2014. aasta parimad

EMT AS

Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2014
Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

EMT tulemused 2013

Käive (tuh €) 152 365
Ärikasum (tuh €) 27 516
Töötajate arv 490
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 123



Valdo Kalm: minuTV on kohal, aga see on alles algus!

Nii võimsaid suvepäevi kui sel suvel ei mäleta ei EMT ega Elioni inimesed. Mõlemast firmast pidutses üheskoos ligi 1000 inimest, ning see ei olnud pidu peo pärast. Kaks seltskonda pidid omavahel korralikult tuttavaks saama, sest alates 1. septembrist said neist ühe firma töötajad: EMT ja Elion ühinesid Eesti Telekomiks. Ikka selleks, et efektiivsemalt majandada ning uusi ja paremaid teenuseid pakkuda.

„Ainulaadne on see ettevõtmine küll – ühinesid ikkagi kaks Eesti suurimat telekomiettevõtet,“ räägib ühinenud firmasid juhtiv Valdo Kalm. „Ei olegi millegagi väga võrrelda, mastaap on sama võimas kui Hoiu- ja Hansapangal.“

Valdo Kalm on firmade ühendajana just õige mees, sest ta tunneb neid juuksejuurteni: küll on ta juhtinud EMT-d, küll Elioni, siis mõlemat... Aga ta ei arvagi, et ühinemine kergesti ja kiiresti läheb. „Kindlasti tuleb tagasilööke, sest see on siirdeprotsess ja ei lähe ühe võnkega paika,“ ütleb ta. „Mõni pole kindlasti uue tööga rahul, mõni pole saanud korralikult oma tööd üle anda jne.“ Aga ta on uhke noore ja võimeka tiimi üle, kes ühinemist eest veab. Ta räägib kolleegidele uue firma lugu ning tõmbab töötajad kaasa, sest spetsialistid muutuvad pahaseks, kui ei saa kõigega kaasas olla. Kahe firma ühendamine paistis tegelikult juba ammu välja – siis, kui kaubanduskeskustes pandi kokku EMT ja Elioni esindused. Aga näiteks suurkliendid ei märganud seda – neile on Elion ja EMT ühiseid rätsepalahendusi juba enam kui aasta pakkunud. See oli õige samm, sest nad on suutnud äriklientide turuosa 70% tasemel hoida.

Mis uudiseid kahe firma liitmine klientidele kaasa toob? Esimene tõsisem ühislahendus – minuTV ehk TV Everywhere – jõuab turule juba tänavu sügisel. Siis ei pea Nuti-TV-d enam diivanilt vaatama, vaid saateid saab vaadata, salvestada ja filme laenutada ka mobiilis ning tahvelarvutis. „Aga näen juba praegu, kuidas kliendi jaoks tuleb üha enam ühiseid lahendusi ning samm-sammult liigume ka uue brändi poole. Meil ei olegi sellega kiiret, sest meil on praegu kaks tugevat brändi,“ ütleb Valdo Kalm. Samas jälgitakse ettevõttes, et kogu aur ühinemisele ära ei läheks, sest konkurents üha tiheneb. Ka investeeringutes ei saa hetkekski järele anda.

EMT oli 2013. aastal koos Singapuri ja Lõuna-Koreaga maailmas päris esimeste hulgas, kes oma riigi territooriumi 4G mobiilsidega kattis, paljuski tänu väga heale koostööle Ericssoni tehasega.

EMT kogemus näitab, et 4G on üliõige suund. Kliendid soovivad mobiili nii videopilti kui ka kiiret netiühendust. Uued teenused ja suuremad võimalused on nüüd ainult aja küsimus. Aga tehniliselt ja rahaliselt on see paras kunsttükk – ühe tugijaama uuendamisel pole alla 100 000-eurosest kulust mõtet rääkida, ning selliseid on EMT-l 1500! Tõsi, päris iga jaama ei pea iga kord uuendama. Kuid tegelikult on meie mobiilifirmadel veel kolmikkoormus, sest mõned inimesed kasutavad ju veel lihtsaid klahvitelefone, nii et ka 2G-võrku peab elus hoidma.

Samas hoiab seesama uuendusmeelsus EMT eksporti endiselt üleval: Travel-SIM-i kaarti, millele EMT tehnilist lahendust pakub, on 80 riigis juba välja antud 4 miljonit! Norras tegeldakse aga virtuaalse fikstelefoni mudeli katsetamisega ning Moldaavias ja Aserbaidžaanis aidatakse juurutada mobiil-ID-d. Õnneks on uuendusmeelsus mõlema ettevõtte geenides ja ega muud võimalust polegi – väikse riigi ja rahvana on meil ainus võimalus olla uuendusmeelne, leida nišše ning eksportida.

Nii et ettevõte pingutab endiselt täiega, et turuliidrina teravust hoida, ja see on nagu lõputu maraton. „See on õigemini kümnevõistlus,“ ütleb Valdo Kalm. „Maratonis on vaja visadust, aga meil tuleb iga natukese aja järel spurtida. Ning ühele alale ei tohi liigselt keskenduda.
Telekomis on nii, et sina harjutad tennist, samas keegi suusatab sinust mööda. Aga meil on üks salarelv – sa ei lähe ju kaotama! Selle sportliku hoiaku kujundamine ongi üks minu väga oluline ülesanne.“


AS EMT
EMT, mis moodustas iseseisva ettevõttena 2014. aastani osa rahvusvahelisest TeliaSonera grupist, alustas tegevust 1991, tõustes juhtivaks mobiilsideoperaatoriks nii era- kui ka äriklienditurul kõnesides ja mobiilses internetis.
Mais 2014 sõlmisid AS EMT, Elion Ettevõtted AS ja AS Eesti Telekom ühinemislepingu, mis jõustus sama aasta septembrist. Ühinemise tulemusena liitusid EMT ja Elion Eesti Telekomiga. Ühisettevõtte ärinimeks sai AS Eesti Telekom, kasutusele jäi nii EMT kui Elioni kaubamärk.


 

Tallinna Teede AS

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

Tallinna Teede tulemused 2013

Käive (tuh €) 45 820
Ärikasum (tuh €) 4 505
Töötajate arv 212
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 60



Jüri Läll: firmat ei lubatud kinni panna – võtsime siis tuurid üles!

„Saavutuste eest tuleb meie ettevõtte inimesi kiita. Siin pole tegemist sellega, et üks mees oleks seda kõike juhtinud, vaid ikkagi kogu kollektiivi saavutatuga,“ ütleb Jüri Läll, Tallinna Teede AS-i juhataja. Igal juhul see, mis ettevõttes on juhtunud, on märkimist väärt. Kui Jüri Läll 2011. aastal juhtimise üle võttis, oli ettevõte sedavõrd nukras seisus, et tema esimene ettepanek omanikele oli hoopistükkis tegevus lõpetada. „Kuna omanikud ei olnud minu ettepanekuga nõus, siis ei olnudki muud võimalust kui purjed üles tõmmata ja seilata täistuules meresid vallutama.“

Merko ehituskontserni kuuluva Tallinna Teede AS-i viimaste aastate visiitkaardile võib uhkusega kirjutada Tallinna piiril oleva Tartu maantee lõigu Mõigus, osa Pärnu ümbersõidust, üheskoos teiste partneritega valminud Ülemiste liiklussõlme ning Loo-Maardu teelõigu, lisaks Tallinna teehoiutööd. Igal aastal koguneb suuri ja märkimisväärseid töövõite üle poolesaja, millest igaühest võiks pikalt rääkida. „Võin julgelt öelda, et projektijuhid ja objektimeeskonnad on meil ikka väga professionaalsed,“ ütleb Jüri Läll.

Mis andis Tallinna Teede AS-ile uue hoo sisse? Ettevõtte arengut võrdleb Jüri Läll jooksuvõistlusega: jooksmisel pole kõige tähtsam tegur mitte kiirus, vaid suund. „Sul peab olema visioon ja juhtkonnal peab olema tahe selle elluviimise poole liikuda. Edasi on vaja leida motiveeritud meeskond, kes on valmis sinuga kaasa tulema. Nii lihtne see ongi,“ ütleb ta. Ning tõdeb, et neil läks üle keskmise hästi, sest suur osa firma töötajaist ei oodanud muudatusi pelgalt juhtkonnalt, vaid oldi valmis ka enesega seotud tegevusi vähemal või rohkemal määral muutma.“

Iseenda üht tähtsaimat rolli näeb Jüri Läll turvatunde loomises meeskonnale. „Kui ma Tallinna Teede AS-i meeskonnaga liitusin, siis otsustasin, et pole mõtet viriseda ja olemasolevat süsteemi kritiseerida, samuti ei hakanud ma meeskonda lammutama,“ ütleb ta. „Eesmärgiks oli inimesed tõhusamalt tööle suunata ning püstitada neile sobilikumaid eesmärke. Samas tuli näidata, et meie inimesed on võimelised uusi eesmärke ise edukalt täitma. Ju ma siis suutsin neisse indu ja motivatsiooni süstida, andes neile parasjagu vabadust.“

Ettevõtte eduteguriks peabki Jüri Läll meeskonda, seejärel tuleb tükk tühja maad ning alles siis tulevad igasugu tehnilised küsimused, näiteks see, millistel pakkumistel osaleda ja milliste koostööpartneritega end rohkem siduda.

Praeguses turusituatsioonis on ilmne, et mida vähem kakled ja mida rohkem sul on häid koostööpartnereid, seda kindlamalt sa ellu jääd. Ent on veel üks väga oluline tegur: „Üks Merko kontserni tugevuse alus on see, et seal ei ole inimesi kunagi petetud ning tulemuste selgumisel pole hakatud teist juttu rääkima, kui kokku lepitud. Tahan kindlasti ka meie ettevõttes samamoodi asju ajada,“ kinnitab ta.

Jüri Läll on harjunud oma inimesi veenma ja eesmärkide eest võitlema. Töötas ta ju aastaid Merkos projektijuhina. Tema juhtida on olnud muuhulgas sellised ehitused nagu Coca-Cola Plaza ja Solarise keskus Tallinnas ning Muuga söeterminal, kus 61 hektarit maad merre juurde täideti, samuti Saaremaa süvasadam, kuhu ta läks esimest korda, kaart käes, läbi kadakate, sest tulevase sadama juurde ei viinud ühtki teed. Kadakate vahelt lautrikohta otsides oli kaasas vaid teadmine, et tollest päevast 9,5 kuud hiljem randub sealsamas esimene kruiisilaev. Mõeldud – tehtud. Täpselt nii oligi.

Seega kindlad eesmärgid ja sõnapidamine on tema jaoks nagu kaksikvennad. Aga kui keegi ütleb Eesti teedeehitajate kohta halvasti, läheb see talle hinge küll. „Kipume peegelsiledat teed tänapäeval võtma juba kui iseenesestmõistetavust.

Kuid vaevalt me mõtleme sellele, et Eestis kasutatakse teehoolduses iga kilomeetri kohta 2,2 korda vähem raha kui Soomes ja 3,3 korda vähem raha kui Saksamaal.,“ räägib Jüri Läll. „Samas, kui vaadata üleeuroopalisi teedeuuringuid, siis lahutavad meid parimatest tulemustest vaid üksikud protsendipunktid. Millegipärast toovad kõik rahulolematud võrdluseks vaid lääneriikide kiirmagistraalid, kuid reaalselt on vaja ikka võrrelda kogu teedevõrgustikku.“


Tallinna Teede AS
Tallinna Teede AS on soliidse ajalooga ettevõte, mis on loodud 1959. aastal. Varasematel aegadel keskendus ettevõte küll peamiselt linnatänavate remondile, kuid viimased kümmekond aastat öeldakse üha tõsisemalt sõna sekka ka riigimaanteede hoolduses ja ehituses. Selleks et tagada asfaldi kvaliteet ja kättesaadavus sobilikul ajal, soetati nelja aasta eest ka uus asfalditehas. Firma laiahaardelisest toimest ja ambitsioonidest teedeehitusturul annab tunnistust Tallinna Teede AS-i tütarfirmade AS Vooremaa teed ja AS Tevener tugev majanduslik positsioon ning kainelt mõõdukas areng.


 

Entronik OÜ

Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2014
Aasta Ettevõte 2014 nominent

 

Entroniku tulemused 2013

Käive (tuh €) 693
Ärikasum (tuh €) 145
Töötajate arv 5
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (tuh €) 41



Priit Kollom: automaatikas on vaja ajusid, mitte massi

Kuidas võita ahvatleva kliendi tähelepanu olukorras, kui sa oled alles alustanud ning sul puuduvad tööd, mille järgi sind hinnata saab? Entronik oli seitse aastat tagasi just sellises olukorras. Ega muu ei aidanud, ühele suurele vee-ettevõttele tehti lihtsalt väga hea hinnapakkumine, sest jalg oli vaja ukse vahele saada! Koostöö klappis ning klapib tänase päevani.

Tegelikult oli Entronik sel ajal tõesti väga toores, nagu asutaja ja tegevjuht Priit Kollom ütleb. Tema, mööblitislerist elektriku poeg, oli alustanud ühemeheäri elektrisüsteemide paigaldajana. Juhtmed, arvestid, lülitid... Selleks et panna alus organiseeritud ärile, kutsus ta kampa ka oma isa Hillar Kollomi ning kaasa lõi ka õemees Maido Märss, kes oli tol ajal energeetikatudeng.

Palju õhtuid kulus arutluste peale, Maido õhutusel valiti elektrimontaaži asemel hoopis tööstusautomaatika, täpsemalt veetöötluse sektor. „Kui me poleks 2007. aastal seda otsust teinud, vaevalt me elus oleksime. Õnneks valisime ala, kus tähtsad on ajud, mitte mass,“ tõdeb Priit Kollom. Ettevõtte kuus töötajat teevad kogu puhta- ja reoveepumplate automaatika otsast lõpuni valmis: projekteerivad, monteerivad ning ehitavad oma töökojas ka automaatikakilbid. Seitsme tegevusaastaga on töötajate arv kasvanud kolmelt kuuele ning ettevõttele oli suureks tunnustuseks, kui suur elektroonikakontsern Schneider Electric valis nad Eesti lõunapiirkonnas koostööpartneriteks.

Aga väga vale oleks öelda, et see kõik on kergelt kätte tulnud. Kõik komistuskivid, mis ühe väikese firma kasvamisega kaasnevad, leiti üles. Masu ajal tekkisid likviidsusprobleemid ning juhi põhitööks oli siis tarnijatelt võlapikendust küsida. Õnneks tulid kõik vastu nii palju kui võimalik, välja arvatud üks ettevõte, kes pärast võla kättesaamist koostöö päevapealt lõpetas. Masu oli elav õppetund sellest, kui tähtis on headel aegadel usaldust koguda, muuhulgas korrektselt arved ära maksta. Masu õpetas ka olema paindlik – ellujäämise nimel ehitati hoopis alajaamade kõrgepingeseadmete kandekonstruktsioone. Ent headel aegadel on ka omad probleemid. Siis kipub tööd nii palju sisse tulema, et ei jõua kuidagi ära teha. „Tean nüüd omast käest, mida tähendab, kui sa jääd ajahätta ja tellija vihastab,“ räägib Priit Kollom.

Rollid on kolmel omanikul hästi ära jagatud: poeg Priit müüb ja rehkendab firmas numbreid kokku, isa Hillar vastutab montaažimeeste ning õemees Maido automaatika poole eest. Kas peresuhted tööd ei sega? „Asju tuleb mõistusega võtta. Kui töö hakkab peresuhteid segama, tuleb meelde tuletada, et firma on loodud kasumi teenimiseks, ja siis asjad selginevad,“ ütleb Priit Kollom. Ja 2013. aastal kasumit jagus ning võrreldes tunamullusega see kümnekordistus. Siiski annavad omanikud endale aru, et veetöötluse valdkonnas hakkab ehituse tippaeg mööda saama, seda määrab suuresti eurorahade liikumine. Viimastel aastatel on otsitud hoolega uusi suundi, üks neist on näiteks kaughaldusteenus. Kohe, kui mõni puhta- või reoveepump häiresse läheb, annab süsteem sellest märku. Remonditiim teab siis ruttu kohale kihutada.

Entroniku omanikud loodavad kaughaldusteenusest uut kasvumootorit, sest nõnda saab jälgida tuulegeneraatoreid, päikesepatareisid, suurte tehaste tööpunkte, ruumide temperatuure. Lisaks töötatakse veel mitmel suunal: esimestele suurtele klientidele on koostatud spetsiaalne energiasäästlikkuse audit, et seadistada tootmine efektiivsemaks. Ning Meremäe valda on ehitatud kolm päikeseelektrijaama, sealhulgas sealsele koolimajale. Aga kasvuvõimalusi otsitakse Entronikus endiselt hoolega edasi. Priit Kollom läbis hiljuti EAS-i väikefirma kasvukoolituse ning raamatut „Kasumlik projektijuhtimine“ peab ta väärt lugemiseks. „Kasvamine on üks firma osa,“ arutleb ta. „Kui firma liiga kauaks paigale jääb, ei ole see hea. Samas olen praegu just mina olnud see, kes kasvu tagasi hoiab ja vaatab rangelt, et töötajate arv ning käive tasakaalus oleks. Pigem kasutada praegu allhanget kui kehvematel aegadel töötajaid vallandada. Ning küll see õige diil ka tuleb. Sa ei tea kunagi, milline uks sinu äris homme kinni läheb ja milline avaneb. See just ongi äri juures põnev.“


Entronik OÜ
Entronik OÜ on tööstusautomaatika projekteerija, tootja ja paigaldaja ning ettevõttel on Tartu lähistel ka oma koostetehas. Ühtlasi pakutakse kaughalduse teenust pumplatele, tööstusele jt klientidele ning koostatakse energiasäästu auditit, mis võimaldab ettevõtteil tootmist efektiivsemaks muuta. Samuti paigaldatakse päikeseelektrijaamu. Schneider Electric on valinud Entroniku Eesti süsteemiintegraatorite lõunapiirkonna koostööpartneriks.


 

ABB AS

Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte 2014

ABB, üks esimesi julgeid, kes Eestit usaldas

Kui 2012. aastal alustati Eestis maailma esimese üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku rajamist, sai riigi partneriks selles unikaalses projektis energeetika- ja automaatikaettevõtte ABB. Täna kannab enam kui 160 kiirlaadijat Eesti linnades ja maanteede ääres just ABB logo. Elektriautode kiirlaadimissüsteem on aga vaid väike osa ABB panusest Eesti tehnoloogiasektori arengusse.
Jüris aasta tagasi hiiglasliku tehnoloogialinnaku One Campus avanud Rootsi-Šveitsi päritolu ettevõte ABB ei näi väsivat. Ilma suurema kärata investeeritakse tootmisse, palgatakse inimesi ning kinnistatakse oma kohalolu Eestis. CV Keskuse iga-aastase Eesti hinnatuima tööandja uuringus peeti ABB-d paremuselt kuuendaks tööandjaks, mis tähendab, et ABB-s leiab töötaja lisaks heale palgale ka kiired arenguvõimalused ja inspireeriva kollektiivi!
Generaatoreid, muundureid, komplektalajaamasid ja elektrikilpe tootva ettevõtte teeb eriliseks ka asjaolu, et ABB on üks esimesi globaalseid korporatsioone, kes Eestis tugevalt kanda kinnitas. Tänaseks on siin tegutsetud juba üle 20 aasta. Kui 1992. aastal andis ABB Eestis tööd kümnele inimesele, siis 2014. aastal töötas ettevõttes juba üle 1200 inimese. Tallinna lähistel Rae vallas Jüri alevikus tegutsevasse tehnoloogialinnakusse on aastate jooksul investeeritud üle 80 miljoni euro.


ABB tegevus Eestis jaotub kolme valdkonna vahel. Ettevõtte neljas tehases toodetakse tuule- ja diiselgeneraatoreid, ajameid ja taastuvenergiaseadmeid, elektrikilpe ning komplektalajaamu. Müügiüksused tegelevad ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektide, kesk- ja madalpingetoodete, automaatikaprojektide ja robotite müügiga, lisaks pakub ABB korrashoiuteenuseid tööstusklientidele.


A. Le Coq AS

Konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2014

A. Le Coq: klienti tuleb pidevalt üllatada

Eesti suurim joogitootja A. Le Coq jätkab endiselt täistuuridel. Raske uskuda, et 1998. aastal, kui praegune juht Tarmo Noop tehase üle võttis, oli firma turuosa Eestis vaid 13%. Ise meenutab ta1998. aastat nõnda: kvaliteet – olematu, maine – olematu, turundus – olematu.

Aga siis läks lahti. Mis kord otsustati, see ka ellu viidi. Uus müügimeeskond paika, eesmärgid paika, kriitilised edutegurid paika; ehitati kaasaegne tehas, lansseeriti A. Le Coqi bränd ning osteti mahlatootja Ösel Foods. Ning pöörane kahjum muutus kasumiks. 2013. aasta tegevuskasum oli 16 miljonit eurot, mis on aasta varasemaga võrreldes 23% enam.

Selleks et areng ei seiskuks, võeti nelja aasta eest suund ekspordile. Praegu on Tartu joogitootja suuremad eksporditurud Taani, Ungari, Tšehhi, Ukraina, Kreeka ja Aserbaidžaan, kaupa müüakse ka Lätti-Leetu, Rootsi, Soome ja Armeeniasse.

15 aastat tagasi vastu võetud põhimõtteid järgib ettevõte siiani. Näiteks seda, et klienti tuleb pidevalt üllatada, muidu muutub ettevõte tema silmis igavaks. Nii kuuluvadki viimaste uute toodete hulka näiteks vitamiinivesi Vitamineral Water ning uudne mahla-piimakokteil Active Shake.


A. le Coq on Eesti vanim ja suurim joogitootja, mille tootevalikust leiab 11 tootegruppi.
Ettevõte kuulub 1990. aastate lõpust Soome joogitootja Olvi OY gruppi, sellest ajast alates on tootmisse ja tootearendusse investeeritud 73 miljonit eurot.


Tallinna Kaubamaja AS

Konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte 2014

Tallinna Kaubamaja: palju enamat kui üks kauplus

Vaieldamatult seisneb Tallinna Kaubamaja grupi erakordsus selles, et tänu mitmele ärisuunale pakutakse kliendile väga mitmekesiseid võimalusi. On sisenetud kingaärisse, autokaubandusse, suurendatud I.L.U ketti. Aktiivselt laiendatakse Selveri ketti ja lisaks oma Topsec Turvateenuste loomisele omandas Tallinna Kaubamaja tänavu ka turvafirma Viking Security. Sünergiat uutes ärisuundades otsitakse aga jätkuvalt edasi. Selle kohta leiab viiteid nii kinnisvaramaastikult, sest parasjagu käib uue Viimsi keskuse rajamine, kui ka toiduainetööstusest – nimelt on kunagisest Selveri Köögist välja kasvanud Baltikumi moodsaim suurköök Kulinaaria OÜ. Nii saab Tallinna Kaubamaja grupist praktiliselt kõik eluks vajaliku ja tõenäoliselt mõtlevad nad peagi välja sellegi, kuidas tulevikus elektrit müüma hakata.

Numbrid näitavad, et tööd pole tehtud tulutult. Tänavuse poolaasta käive on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud ligi 9%. Selle tõusu eestvedajateks on uued Selveri kauplused, täienenud sortiment ja edukad turunduskampaaniad.

Mis siis täpsemalt toimub kulisside taga? Kuidas näeb välja kliendikeskne lähenemine, mida peetakse samuti üheks edu pandiks? Näiteks tegeletakse pidevalt brändiportfellide korrastamisega, mõeldakse, kuidas täiendada ja arendada püsiklientidele pakutavaid teenuseid ja teha nende elu mugavamaks.

Mida kliendid soovivad? Eks ikka tähelepanu ja käega katsutavat võitu. Kasvõi näiteks ajavõitu, mida pakuvad SelveEkspressid, e-tšekk ja e-kinkekaart. On ka vihjatud, et kavandatakse eri formaatides internetikaubandust. Oluline märksõna on muidugi efektiivsus: uus kaubandustarkvara kiirendab kaupade käsitlemist, samuti mõeldakse kaubanduspindade efektiivsuse suurendamisele. 54-aastane Tallinna Kaubamaja on endiselt oma parimais aastais.


Tallinna Kaubamaja alustas tegevust 1960. aastal, 1966 avati Tartu Kaubamaja. 1994. aastal müüdi enamusaktsiad E-Investeeringugrupile. 1995. aastal avati Tallinnas Punasel tänaval esimene Selver ning 2005. aastal uus Tartu Kaubamaja. Sellest ajast alates on Tallinna Kaubamaja pidevalt oma tegevust uutesse valdkondadesse laiendanud, alates kingaärist ning lõpetades automüügiga.


Toyota Baltic AS

Konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte 2014

Toyota Baltic: edu toob areng ja roheline mõtlemine

Toyota Baltic juhindub Toyota kontserni väärtusi koondavast Toyota Wayst, mille üks kandvaid osi on jaapanikeelne termin kaizen, mis tähendab pidevat arengut, juhtides ettevõtet püüdlustes üleüldise kvaliteedi poole. Seda kinnitab ka Saksamaa juhtiv tehnilise kontrolli agentuur (TÜV), mis hindas juba neljandat aastat järjest Toyota sõidukid kõige kvaliteetsemaks ja töökindlamaks.

Esindades Toyota kontserni väärtusi, järgib ettevõte igapäevaselt kvaliteedi ning keskkonnahoiu põhimõtteid. Toyota on Baltimaade ainuke automüüja, kellel on ISO 14001 sertifikaadiga edasimüüjad. See tähendab, et edasimüüjad on seadnud ettevõtte tegevusele kõrged keskkonnaalased eesmärgid. Keskkonnahoid on kõigi jaoks oluline ning Toyota teab seda, hoolitsedes autotootjana selle eest, et uued sõidukid saastaks keskkonda üha vähem, ning populariseerides iga aastaga hübriidsõidukite müüki – hübriidid pole enam sugugi niši-, vaid peavoolutoode. Toyota roheline mõtlemine on nakkav – tänavu aprillis vahetasid toidutootjad AS Kalev ja AS Põltsamaa Felix kogu oma autopargi (51 sõidukit!) uute keskkonnasõbralike Toyota Yarise ja Aurise hübriidautode vastu.


Toyota Baltic AS on 1993. aastal asutatud Toyota ning Lexuse ametlik maaletooja. Ettevõtte kaubamärke müüb Eestis edasi üheksa, Lätis neli ning Leedus kuus esindust. Toyota on viimase kümne aasta müüduim automark Eestis.


Estravel AS

Konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2014

Estravel, algusest peale kiire ja paindlik

Koos esimeste kapitalistlike turuideedega sündis 1988. aasta augustis kooperatiivne turismiettevõte Est-Travel, millest 1990. aastal sai aktsiaselts Estravel. Oli aeg, mil tuli hankida luba välisturismiga tegelemiseks, valuuta teenimiseks, välismaal käimiseks, välisfirmadega lepingute sõlmimiseks ning isegi faksiaparaadi ostmiseks.

Ettevõtte edu üheks aluseks oli see, et omanikud suunasid algusaastail kogu kasumi ettevõtte arendusse, saavutasid seeläbi konkurentide ees edumaa ja on seda tänaseni säilitanud.

Lisaks värvati ambitsioonikas meeskond, kellel on pidevalt uusi ideid ning võimekus neid ka teoks teha. Väga oluliseks sammuks Estraveli arengus oli õigel ajal tugeva strateegilise investori kaasamine Finnairi näol. Kontserni tütarettevõttena on tagatud nii oskusteave kui ka tipptasemel koolitus. Estraveli töö on viia ellu inimeste unistusi ning tänu suurele partnerite võrgustikule suudetakse täita ka kõige keerulisemad reisisoovid. Estravel on endiselt kiire ja paindlik – kui mõne aasta eest purskas kurikuulus Eijafjällajökull tuhka, reageeris ettevõte välkkiirelt, aidates koju naasta mitte ainult oma klientidel, vaid paljudel eestlastel.

2013. aastat võib Estraveli jaoks pidada igati kordaläinuks — vaatamata järjest tihedamale konkurentsile suudeti saavutada kõik olulisemad eesmärgid ning tugevdada oma positsiooni Eesti ülekaalukalt suurima reisibüroona. 2013. aasta jooksul jõudis Estraveli 111 reisikonsultandi abil keskmiselt 452 inimest päevas 174 riiki üle maailma.


Estravel on Baltimaade suurim reisibüroo, pakkudes lennu-, laeva- ja rongipileteid, kõikvõimalikke reise ja kõike muud reisimisega seonduvat. Estravelil on üle Eesti seitse bürood: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares, ning lisaks 24/7 töötav tellimuskeskus. Tütarettevõtted tegutsevad edukalt ka Läti ja Leedu turul.


AS Arealis

Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2014

Arealis: lihtsam elu rentnikele

Sa ei pea häbenema, öeldes oma äripartnerile, et sinu ettevõtte kontor on Tallinnas näiteks Shnelli Ärimajas (Eesti Raudtee peamaja), Liivalaia Arenduse ärihoones (Nordea Maja), Tehnopolis Kinnisvaras (Skype Eesti peamaja) või ECE Ärimajas (büroomaja Tallinnas Liivalaia tänaval). Need esinduslikud ärihooned on AS-i Arealis omanduses ja hallata. 2005. aastal asutatud aktsiaselts Arealis on Nordic Contractors AS-i tütarettevõte, mis on keskendunud A+ klassi (ehk siis n-ö upper market) ärihoonete portfelli arendamisele ning haldamisele.

Arealise ärihoonetes on rendipinda 40 819 m² ning täituvus 96,3%. Ettevõtte sihtturgudeks on Eesti ja Leedu ning varade maht on praeguseks 114 miljonit eurot, omakapitali 46 miljonit eurot. Arealises töötab 11 inimest.

Arealis on arendamisel otsustanud kontrollida kogu väärtusahelat alates detailplaneeringu protsessist ja projekteerimisest kuni äripindade väljaüürimise ning haldamiseni. Aktsiaseltsi juhatuse liikme Ando Voogma sõnul saab vaid kogu protsessist ülevaadet omades tagada hea tulemuse ning kvaliteedi, teisisõnu rahuldada paremini iga rentniku spetsiifilisi vajadusi. Ja kokkuvõttes teeb see elu lihtsamaks nii rentnikele kui ka ettevõttele endale.

„Taoline kogu väärtusahela kontroll ja haldamine eeldab muidugi ka äärmiselt kõrge professionaalsusega personali. Igaüks peab olema võimeline katma selle väärtusahela enam kui ühte etappi,“ sõnab Voogma, lisades, et praeguses majandussituatsioonis on Arealise tulemusele kindlasti toeks ka madalad intressimäärad, kuna selles äris on laenukapitali
osakaal küllaltki suur ja intressikulud seega nimetamisväärse tähendusega.


AS Arealis, endise nimega AS Eurox, on Nordic Contractorsi kontsernis kinnisvara arendusele spetsialiseerunud tütarettevõtte.


AS E.R.S

Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2014

E.R.S. – logistika- ja transporditeenuste täisvalik

Raudtee-ettevõte AS E.R.S., mis loodi aastal 2003, on Euroopa suurima naftasaaduste hoiustaja ja terminalioperaatori AS Vopak E.O.S. tütarettevõte. AS-i E.R.S. loomise eesmärk oli laiendada raudteeveoteenuste valikut, aga ka pakkuda manöövritöid terminalides.

Praegu tegeleb ettevõte kaubarongide veoga Narva, Koidula ja Valga piirijaamadest ning on üheks suuremaks raudteeoperaatoriks, kes teostab kaubavedu AS-i Eesti Raudtee taristul. Ettevõttel on oma magistraal- ja manöövriveduripark ning ta veab ning töötleb igal aastal ligikaudu 9 miljonit tonni naftasaadusi. Lisaks transpordile pakub E.R.S. ka veduriremonditeenuseid oma veduridepoos, tegeleb rahvusvaheliselt ringlevate kaubavagunite remondi ja tehnohooldega, kaubarongide kommertsteenindusega, aga samuti raudteetsisternide ettevalmistamisega heledate naftasaaduste veoks oma pesu- ja aurujaamas. Ettevõtte eduka tegevuse tagab kvalifitseeritud ja kogenud 230-liikmeline personal.

Aastatel 2012–2013 viisid AS-i E.R.S. spetsialistid läbi General Electricu (USA) tellimusel uute, ökonoomsete ja keskkonnale ohutute vedurite EVOLUTION sõidukatsetusi ning pidurisüsteemi sobivuskontrolli. Neid katsetusi tehti euroliidus esmakordselt 1520 mm rööpmelaiusega raudteel. Peamiseks AS-i E.R.S. konkurentsieeliseks on raudteelogistika- ja transpordialaste teenuste täieliku valiku pakkumine, aga ka tihe koostöö terminalioperaatoritega.

Ettevõtte efektiivne tegevus lubab teostada raudteevagunite kohaletoimetamist, tühjendamist ja tagastust minimaalse võimaliku aja jooksul.


AS E.R.S. pakub klientidele naftatoodete raudteetranspordiks usaldusväärset ja ülimalt kuluefektiivset lahendust.


Merko Ehitus AS

Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2014

Merko Ehitus: laienemine tasus ära

Mis on ühist KUMU-l, Ämari lennuväebaasil, Estlink 2 maakaablil, Viru keskusel, Ülemiste liiklussõlmel, Radisson SAS hotellil, Viru vanglal ning Iru jäätmepõletusjaamal? Viimase 20 aasta jooksul on kõik need objektid valminud Merko Ehituse projektijuhtide, inseneride ja töömeeste käe all. Olenemata turbulentsetest aegadest on Merko Ehitus olnud üks Eesti ajaloo edukamaid ettevõtteid.

Pärast erastamist 1990. aastal sai firma nimeks Merko Ehitus ning koduturuks Eesti. Aastatega on tegevust laiendatud ka teistesse Balti riikidesse ning tänaseks on vähe ehitusega seotud valdkondi, kus Merko ettevõtted poleks turuliidrite hulgas. Ettevõte annab praegu Eestis, Lätis ja Leedus tööd rohkem kui 850 inimesele. 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit.

Mis on selle taga, et Merkost on saanud valdkonna juhtiv ettevõte? Merko teeb nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi projekte.
Merkol on professionaalsed töötajad, kellest komplekteeritakse tulenevalt objekti keerukusest ja suurusest objektimeeskond, mida toetab tugev back-office. Lisaks valdab Merko kõiki keti lülisid, alustades ehituse peatöövõtust ja projekteerimisest, lõpetades kinnisvara arenduse ja müügiga. Aastatega on Merko ehitanud Baltimaades kodusid tuhandetele peredele ning korteriarendusega jätkatakse aktiivselt. Lisaks muutis tegevuse laiendamine viimase majanduslanguse ajal Merko arvestatavaks tegijaks ka infrastruktuuri- ja teedeehituses, samuti ollakse üha aktiivsemad elektriehituse valdkonnas kogu Baltikumis.


Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Merko Ehitus on suurima omakapitaliga ehitusturul tegutsev ettevõte Eestis ning võimeline projekte ise pikaajaliselt finantseerima.


EMT AS

Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte 2014

EMT – uuenduste geen on ettevõttel alles

Raske öelda, kuidas see juhtus, aga mingil moel õnnestus 1991. aastal EMT asutajail ja esimestel töötajatel üks tubli uuenduste geen firma DNA-sse sisse panna. Ning see on toiminud kõik need aastad. Vaid mõned näited selle kinnituseks:

  • Aasta oli siis 2000. EMT tõi esimesena Eestis turule mobiilse parkimise. Tõepoolest, mis on veel mugavam kui mobiilne parkimine? Ainult parkimine EMT M-Parkimise mobiiliäpiga, mis toimib juba 2011. aastast.
     
  • Aasta oli siis 2005. Ja 1. jaanuar oli päev, kui Eestis hakkas kehtima numbriliikuvus. Enamik inimesi uskus, et suurima turuosaga EMT kaotab meeletult kliente. Aga, võta näpust –kvaliteeti hindavale inimestele mõjus see hoopis üleskutsena võtta oma number kaasa ja tulla EMT võrku. Hinnapõllul oli võidumeheks agressiivne ja odav Diil, kes poole aastaga endale pea 40 000 klienti korjas, ja koos temaga võitis ka EMT, sest just EMT oligi selle triki taga.
     
  • Aasta oli siis 2007. EMT oli koos Sertifitseerimiskeskusega välja arendanud ja turule toonud täiesti uudse lahenduse Mobiil-ID, mugava alternatiivi Idkaardile ja PIN-kalkulaatorile. Siis unistati juba maailma esimestest mobiilivalimistest Eestis ning 2011 saigi see unistus teoks.
     
  • Aasta siis oli 2010. EMT käivitas esimese kiire 4G-võrgu. 2013. aasta suveks sai sellega kaetud terve Eesti ning tänavu tõsteti kiirust 4G-võrgus juba 300Mbit/sek.

Selle uuendusliku mõtteviisi tulemused kajastuvad ettevõtte turuosas ja kasuminumbrites. Ettevõtte puhaskasum oli 2013. aastal 24,5 miljonit eurot ja turuosa 44%.


EMT (tegutseb praegu ärinime AS Eesti Telekom all) on Eesti suurim mobiilsideoperaator. 1. septembril 2014 liitus EMT sõsarettevõttega Elion, ühisettevõte osutab teenuseid kogu IT- ja telekommunikatsiooniteenuste spektri ulatuses. Ettevõte on osa rahvusvahelisest TeliaSonera grupist ning on seadnud endale eesmärgiks olla turuliider innovaatiliste lahenduste pakkumisel ja rakendamisel.


Swedbank AS

Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2014

Swedbank, tehnoloogiliselt maailmas esimeste seas

Aastaid TNS Emori uuringute järgi Eesti kõige mainekamate ettevõtete eesotsas olev Swedbank peab oluliseks suhteid klientidega, olgugi et neid on üle miljoni! Kliendisuhete väärtustamine väljendub ulatuslikus jaevõrgustikus ning hästi välja arendatud telefoni-, interneti- ja mobiiliteenustes. Swedbankil on Eestis 41 kontorit ja üle 450 sularahaautomaadi.

Töö elektrooniliste pangakanalite väljaarendamisega käib sünkroonis tehnoloogia võidukäiguga. Selles vallas on, mille üle uhke olla, sest näiteks Global Finance on kuulutanud Swedbanki internetipanga Eesti parimaks ning mobiilipanga äriklientide lahenduse lausa maailma parimaks.

Pangale kui majanduse peeglile on majanduslanguse ajad üsna keerukad ja nõuavad julgeid otsuseid. Tänaseks võib öelda, et viimasest masust väljuti tugevamana kui varem ja seda tänu kulude kokkuhoiule, elektrooniliste kanalite arendusele, madala riskiprofiili hoidmisele ja puhvrite olemasolule.

Mis on aga panga väärtuste ehk lihtsuse, avatuse ja hoolivuse taga? Need tähendavad muuhulgas seda, et teenused ja nõuanded olgu kõigile mõistetavad ning et lubadustest peetakse kinni.


Swedbanki kaubamärk Eestis tekkis 2006. aastal Rootsi päritolu FöreningsSparbankeni ja Baltikumis tegutsenud Hansapanga tippjuhtide koostöös. Swedbank on kõige suurem pank nii Eestis kui Rootsis. Suurusele vaatamata lähtub pank oma igapäevatöös kolmest põhiväärtusest: olla lihtne, avatud ja hooliv. Eestis töötab pangas ca 2300 töötajat, pangal on miljon eraklienti ja ligi 125 000 äriklienti.


Olympic Entertainment Group AS

Konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2014

Olympic Entertainment Group: ambitsioonikus eelkõige

Esimene Olympic Casino avas uksed Tallinnas Pirita hotellis 21 aastat tagasi ning laienes sealt edasi kiirelt üle kogu Eesti. Peatselt jõuti Leetu, Lätti ja Valgevenesse ning kõrged sihid viisid eestlastest kasiinoettevõtjad isegi Poola, Slovakkiasse ja Itaaliasse.

Olympic on julge laienema, kuid vajadusel ei venita ka ebameeldivate otsustega, näiteks lahkuti mõne aasta eest sirge seljaga tänaseni puudulikult reguleeritud ja ebaausat konkurentsi võimaldavalt Rumeenia turult. Juba esimeste masumärkide ilmnemisel suleti arvestatav hulk kasiinosid, süveneti üksipulgi kõikidesse protsessidesse ning saavutati täiesti uuel tasemel efektiivsusnäitajad.

Kuid ka sel keerulisel ajal suudeti hasartmänguhuvilistele pakkuda ridamisi meeldivaid uudiseid, alates lounge’ide rajamisest kasiinode juurde kuni päris oma netikasiino lansseerimiseni. Uue suunana on OlyBet tänu suurimale mänguvalikule muutunud vaid aastaga paljude huviliste esmavalikuks pidevalt kasvavas spordiennustuse valdkonnas.

Olympic on aegade algusest paistnud silma kui ambitsioonikas Eesti ettevõte ja kuigi ta on saanud ka kõrvetada, on praegu ette näidata seitsme riigi laiune haare. Pange tähele – ettevõtte juhid on lausa veendunud, et geograafiline haare laieneb edaspidi veelgi, sest oma teadmisi ja oskusi oleks lausa kuritegu kasutamata jätta.

Ning oskusi ja teadmisi jagub, seda kinnitab ka eelmisel aastal Londonis vastu võetud aasta parima kasiinooperaatori tiitel.


Olympic Entertainment Group on regiooni suurim kasiinomeelelahutuse pakkuja, andes tööd kokku enam kui 2500 inimesele. Praegu tegutseb grupp Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Valgevenes ja Itaalias


Reaalprojekt OÜ

Konkurentsivõimelisim arhitektuuri- ja projekteerimisettevõte 2014

Reaalprojekt oskab olla usaldusväärne partner

Reaalprojekt, Eestis oma valdkonna suurimate hulka kuuluv ettevõte, pakub ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste uuringute ning teede-tänavate, raudteede ja territooriumide infrastruktuuri projekteerimise teenust. Firma on Eestis tegutsenud juba 13 aastat, väga tõsiselt on asi käsile võetud aga ka Lätis, kus SIA Latvijasmernieks.lv nime all tegutseb koguni 18 bürood. Ettevõte arendab aktiivselt oma tegevust piiri taha, eksportides teenust koostööpartnerite kaudu Rootsi ja Soome.

Ettevõtte edu üheks pandiks on suurepärane koostöö riigiga – üle 50% Reaalprojekti tellimuste kogumahust on riigisektorilt, kusjuures suurima kliendi, maanteeameti tellimuste maht moodustab enam kui 40% ettevõtte kogukäibest. Juhtkonna sõnul on see võimalik ainult tänu tugevatele põhiväärtustele: meeskonnatööd innustades, klienti aidates ja partneritega usaldusväärselt suheldes.

Mitu korda maanteeameti „Parima projekteerija“ auhinnaga pärjatud Reaalprojekt teeb edukat koostööd ka enamiku Eesti kohalike omavalitsustega ning erasektori suuremate infraehituse ja -konsultatsiooniettevõtetega, samuti lüüakse aktiivselt kaasa Asfaldiliidu ja Teedeklastri tegemistes.


Eesti kapitalil põhinev Reaalprojekt on 2001. aastal Viljandis asutatud projekteerimise, geodeetiliste ja geoloogiliste töödega tegelev ettevõte, mis annab koos tütarfirmadega tööd enam kui 140 spetsialistile Eestis ja Lätis.