linnakus 1200, kuid vajadusel võime selle arvu ka kahekordistada,“ mainib ABB juht.

Majanduskeskkonna kõrval peab Henriksson teiseks suurimaks ABB edu pandiks pidevat innoveerimist ja arendamist oma valdkonna sees ning uute projektide käsile võtmist. „Näen seda igapäevaselt, et kui võtta 10 uut ideed töösse, tuleb neist vähemalt kaks väga head toodet, millega firma arengut tagant tõugata. Vaid uute projektide pidev arendamine toob tervele ABBle kasvu. Kui tuua välja ka kolmas sammas, mis meie edu on kandnud, on selleks ehk ikkagi meie geograafiline paiknemine, mis annab eelise logistikas, mis omakorda annab edu hinnas,“ mainib firma pikaaegne juht.


ABB AS
ABB sünnipäevaks Eestis saab lugeda 31. detsembrit 1991. aastal, kui registreeriti Rootsi-Šveitsi suurkorporatsiooni haruna AS ABB. Kui 1992. aastal andis ABB siin tööd kümnele inimesele, siis 2013 töötas ettevõttes juba ligi 1300 inimest. ABB on investeerinud Eestis tegutsemise jooksul siia üle 80 miljoni euro. Rahvusvahelisust kinnitab fakt, et ABB Eestis töötab insenere enam kui kümnest riigist.Tuntuim avalikkusele mõeldud ABB projekt oli 2011. aastast Eestit kattev elektriautode laadimistaristu.