Westaqua-Invest OÜ

Aasta Välisinvestor 2015
Aasta Ettevõte 2015 nominent

 


Westaqua-Invest OÜ tulemused 2014

Müügitulu (mln €) 17,3
Ärikasum (mln €) 2,5
Tööjõukulud (mln
€) 2,3
Töötajate arv 139
Lisandväärtus 1 töötaja kohta (€) 37 900


 

Suure tulevikuga veepuhastusäri lipulaev asub Ida-Virumaal

Uue veefiltrite tehase avanud Westaqua-Invest igatseb nutikate inseneride järele ning loodab eestlased kraaniveeusku pöörata.

Läinud aastal, mõni päev enne jõule, lõikas president Toomas Hendrik Ilves läbi lindi  Aquaphori Narva tehases. Sellega avati oma valdkonna moodsaim tootmishoone Euroopas, pindalaga 15 500 m². Enam kui 10 miljoni eurose investeeringu tegi USA-Venemaa kontsern, mille müügimaht ulatub üle 100 miljoni USA dollari. Juba varem oli neil umbes saja töötajaga tehas Sillamäel. Seal toodetakse veefiltrite tagavaramooduleid.

Ida-Eestist leidis kontsern akna Euroopasse. Narvas toodetakse moodsaid koduseid  veepuhastusseadmeid ning turgu nähakse neile eelkõige Lääne-Euroopas, aga ka USAs ja Kanadas. Praegu toimub kontserni põhiline müük Venemaal, kus Aquaphoril on kolm tehast. Lisaks läheb hästi ka Poolas, Kasahstanis, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal Ida-Euroopas. Eks siin ole ka selge põhjus – kraanivee kvaliteet neis paikades ei ole tihti kiita.

Aquaphori kontserni Eesti haru kannab nime Westaqua-Invest. Ettevõtte president on Joseph Schmidt, siinset üksust juhib Valeri Lavrov. Firmale on Eestis tootmise käivitamine ja arendamine oluline, sest seni kõige läänepoolsemast tehasest Peterburis võis kauba tarnimine Lääne kliendile võtta nädalaid. Nüüd on küsimus päevades.

“Iga meie otsuse keskmes on inimesed. Ida-Virumaal oli palju hea tehnilise haridusega inimesi. Teine tähtis siia tulemise põhjus oli see, et Eesti on Euroopa Liidus, seda oli meil vaja. Kolmandaks toon välja siinse hea ärikliima,” alustab Schmidt.

Mees lisab, et Eestisse tulles teadsid nad kohe, et ühe tehasega siin ei piirduta. Sillamäel toimuv meeldis omanikele, nii hakatigi Narva uut hoonet rajama. Neis sinistes  tööstushoonetes liinitöölisi ei leia.

“Meie tootmine on peaaegu täielikult automatiseeritud. Me palkame ainult kõrgel tasemel tehnikuid ja insenere. Meie töötajad on lausa nii nutikad, et disainivad ning ehitavad masinaid, mis hiljem tooteid tegema hakkavad. Need pannakse kokku kohapeal,” kiitleb Schmidt.

Ida-Virumaal on paratamatult raske leida sadu kõrgelt haritud tehnikuid, insenere ja müügiinimesi. Inimesi vabanes uksed sulgenud Kreenholmist ja mujaltki, kuid sellest ei piisa. Aquaphor otsustas Ida-Virumaa kasuks osalt ka seetõttu, et Narva on Venemaal elavatel spetsialistidel mugav tööl käia. Ka edaspidi peab ettevõte paljud töötajad väljast sisse tooma. Võtaks Eestist, kuid siin napib heal tasemel insenere.

Praegu töötab Narva tehas viiendikvõimsusega, siin on üle 100 inimese. Tulevikus tahetakse rakendada 300 töötajat.

Paljud Aquaphori konkurendid asuvad Aasias ning need, kelle peakorter seal ei paikne, on sinna ehitanud suured tehased. Ka Aquaphoril on seal väiksem tootmine, kuid kihku täielikult Aasiasse kolida neil ei ole. Siiski kaalus firma Eestisse tuleku eel suure  investeeringu tegemist hoopis Hiinasse.

Schmidt ütleb, et üht asja on nad Aquaphoris õppinud: kui toimub masstootmine, siis ei ole vahet, kas teed seda Saksamaal, Hiinas, Jaapanis, USAs või Eestis – tootmise hind ei erine peaaegu üldse. Ta toob näite. Moodsa autotootja tehases valmib aastas 500 000 autot. Iga auto maksab 20 000 eurot. See on 10 miljardi eurone äri.

Tehas on täisautomaatne ning seal töötab 3000 inimest kolmes vahetuses. Igaüks neist teenib aastas palgana 100 000 dollarit. See teeb 300 miljonit palgakulu, mis omakorda on kolm protsenti müügist. Resümee: moodsas tehases ei ole palga osa kriitilise tähtsusega.

Ka Aquaphoris on suur osa masinapargil. Schmidti sõnul on Aasia ettevõtted jõudnud ülejäänud maailmale koduste veepuhastusseadmete tootmise osas järele. Nende areng on meeletu ning Aquaphor ei plaani asiaatidega mitte üksi sammu pidada, vaid olla neist jätkuvalt ees.

“Meie suurim mure on täna seotud Aasia konkurentidega, kes teevad ülisuuri investeeringuid. Vee puhastamine on näiteks tuntud Korea konglomeraadi LG poolt välja  valitud kui üks peamistest suundadest, kuhu raha paigutada. Ka Jaapani ja Hiina ettevõtted arenevad kiires tempos,” nendib Schmidt.

Et olla sammukese võrra ees, ei karda Aquaphor kasumit ettevõttesse tagasi pumbata. Oma osa investeeringutest saavad kindlasti ka Sillamäe ning Narva tehased. Aquaphori president loodab Sillamäe osas häid uudiseid teada anda järgmistel aastatel, kuid nad soovivad linnavalitsuselt suuremat koostöövalmidust. “Kui me midagi teeme, siis me eeldame, et omavalitsused aitavad meid nii lubade kui ka taristuga. See peab olema võrdluses teiste kohtadega konkurentsivõimeline investeering. Eks vajame ka riigi abi, kui soovime siia tuua kõrgtasemel insenere või näiteks turunduse valdkonna tegijaid.”

Aquaphoris nähakse Lääne-Euroopa suunal veefiltrite müügis olulist kasvu. Schmidt on uhke, et nende uus toode sai ühes hiljutises Saksamaal korraldatud kvaliteeditestis esikoha.
Nüüd on võimalik tõsisemalt ka sellele turule siseneda. Euroopasse toodetakse filtreid just nimelt Ida-Virumaal.

Aquaphoris võideldakse tõsiselt selle nimel, et inimesed jooksid rohkem kraanivett. Nad nendivad, et Lääne-Euroopas on kraanivee puhtus väga heal tasemel, ega mõista, miks juuakse seal siiski meeletus koguses pudelivett.

Aquaphor tegeleb sellega, et leida uusi viise, kuidas puhastada meie igapäevast vett nii, et selle kvaliteet oleks võrreldav parimate pudelivete omaga. Inimene ostab nende toote ja paigaldab selle enda koju vee saamise koha juurde. Seadmed muutuvad üha väiksemaks ning lihtsamini kasutatavamaks.

Schmidt esineb üle maailma seminaridel ja aruteludel, kus on jutuks muu hulgas, miks inimesed kraaniveele poest ostetud pudelivett eelistavad. Tema sõnul peetakse kraanist tulevat vett tihti isegi n-ö vaeste inimeste joogiks ehkki paljud pudeliveed ei ole kraaniveest sugugi paremad ega tervislikumad. Arvatakse ka, et kraanivesi ei ole nii puhas ja mineraalirikas.

See võib mõneski piirkonnas nii ollagi – torustik võib näiteks olla nii pikk ja aegunud, et sealt tulev vesi ei saagi hea olla. Siis tulevad appi muuseas ka Aquaphori tooted.

Kuna aga nõudlus väga puhta vee järele üha kasvab ning moodsad veepuhastusseadmed suudavad teha väga head tööd, siis suureneb nende müük üha rohkem ka neis riikides, kus veega otseseid probleeme ei ole.

Aquaphoris loodetakse, et vee-ettevõtted ning valitsused hakkavad mõistma, kui oluline on puhas kraanivesi. Nende unistus on see, et toimiks koostöö vee-ettevõtete ja filtrite tootjate vahel. Tulevikus võivad kodused veefiltrid lausa kohustuslikud olla. Schmidti meelest hoiaks see kokku nii tarbijate kui ka veefirmade raha.