2015. aasta parimad

AASTA ETTEVÕTE 2015 NOMINENDID

KODUMAJA AS
- VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt»

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS
WESTAQUA-INVEST OÜ
PLAYTECH ESTONIA OÜ
MERKO EHITUS AS
ADCASH OÜ
INTERSTUDIO OÜ


AASTA EKSPORTÖÖR 2015 NOMINENDID

KODUMAJA AS - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

VALIO EESTI AS
SHISHI AS


AASTA UUENDAJA 2015 NOMINENDID

ADCASH OÜ
- VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

CGI EESTI AS
OÜ BLUEGATE / SAKALA HAMBARAVI


AASTA PIIRKONNA ETTEVÕTE 2015 NOMINENDID

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ
FEIN-ELAST ESTONIA OÜ


AASTA VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE 2015 NOMINENDID

PLAYTECH ESTONIA OÜ - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

TALLINN AIRPORT GH AS
AS RAUAMEISTER


AASTA VÄLISINVESTOR 2015 NOMINENDID

WESTAQUA-INVEST OÜ - VÕITJA
Loe ettevõttest lähemalt »

JELD-WEN EESTI AS
TRADING HOUSE EESTI AS

Kodumaja AS

Aasta Ettevõte 2015
Aasta Eksportöör 2015


Kodumaja AS kontserni tulemused 2014

Müügitulu (mln €) 52,2
Ärikasum (mln €) 9,2
Tööjõukulud (mln €) 12,1
Töötajate arv 463
Lisandväärtus 1 töötaja kohta 48 100


 

Kodumaja majja võid juba tehases sisse kolida

Mitmest kriisist karastunud Tartu ettevõte ehitab puidust korrusmaju ning teeb võimsalt ilma Skandinaavia turul.

Tartumaa ühe suurema tööandja Kodumaja kontserni ampluaa on puitkarkassil korrusmajad. Kodumaja ettevõtted ehitavad kõik majaosad, mis on vundamendi peal, võtmed kätte printsiibil.

Firma juhatuse esimees Lembit Lump ütleb, et vundament on ainus asi, mis tuleb teha ehitusplatsil ja mida ei saa teha valmis tehases.

Vaid Rootsis, kus ettevõte üritab värskelt kanda kinnitada, tahab Kodumaja olla ka ehituse peatöövõtja, hoolitsedes kõige, sealhulgas vundamentide ehituse eest. Rootsis on firma seni ehitanud vanurite hooldekodusid. Rootsi turust peab saama tasakaalustaja Norra turule, kus Kodumaja on tuntud ja edukas. Praegu on sõltuvus ühest turust liiga suur. Ka euro suhtes tugevasti siia-sinna kõikuv Norra kroon valmistab aeg-ajalt peavalu.

Tegelikult on Kodumaja ikkagi ehitus-, mitte tootmiskontsern, sest valminud objektide pilte vaadates ei tee vahet, kas majad on kerkinud ehitusplatsil traditsioonilisel viisil või on nad  põhiosas valminud tehases ja seejärel ehitusplatsil kokku monteeritud.

“Me oleme leidnud lahenduse, kuidas mitte töötada õues, sõltudes ilmastikust. Ehitame põhiosas katuse all,” ütleb Lump.

Kodumaja kahes Tartu tehases valmivad ruumelemendid, mis saadetakse treileritega laevale ja laevaga Skandinaaviasse. Tavaliselt valmistavad majatehased lagesid, seinu või muid üksikuid tasaelemente. Need viiakse ehitusplatsile, monteeritakse seal kokku, paigaldatakse torustik ja kaabeldused ning seejärel viimistletakse nii seest kui ka väljast.

Aga Kodumaja ehitab oma tehases valmis ruumelemendid, kusjuures ühes elemendis võib olla mitu ruumi (vannituba, magamistuba, köök või muu) või koguni väiksem korter kõige täiega!

Tuba (ruumelement), mis tehasest välja sõidab, on umbes 95 protsenti valmis: lisaks viimistlusele on paigas mööbel, sanitaartehnika, pistikud ja lülitid, valgustid, kodutehnika ja köök – vahel üllatuseks külmkapis isegi pudel šampust!

Üks ruumelement võib olla üle 5 meetri lai ja ligi 15 meetrit pikk – sisuliselt võibki ehitada 2toalise korteri tehases valmis. Jääb vaid tõsta see vundamendile ja sisse kolida.

Lump ütleb, et niisugune ehitusviis on aegasäästev ja kuluefektiivsem kui tavapärane platsiehitus. Eriti  turgudel, kus ilmastik on heitlik ja tööjõukulud suured. Lisaks ei ole Kodumaja toodete  hulgas midagi nii-öelda “tüüpset” – ehitusviis võimaldab väga suures osas järgida tellija ja arhitekti soove.

Mõnele võib tulla üllatusena, et puidust saab ehitada mitmekorruselisi maju.

Aasta lõpuks valmib Norras Bergenis 14korruseline maailma kõrgeim puitkarkassmaja, mille korterid ehitas – üllatus-üllatus – Kodumaja kontsern. 62 korterist, mille ruutmeetrihind küündib üle 8000 euro, on tänaseks juba valdav enamik müüdud. Tähelepanuväärne projekt on Kodumajale toonud tuntust üleilmselt. Seejuures vastab maja mõistagi kõikidele maavärina- ja tuleohutusnõuetele.

Bergeni maja ehitatakse kolmes etapis: kõigepealt viis korrust, siis veel viis ja siis neli. Iga etapi järel valatakse betoonist platvorm, mis on aluseks järgmise etapi korrustele. Kodumaja ruumelementidega integreeritakse liimpuidust karkass, mis võtab osa koormusest enda  kanda. Puidust on majas nii trepid kui ka liftisaht.

Puidule kui taastuvale loodusvarale ennustatakse ehitusmaterjalina suurt tulevikku.

Augusti lõpu seisuga olid Kodumaja ettevõtted valmis ehitanud 5800 eluruumi, neist lõviosa Norra turule.

Põhjamaades hinnatakse puitmaju väga kõrgelt. Näiteks üks Kodumaja kortermaja Oslos valiti 2013. aastal riigi parimaks elamuprojektiks.

Kodumaja alustas 20 aastat tagasi, investoriteks Hansapanga asutajad. Esimene maja sai vundamendile püsti 1995. aasta novembris. Lump meenutab, et toona ei osatud unistada, et ettevõtte põhiturg võiks olla väljaspool Eestit, loomulikult ei tuldud ka selle peale, et puidust võiks ehitada mitmekorruselisi korterelamuid.

Üheksakümnendate keskel oli ettevõttel tõsiseid käivitamisraskusi. Kaalumisel oli isegi stsenaarium panna pillid kotti. Viimaks leidis ettevõte siiski elulootuse Skandinaaviast. 1997. aastal tutvuti Norra ettevõtjatega, kes soovisid ehitada Bodøsse 21 korteriga  kolmekorruselise elamu.

“Me ei saanud siis aru, mis meid ees ootab, aga lepingu allkirjastasime Tallinna lennujaama ootesaali pingil, ise põlvili põrandal, pool tundi enne norrakate kojulendu,” räägib Lump. Uks Skandinaaviasse oli avatud. Kuid siis juhtus midagi veidrat: firma ehitas Norrasse mitu korrusmaja (sealhulgas riigi esimese neljakorruselise puitkarkassmaja), tellijad olid rahul, kõik imetlesid ja olid õnnelikud. Aga uusi tellimusi ei tulnud.

Kolm aastat sügati kukalt. Siis järsku tormati tellima. “Küsisin klientidelt, mida nad need kolm aastat ootasid. Me olnud nii kiiresti ehitanud, et nad tahtnud näha, kas majad kukuvad kiiresti ka kokku!”

Nüüd tegi eksport võimsa spurdi, kasvades mõne aastaga kolm-neli korda. Majandusbuum võttis hoo üles. Kodumaja ehitas Tartu külje alla teise majatehase. Tehas sai valmis 2008.  aastal, kuid siis sõitis sisse masu.

Taas langes firma justkui põrmu. Käive kukkus viis korda. Uus uhke ligi 15 miljoni eurone tehas jäi jõude seisma. Viiest-kuuest suurest kliendist jäi alles napilt paar, teised  pankrotistusid või külmutasid kõik projektid.

Kodumaja juhtkond kärpis töökohti ja kõikvõimalikke muid kulusid. Töötajate tulemustasud, mis olid seni moodustanud sissetulekust arvestatava osa, kadusid üleöö. Ka põhipalku kärbiti jõuliselt.

Tellimuste puudumisel koju jäänud töötajatele maksis firma lojaalsustasu, mis Lumpi hinnangul õigustas end: töölt lahkusid omal soovil vähesed.

Kannatuste periood kestis poolteist aastat. Selle jooksul korraldas Kodumaja juhtkond töötajatele igal esmaspäeval infotunni firma käekäigu kohta – kõik olid firma päästmisse kaasatud nagu üks mees.

Head kriisi ei tohi raisku lasta, kõlab vana tõde. Kodumajas ei lastud. Keerulistel aegadel lihviti tootmist oluliselt efektiivsemaks. Viimase viie aastaga on käive ühe töötaja kohta kasvanud poolteist korda.

“Selgus, et kahjumiga 2009. aasta oli Kodumajale kõigi aegade kõige kasulikum aasta, sest see tõi meile järgnevatel aastatel suure edu,” ütleb Lump.

Seda tõendavad arvud: aastast aastasse on firma püstitanud uusi käiberekordeid, lootes kümnendi lõpuks jõuda 100 miljoni eurose aastakäibeni.

Teist nii suurt Eesti ehitajat Skandinaavia turul ei ole, ehkki eestlased üldiselt armastavad maju ehitada ja on sel alal ka päris tublid eksportöörid.

 

Adcash OÜ

Aasta Uuendaja 2015
Aasta Ettevõte 2015 nominent

 


Adcash OÜ tulemused 2014

Müügitulu (mln €) 42,8
Ärikasum (mln €) 8,3
Tööjõukulud (mln
€) 3,2
Töötajate arv 50
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (€) 230 600


 

Adcash tõstab pead suures internetireklaami äris

Internetireklaamifirma Adcash kasvab nagu pöörane: viimasel ajal tempos umbes 100 protsenti aastas.

Eesti fännist prantslase Thomas Padovani asutatud Adcash on tõeline hitt, sest midagi nii fenomenaalset pole Skype’i järel Eestis pead tõstmas nähtud.

Vaid mõne aastaga – Adcash loodi 2011. aastal, kuid vundamendi pani Padovani sellele juba varem – on firma kerkinud üheks maailma edukaimaks reklaamvõrgustikuks, mille kaudu tuhanded kliendid näitavad iga kuu mitukümmend miljardit reklaami umbes 200 riigis ja territooriumil üle ilma.

Ja palju on neid ettevõtteid, mille peakontor asub Eestis, kuid millel on harukontorid veel Mehhikos, Pariisis, Barcelonas ja Sofias? Veel mõned lennukad faktid: paari aasta eest töötas Adcashis mõnikümmend inimest. Tänavu läheneb kaader paarisajale. Kui kahe aasta eest oli ettevõtte aastakäive 25 miljoni euro kandis, siis lähematel aastatel alistatakse ilmselt 100 miljoni mägi. Firma kasum kerkib tänavu tasemele üle 10 miljoni euro.

Lihtsustatult öeldes on Adcash üks võimas tööriist reklaamiandjatele, veebilehtede omanikele või äpiarendajatele, viies nad kokku uute klientidega kogu maailmas.

Firma aitab internetis korraldada võimalikult tõhusaid reklaamikampaaniaid. Adcashi “mootor” võimaldab klientidel kampaaniaid hästi planeerida, nende kulgu operatiivselt jälgida ning vajaduse korral kiireid muudatusi teha. Kuvada saab bännereid ja videoid, teha seda väga erinevates seadmetes.

Ettevõtjad saavad suunata oma kommertssõnumeid Adcashi kaudu väga täpselt – just sellise vanuse, soo, töökoha, hobide, kodulinna, kasutatava nutiseadme, keele, veebiharjumuste (milliseid veebilehti külastab) ja muude näitajate põhjal, nagu on sihtgrupp.

Sellisel moel vahendab Adcash reklaami enam kui 200 000 veebilehele. Korraga käib iga päev tuhandeid reklaamikampaaniaid.

Oma kundedele, kelle hulgas on mitmed meelelahutus- ja mängufirmad (Padovani kinnitab, et pornotööstusega ettevõte tegemist ei tee), leiab Adcash “maagiliste algoritmide abil” kõige paremad ja õigemad veebilehed nende toodete reklaamimiseks. Firmad leiavad Adcashi kaudu endale uusi kliente ja partnereid, Adcash teenib iga sellise kontakti pealt vahendustasu.

Seejuures teenib Adcash tulemuspõhiselt: mitte reklaami kuvamise pealt, vaid siis, kui klient midagi ostab, end registreerib või muul moel rekaamile reageerib. Nii leiab Adcashi koostööpartnerite hulgast tuntud ettevõtted Ubisoft, Electronic Arts, Travian Games, Rovio, Mail.ru Games, Alibaba, Ladbrokers jt.

Veebilehtede omanikele (kirjastajatele) annab Adcash aga võimaluse näidata oma leheküljel vaid selle külastajate jaoks relevantseid reklaame ning leida uusi kliente.

Adcashi võrgustikku kasutavad reklaamikliendid paiknevad üle maailma. Suurem osa firma käibest tuleb USAst. Adcashi reklaamiplatvorm täiustub pidevalt, ettevõte ronib ka järjest enamatesse nutiplatvormidesse, millest hetkel kuumim on mobiil.

Näiteks kujuta ette, et omad Bulgaarias Sofias pitsarestorani ning tahad leida Adcashi abiga uusi kundesid.

Adcashi reklaamimootor hakkab sõeluma: kõigepealt võetakse Bulgaaria, siis Sofia internetikasutajad. Sihik pannakse ühele linnaosale, kus restorani pitsapoisid ringi liiguvad.

Kuna reede pärastlõunal süüakse reeglina rohkem pitsat kui teistel aegadel, suunatakse reklaamid sellesse kitsasse ajaperioodi. Ja kellele? Miks mitte neile, kes vaatavad spordilehekülgi? Või sätivad end õhtuks peole? Või jalutavad sellest pitsarestoranist, nutitelefon näpus, lihtsalt mööda.

Neile kuvabki Adcash arvutisse või telefoni ühe ahvatleva pitsapakkumise. Selline täpselt sihitud reklaam läheb inimestele palju rohkem korda. Restoran leiab tõenäoliselt mitmeid uusi kliente.

Reklaamiandja vaatevinklist: mida aeg edasi, seda automaatsemalt see kõik toimib. Firma tahab luua unikaalse iseteeninduskeskkonna, kus kõik ettevõtjad – nii suured kui ka väikesed – saavad oma reklaamikampaaniaid käivitada ja juhtida. Eriti tahetakse fookus seada pisematele ettevõtetele, kes jäävad gigantide, nagu Google või Yahoo!, põhilisest huviorbiidist kõrvale.

Kellele meeldivad vilkuvad bännerid? Selles eest, et reklaame mitte näha, ollakse nõus maksma. Padovani ütleb, et reklaam peab olema nähtav ehk igal juhul inimese tähelepanu äratama. Muidu ei ole sellel lihtsalt mõtet. “Te ei kujuta ettegi, kui palju ettevõtted lasevad tuulde raha reklaamide peale, mida keegi ei märka. Sadu tuhandeid dollareid,” ütleb internetiärimees.

Iseasi on see, kas “sisse sõitev” reklaam ka piisavalt mingit huvi äratab, kas see üldse kõnetab.

“Me ei oota, et meid reklaamifirmana armastataks, aga me töötame selle nimel, et internetireklaami valdkond saaks puhtamaks, turvalisemaks ja vähem pealetükkivaks,” ütleb Padovani.

Suunatud internetireklaamidel rajaneb paljuski Google’i ärimudel. Padovani ütleb, et Ameerika internetihiiglastega on firmal raske konkureerida, sest “nad teavad, mida sa tahad – sa ju ütled neile: tahan osta lilli”. Adcashile ei pea sa ütlema, et tahad lilli osta: Adcash näeb sinu internetikasutusest, et oled hiljuti lilli ostnud ja sageli navigeerid vastavatel lehekülgedel.

“Google läheb ees, teades, mida kasutajad reaalajas teevad. Meie tuleme järele, analüüsides veebiliiklust – seda, mida kasutajad on teinud.”

Padovani Eestisse sattumine oli muinasjutuline lugu. Ta saabus Prantsusmaalt Tallinna kaheksa aastat tagasi, 10 000 eurot taskus, olles töötanud kodumaal makseteenuseid pakkuvas edukas startup-ettevõttes.

Ta kohtus siin oma tulevase eestlannast abikaasaga ning kolis elama Õismäe korterisse, kus asus “köögilaua taga” omaenda firmat looma. Hiljuti soetas Padovani Jõgevamaal ühe mõisa, mille kavatseb renoveerida.

Padovani hindab Eestit elu-, töö- ja ettevõtluskohana väga kõrgelt. “Jah, paljud kipuvad siit ära välismaale. Kuid nad tulevad tagasi jutuga, et Shanghais on liiga palju saastet ning Pariisis liiga palju inimesi, mõni kolmas linn on liiga räpane või liiga suurte liiklusummikutega. Eesti on kõige mõnusam!

Ja ehkki Adcashis töötavad inimesed ütlevad, et siin nad ilmselt vanaduspõlve ei veedaks, ütlen ma neile: no vaatame seda asja! Tegelikult on maailmas vähe kohti, kus oleks mugavam ja turvalisem elada kui Eestis,” räägib Padovani.

Arenguruumi meil muidugi on. Näiteks müügimeestena oleme nõrgad. “Üks mu tuttav tahtis Eestis autot osta. Läks salongi ja näitas, mis auto teda huvitab. Teenindaja vastas, et ta ei räägi inglise keelt. Kas keegi teine räägib? Ei. Tulge esmaspäeval tagasi. Lõuna-Euroopas ei juhtuks midagi sellist iial!” Prantslaste jaoks võib Eesti olla ka “kõikide võimaluste maa”.

Padovani räägib, et esimestest Adcashi Tallinna kontorisse tööle tulnud prantslastest on peaaegu kõigil siin tänaseks oma korter. Mitte et nad oleksid siin tööga rikkaks saanud, nad saavad endale siin lihtsalt laenu lubada. “Prantsusmaal ei ole 30aastasel inimesel võimalik laenu saada ega mingit kinnisvara endale osta. Nii et minu sõnum prantslastele on: Eestis võite saada endale elu!”

 

UPM-Kymmene Otepää AS

Aasta Piirkonna Ettevõte 2015
Aasta Ettevõte 2015 nominent

 


UPM-Kymmene Otepää AS tulemused 2014

Müügitulu (€) 33 246 600
Ärikasum (€) 7 066 300
Tööjõukulud (
€) 4 272 400
Töötajate arv 193
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (€) 67 300


 

Kasevineer jõuab Otepäält nii Euroopasse kui Hiinasse

15aastane firma UPM-Kymmene Otepää kasvas Valgamaa suurimaks tööandjaks. Ettevõte väärindab kohalikku puitu ja toob ekspordiga raha Eestisse.

Möödunud aastal tootis ettevõte 50 000 kuupmeetrit vineeri. Ettevõtte käive jäi 33 miljoni ja kasum 7 miljoni euro kanti. Kuna enamik klientidest asub väljaspool Eestit, tähendab see kümnete miljonite eurode suurust eksporti.

Nime järgi võib arvata, et tegu on Soome ettevõttega, kuid 2000. aastal loodi see kahe Eesti (Forestex ja Silvester) ning ühe Soome firma (Suomen Wood) poolt. Mai keskel loodud ettevõte ehitas endise Otepää autobaasi kohale sisuliselt poole aastaga vineeritehase, kust juba novembri lõpus tuli välja esimene spoonileht.

Eesti metsadest pärit puidust valmistatud vineeri järele oli nii suur nõudlus, et  majandusbuumi harjal ehitati tehas kaks korda suuremaks. “Täna laieneme veel, ehitus käib,” märgib UPM-Kymmene Otepää tegevjuht Ando Jukk.

2003. aastal ostis firma aktsiad Soome börsiettevõte UPM-Kymmene Wood, mis omab kokku üheksat vineeritehast Eestis, Soomes ja Venemaal.

“Kui oled seotud börsiettevõttega, on teatud bürokraatia suurem ja aruandlust ning sisemist raporteerimist rohkem kui tavalisel äriettevõttel või pereettevõttel,” tõdeb Jukk, kes on  Otepää vineeritehast juhtinud esimesest aastast alates.

Algusest peale on valmistatud kasevineeri. Kasepalk pärineb Eesti metsadest ja tuuakse kohale kuni saja kilomeetri raadiusest, kaugemalt vedamine läheb liiga kulukaks. Kümme  aastat tagasi hakati lisaks tavalisele puupinnaga kasevineerile tegema ka heliisolatsiooniga ehk heli summutava kummikihiga kaetud vineeri, hiljem tuli sortimenti ka rahva seas  filmivineeriks ristitud toode Wisa-Form. Seda kasutatakse betoonraketistes ja ka  treileripõhjades.

“Vineer on lihtne toode, kuid kui annad talle mingi lisaväärtuse juurde, saab klient seda kasutada eri kohtades,” märgib Jukk. Otepää tehases valmistatakse vineeri paksusega 4–50 millimeetrit. Kui kõik paksused, mõõdud, pealistuspinnad ja värvid arvesse võtta, võib tehasel eri tooteid olla paari tuhande ringis.

Lõviosa toodangust ehk 95 protsenti läheb piiri taha. Suurem osa Euroopasse, kuid ka Aasiasse – Lõuna-Koreasse ja Hiinasse. “Kaup ei tule ainult Hiinast siia, vaid seda läheb ka sinna,” muigab Jukk.

Näiteks gaasitankerite ehitusel kasutatakse kasevineeri selle sobivate omaduste tõttu. Gaasi transporditakse miinus 165 kraadi juures, kus metall muutub rabedaks, kuid teatud materjalid, näiteks puit, peavad vastu.

Suur osa Otepää tehase toodangust leiab kasutust transporditööstuses – autodes, rongides, laevades, kaubikutes, liinibussides jne. Näiteks kasutatakse vineeri sõiduautode  pagasiruumipõhjadeks ja tagumiste istmete seljatugedes, rahvusvaheliste vedude autode  magamisasemete ehitamiseks, kärupõhjades, busside põrandate ja pagasiruumide ehitamisel jm. Igal juhul on oluline materjali väga hea kvaliteet. Kasevineeri osas on see  Otepää tehase puhul üks tugevamaid.

Veel kasutatakse vineeri näiteks lavade, tellingute või kõlarite puhul, aga Otepääl valminud spooni on kasutatud ka Estonia klaverites. Eestis valmistatakse vineeri veel väikses koguses mööbliettevõttes Tarmeko ja lätlastele kuuluvas Kohila vineeritehases. Kuna ka Kohilas käib  laienemine, peaks tuleva aasta lõpuks siinne vineeritootmine praegusega võrreldes kolmekordistuma.

Enamik Eesti tehaste konkurente asub Põhja-Euroopas, kuna siin piirkonnas kasvab tooraine ehk kasemets. “Hiinlased teevad ka, aga meiega konkureerivad Venemaa, Soome ja Läti tehased,” märgib Jukk.

Püsiv töötajaskond on UPM-Kymmene Otepää edu pant. “Kvaliteedi taga on ainult inimesed,” kiidab tegevjuht. Praegu saab tööd 200 inimest, kusjuures mehi-naisi on enamvähem pooleks. Võiks arvata, et töö vineeritehases on konti mööda eelkõige meestele, kuid ka naised olla väga tublid. Pärast laienemistööde lõppu palgatakse veel 40 inimest juurde. Töötajad tulevad Otepää linnast ja vallast, kuid ka kuni 50 kilomeetri raadiusest.  “Maapiirkonnas tööd andes on selles mõttes hästi, et kui oled korrektne tööandja, siis leiad ikka inimesi,” tähendas Jukk.

Kuna tehases käib töö ööpäev läbi ja 365 päeva aastas, peab töötama nii öösel kui päeval. Inimestele vastu tulles on tehtud 12tunnised vahetused, sel juhul on rohkem vabu päevi. Lisaks on väiksema tööpäevade arvu puhul ka tööle sõitmise kulu väiksem.

Kaugemalt tulijatele kompenseeritakse transport. Tööliste tööle ja koju vedamiseks pole mõtet bussi käima panna, kuna inimesed elavad hajusalt ja mõne jaoks kujuneks see igapäevaseks kolmetunniseks matkaks.

Tööohutust peetakse ettevõttes väga oluliseks ja ka külalised saavad territooriumil liikumiseks kaitseprillid, kiivri ning helkurvesti. Riietusruumide juures on avar duširuum, kus saab pärast tööd ennast puhtaks pesta. Lisaks on töötajate käsutuses elektriline  massaažitool, mis leiab sagedast kasutamist.

Veel räägib Jukk tootmisettevõtte omapärast: kaudselt saab tööd viis-kuus korda rohkem inimesi, kes on muude teenuste osutajad. Näiteks tooraine või varuosade tarnijad või majutusettevõtted – käib ju firmas palju väliskülalisi, kes vajavad ka ööbimiskohta. Lisaks on vineeritehases praegu käimas ehitustööd, kus leiavad rakendust ehitusfirmad.

Väärib märkimist, et UPM-Kymmene Otepää kontori- ja olmeruumides on kasutatud nii seintel kui laes oma tehase toodangut, lisaks on vineerist tehtud ka sisetrepid.

Koostööd tehakse ka Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, tutvustades tudengitele vineeri valmistamise protsessi ja pakkudes neile praktikakohti. Lasteaedadele ja koolidele antakse meisterdamiseks materjali. Lisaks toetab ettevõte mitmesuguseid spordi- ja kultuuriüritusi.

Tegevjuht Jukk tõstab veel esile ettevõtte keskkonnasäästlikku tegevust. Tehasealune maa, mis oli seal asunud autobaasi tõttu õliga reostunud, puhastati korralikult ära. Aga  keskkonda säästetakse ka igapäevases tootmises – valtside pesemise vesi läheb teist korda kasutusse liimi valmistamisel, kuivati jääksoojust kasutatakse presside juures ja sealt üle jääv soojus läheb leotusbasseinide soojendamiseks.

Soojuse tootmiseks kasutatakse aga vineeri tootmise käigus tekkivat puiduhaket ja  spoonijääke. Kuna haket tekib tunduvalt rohkem, kui tehas ise vajab, müüakse seda soojatootmisega tegelevatele ettevõtetele.

Juki sõnul läheb praegu vineeritehasest iga päev välja 7–8 veoautot toodanguga ja sama palju puiduhakkega. Pärast laienduse valmimist kasvab see number oluliselt.

Playtech Estonia OÜ

Aasta Vastutustundlik Ettevõte 2015
Aasta Ettevõte 2015 nominent

 


Playtech Estonia OÜ tulemused 2014

Müügitulu (mln €) 23,7
Ärikasum (mln €) 1,1
Tööjõukulud (mln
€) 18,3
Töötajate arv 519
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (€) 40 400


 

Playtech on võtnud vastutuse oma töötajate heaolu eest

Tarkvarafirma Playtech Estonia maksab töötajatele väga head palka. Ent lisaks panustab firma töötajate heaolusse veel üle miljoni euro aastas pluss riigimaksud (lisahüvedele kulub 1550 eurot töötaja kohta). Mõned inimesed olla imekombel sellest firmast ka omal soovil lahkunud.

Playtech korraldab oma töötajatele ja nende peredele kevadgrille, suvepäevi ja jõulupidusid. Lisaks toimuvad sügismatk, tervisenädal, “Omade Jopede” peod, spordiürituste sari Playthlon (suusatamine, laskejooks, orienteerumine, disc golf, kergejõustik jne). Regulaarselt saab käia firma kulul jalgpalli-, korvpalli- ning suusatrennis.

Kontoris saavad töötajad mängida piljardit, lauajalgpalli, pinksi, Xboxi, Playstationit ja Wiid. Kõigile on avatud seljavenituspink, massaažituba, saun ning jõusaal.

On mitmeid puhkenurki diivanite, massaaži- ja munatoolidega. Töö ajal saab lõõgastuda kontori terrassil, kus on suvel aiamööbel, päikesevarjud ja maasikad. Hiljuti näiteks  küpsetati terrassil töö ajal pannkooke, lisandiks värske vaarikamoos ja kohapeal tehtud  jäätis.

Kõik töötajad saavad iga päev (nii palju kui jaksavad süüa) tasuta puuvilju, kohvi, teed, mustikakisselli, mett, ingverit. Suvisel ajal on sügavkülmas tasuta jäätis. Näiteks sel  suvel söödi ära umbes 30 000 jäätist! Puuvilju läheb iga kuu oma 2,5 tonni!

Igal reedel kostitab firma töötajaid Tartu kontori üheksas(!) kööginurgas eriliste suupistete ja maitsvate üllatustega.

Kontori raamatukogust saab laenutada erialast kirjandust, seal on mängimiseks  lauamängud. Lugemiseks on olemas kõik populaarsemad päevalehed, nädalalehed ja ajakirjad.

Firma on korraldanud oma töötajatele eelisjärjekorras lasteaiakohad Tartu Terakese lasteaeda, kus on ka ingliskeelne rühm. Lapsevanematele antakse vajaduse korral lahkesti vabu päevi, makstakse koolikoti- ja lapse sünnitoetust.

Vastavalt oma tööstaažile saavad Playtechi inimesed kasutada spetsiaalset rahalist fondi, mis kompenseerib tervisele ja meelelahutusele tehtud kulutused. Seda kutsutakse kalade süsteemiks. Igal kalaastmel on poole aasta kindel “kalafond”. Fondide suurust ettevõte ei avalikusta, kuid kalastaatused on maim (0–3 aastat firmas), vana kala (3–6), säga (6–9), sensei (9–12) ja guru (üle 12 aasta).

Sägadele, senseidele ja gurudele ulatab tööandja korra aastas reispassi ehk reisibüroo kinkekaardi. Näiteks üks üheksa aastat firmas olnud töötaja käis kogutud tšekkide eest  hiljuti Ameerikas Kariibi mere huvireisil.

Kõikidele “kaladele” kehtivad soodustused enam kui sajas söögikohas, spordiklubis, poes jm.
2014. aastal käisid Playtechi Eesti üksuse töötajad kokku enam kui tuhandel koolitusel. Kõik töötajad saavad teha tasuta tervise koormustesti, käia silmaarsti juures ning vaktsineerida end gripi vastu. Lisaks ergonoomilistele toolidele, laudadele ja hiirepatjadele on töötajate käsutuses istumispallid.

Firma kontorid nii Tallinnas kui ka Tartus asuvad ühistranspordiga või jalgsi hästi  ligipääsevates kohtades. Tartus on garaažis eraldi rattaparkla.

Üks hea tulem on sellisel sulnil töö- ja pereelu harmoonial veel: Playtechi töötajad “saavad endale lapsi lubada”: ainuüksi sel aastal on ilmale tulnud üle 40 “firmabeebi”.

“Meie jaoks on oluline, et inimene oleks õnnelik igal hetkel,” ütleb Playtech Estonia kommunikatsioonijuht Marianne Võime. Ettevõttes töötavad valdavalt noored mehed (keskmine vanus 32), tehes istuvat tööd – “riskiikka” jõudvaid mehi tuleb hästi hoida.

Naljaga pooleks: firma võib inimesed nii ära hellitada, et neil saab olema raske mujal  töötamisega toime tulla!


Omas valdkonnas maailma tipptegija
Londoni börsil noteeritud Playtechi kontsern loob tarkvara terviklahendusi maailma  juhtivatele mänguoperaatoritele: kasiinod, pokker, bingo, loterii, spordiennustus,  sotsiaalmeedia mängud jne. Selles vallas on firma maailma suuremaid tegijaid.

Eesti üksuse Playtech Estonia ainus klient on emafirma. Siin tehakse arendust ja tootmist  ning pakutakse IT tugiteenuseid. Turundus, müük, juristid, õigusosakond, finantsanalüütikud jt funktsioonid asuvad Playtechi teiste riikide üksustes.

Playtechi kontsernil on üle maailma 13 keskust ning ligi 4000 töötajat. Neist 660 Eestis, peamiselt Tartus. Playtech Estonia on Tartu linna suurim erasektori maksumaksja.


Playtech panustab ka Eesti IT-sektorisse
Ettevõte osaleb IT-õppekavade ülevaatamises (Tartu ülikool, Võrumaa kutsehariduskeskus jt), aitab kujundada sektori õigusakte, võtab hulganisti vastu õppegruppe, praktikante ja külalisi.

Firma töötajad käivad koolides esinemas ja reaalaineid propageerimas.

Playtech on toetanud erinevaid valdkonnaspetsiifilisi üritusi (Geekout, Nordic Testing Days, Topconf, TEDx Tartu) ning noorte programmeerijate ringe. Ettevõtte töötajad annavad verd ja toetavad kodutuid loomi. Firma kingib lastekodudele ja koolidele arvuteid ning mööblit.


Toivo Tänavsuu

Westaqua-Invest OÜ

Aasta Välisinvestor 2015
Aasta Ettevõte 2015 nominent

 


Westaqua-Invest OÜ tulemused 2014

Müügitulu (mln €) 17,3
Ärikasum (mln €) 2,5
Tööjõukulud (mln
€) 2,3
Töötajate arv 139
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (€) 37 900


 

Suure tulevikuga veepuhastusäri lipulaev asub Ida-Virumaal

Uue veefiltrite tehase avanud Westaqua-Invest igatseb nutikate inseneride järele ning loodab eestlased kraaniveeusku pöörata.

Läinud aastal, mõni päev enne jõule, lõikas president Toomas Hendrik Ilves läbi lindi  Aquaphori Narva tehases. Sellega avati oma valdkonna moodsaim tootmishoone Euroopas, pindalaga 15 500 m². Enam kui 10 miljoni eurose investeeringu tegi USA-Venemaa kontsern, mille müügimaht ulatub üle 100 miljoni USA dollari. Juba varem oli neil umbes saja töötajaga tehas Sillamäel. Seal toodetakse veefiltrite tagavaramooduleid.

Ida-Eestist leidis kontsern akna Euroopasse. Narvas toodetakse moodsaid koduseid  veepuhastusseadmeid ning turgu nähakse neile eelkõige Lääne-Euroopas, aga ka USAs ja Kanadas. Praegu toimub kontserni põhiline müük Venemaal, kus Aquaphoril on kolm tehast. Lisaks läheb hästi ka Poolas, Kasahstanis, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal Ida-Euroopas. Eks siin ole ka selge põhjus – kraanivee kvaliteet neis paikades ei ole tihti kiita.

Aquaphori kontserni Eesti haru kannab nime Westaqua-Invest. Ettevõtte president on Joseph Schmidt, siinset üksust juhib Valeri Lavrov. Firmale on Eestis tootmise käivitamine ja arendamine oluline, sest seni kõige läänepoolsemast tehasest Peterburis võis kauba tarnimine Lääne kliendile võtta nädalaid. Nüüd on küsimus päevades.

“Iga meie otsuse keskmes on inimesed. Ida-Virumaal oli palju hea tehnilise haridusega inimesi. Teine tähtis siia tulemise põhjus oli see, et Eesti on Euroopa Liidus, seda oli meil vaja. Kolmandaks toon välja siinse hea ärikliima,” alustab Schmidt.

Mees lisab, et Eestisse tulles teadsid nad kohe, et ühe tehasega siin ei piirduta. Sillamäel toimuv meeldis omanikele, nii hakatigi Narva uut hoonet rajama. Neis sinistes  tööstushoonetes liinitöölisi ei leia.

“Meie tootmine on peaaegu täielikult automatiseeritud. Me palkame ainult kõrgel tasemel tehnikuid ja insenere. Meie töötajad on lausa nii nutikad, et disainivad ning ehitavad masinaid, mis hiljem tooteid tegema hakkavad. Need pannakse kokku kohapeal,” kiitleb Schmidt.

Ida-Virumaal on paratamatult raske leida sadu kõrgelt haritud tehnikuid, insenere ja müügiinimesi. Inimesi vabanes uksed sulgenud Kreenholmist ja mujaltki, kuid sellest ei piisa. Aquaphor otsustas Ida-Virumaa kasuks osalt ka seetõttu, et Narva on Venemaal elavatel spetsialistidel mugav tööl käia. Ka edaspidi peab ettevõte paljud töötajad väljast sisse tooma. Võtaks Eestist, kuid siin napib heal tasemel insenere.

Praegu töötab Narva tehas viiendikvõimsusega, siin on üle 100 inimese. Tulevikus tahetakse rakendada 300 töötajat.

Paljud Aquaphori konkurendid asuvad Aasias ning need, kelle peakorter seal ei paikne, on sinna ehitanud suured tehased. Ka Aquaphoril on seal väiksem tootmine, kuid kihku täielikult Aasiasse kolida neil ei ole. Siiski kaalus firma Eestisse tuleku eel suure  investeeringu tegemist hoopis Hiinasse.

Schmidt ütleb, et üht asja on nad Aquaphoris õppinud: kui toimub masstootmine, siis ei ole vahet, kas teed seda Saksamaal, Hiinas, Jaapanis, USAs või Eestis – tootmise hind ei erine peaaegu üldse. Ta toob näite. Moodsa autotootja tehases valmib aastas 500 000 autot. Iga auto maksab 20 000 eurot. See on 10 miljardi eurone äri.

Tehas on täisautomaatne ning seal töötab 3000 inimest kolmes vahetuses. Igaüks neist teenib aastas palgana 100 000 dollarit. See teeb 300 miljonit palgakulu, mis omakorda on kolm protsenti müügist. Resümee: moodsas tehases ei ole palga osa kriitilise tähtsusega.

Ka Aquaphoris on suur osa masinapargil. Schmidti sõnul on Aasia ettevõtted jõudnud ülejäänud maailmale koduste veepuhastusseadmete tootmise osas järele. Nende areng on meeletu ning Aquaphor ei plaani asiaatidega mitte üksi sammu pidada, vaid olla neist jätkuvalt ees.

“Meie suurim mure on täna seotud Aasia konkurentidega, kes teevad ülisuuri investeeringuid. Vee puhastamine on näiteks tuntud Korea konglomeraadi LG poolt välja  valitud kui üks peamistest suundadest, kuhu raha paigutada. Ka Jaapani ja Hiina ettevõtted arenevad kiires tempos,” nendib Schmidt.

Et olla sammukese võrra ees, ei karda Aquaphor kasumit ettevõttesse tagasi pumbata. Oma osa investeeringutest saavad kindlasti ka Sillamäe ning Narva tehased. Aquaphori president loodab Sillamäe osas häid uudiseid teada anda järgmistel aastatel, kuid nad soovivad linnavalitsuselt suuremat koostöövalmidust. “Kui me midagi teeme, siis me eeldame, et omavalitsused aitavad meid nii lubade kui ka taristuga. See peab olema võrdluses teiste kohtadega konkurentsivõimeline investeering. Eks vajame ka riigi abi, kui soovime siia tuua kõrgtasemel insenere või näiteks turunduse valdkonna tegijaid.”

Aquaphoris nähakse Lääne-Euroopa suunal veefiltrite müügis olulist kasvu. Schmidt on uhke, et nende uus toode sai ühes hiljutises Saksamaal korraldatud kvaliteeditestis esikoha.
Nüüd on võimalik tõsisemalt ka sellele turule siseneda. Euroopasse toodetakse filtreid just nimelt Ida-Virumaal.

Aquaphoris võideldakse tõsiselt selle nimel, et inimesed jooksid rohkem kraanivett. Nad nendivad, et Lääne-Euroopas on kraanivee puhtus väga heal tasemel, ega mõista, miks juuakse seal siiski meeletus koguses pudelivett.

Aquaphor tegeleb sellega, et leida uusi viise, kuidas puhastada meie igapäevast vett nii, et selle kvaliteet oleks võrreldav parimate pudelivete omaga. Inimene ostab nende toote ja paigaldab selle enda koju vee saamise koha juurde. Seadmed muutuvad üha väiksemaks ning lihtsamini kasutatavamaks.

Schmidt esineb üle maailma seminaridel ja aruteludel, kus on jutuks muu hulgas, miks inimesed kraaniveele poest ostetud pudelivett eelistavad. Tema sõnul peetakse kraanist tulevat vett tihti isegi n-ö vaeste inimeste joogiks ehkki paljud pudeliveed ei ole kraaniveest sugugi paremad ega tervislikumad. Arvatakse ka, et kraanivesi ei ole nii puhas ja mineraalirikas.

See võib mõneski piirkonnas nii ollagi – torustik võib näiteks olla nii pikk ja aegunud, et sealt tulev vesi ei saagi hea olla. Siis tulevad appi muuseas ka Aquaphori tooted.

Kuna aga nõudlus väga puhta vee järele üha kasvab ning moodsad veepuhastusseadmed suudavad teha väga head tööd, siis suureneb nende müük üha rohkem ka neis riikides, kus veega otseseid probleeme ei ole.

Aquaphoris loodetakse, et vee-ettevõtted ning valitsused hakkavad mõistma, kui oluline on puhas kraanivesi. Nende unistus on see, et toimiks koostöö vee-ettevõtete ja filtrite tootjate vahel. Tulevikus võivad kodused veefiltrid lausa kohustuslikud olla. Schmidti meelest hoiaks see kokku nii tarbijate kui ka veefirmade raha.